Eesti 11-14 sajand (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Ristisõjad - ülevaade, aastaarvud

· Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni · Saksa kaupmehed olid huvitatud tugiala rajamisest Väina jõe äärde, usuti et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused Kõik olid valmis selleks, et ristisõda täies hoos toimuma hakkas- taheti oma lapsi sõtta saata, et saaksid seisusi. Tsistertslased olid kujunenud euroopas tähtsaimaks ristisõdade ideede kandjaks, ja Theoderich, hilisem Eesti piiskop, peetakse Mõõgavendade oedu loomise initsiaatoriks. Piiskop Albert Liivimaa ristisõja sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Alberti piiskopiks pühitsemisega 1199.a, tal oli kidel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Sellest kavatsusest annab tunnistust ka kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäijatel. 1201

Ajalugu

24

ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

KESKAEG Liivimaa ristisõda Nõo Realgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel.  Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel. 1140. Aastatel saksid ja taanlased -> Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. · 1143 Lübeck ­ rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, kujunes sakslaste idaretkede väravaks. · Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad ­ loomulikeks vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli Venemaa turg. · 1180 aastatel muutusid saksa kaupmehed Läänemere idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna.  Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel

Ajalugu

5

docx

Keskaeg ajalugu

kaitset liivlastele kui võtavad usu vastu ristiusu Albert: Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks), piiskop/kõrgeim vaimulik (Riia peapiiskop)  Liivlased olid vallutatud ja ristitud aastaks 1208 (kiire ristimine: Kaupo e. Liivlaste vanem võttis vabatahtlikult ise selle usu vastu ehk siis ka tema alamad pidid selle vastu võtma) Võnnu (kuulub Lätile. Saame Lätis võidelda Saksa rüütlitega, kes tahtsid tundiga Eesti aladele) LIIVIMAA RISTISÕJAD: Läänemere pk. 12 saj II poolel muutus jõudude tasakaal (paavst lubas püha maale mineku asemel sõjaretkele paganarahvaste vastu.) vendi ristisõjad (ligikaudu 40 aastat kestnud) liideti Läänemere lõunakallas kristliku Euroopaga edasi pöördus valitsejate + usulevitajate tähelepanu Läänemere idakaldale uued vallutused ­ saksa kaupmeeste ligipääs Läänemerele -(ühelel vallutatud alale rajati Lübeck e

Ajalugu

2

rtf

Liivima ristisõda kordamine

ordu loomise initsiaatoriks. Albert - 1199. aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist. Ta oli eelnevatest piiskoppidest noorem ja ambitsioonikam ning kindla eesmärgi ja laiema haardega. Kaupo - sakslaste vanem, suri Madisepäeva lahingus Lembitu - Sakala vanem, suri Madisepäeva lahingus Valdemar II - Taani kuningas, kes sekkus 1219. aastal Baltikumi ristisõtta ning vallutas Eesti alasid. Aleksander - Novgorodi vürst, kes 1240. aastatel juhtis vene vägesid. Aastaarvud 1143 - lübecki rajamine 1186 - Meinhardi pühitsemine piiskopiks 1196 - Meinhardi surm 1196 - Berthold sai Üksküla piiskopiks 1198 - Bertholdi saatis 1000-mehelise ristisõdijate väe Ükskülla 1202 - Kristuse sõjateenistuse sõjavendade ordu ehk Mõõgavendade ordu loomine 1208 - latgalid võtavad vastu ristiusu 1208 - 1227 - Muistne vabadusvõitlus 1210 - Ümera lahing 1212 - katku puhkemine

Ajalugu

2

doc

Keskaeg- Liivimaa ristisõda

1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks. b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 1196.aastal suri Meinhard ja Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold. Berthold- tsistertslane , piiskop pärast Meinhardi . 1196 korraldati tema eestvedamisel lahing praeguse Riia linna alla, kus Berthold ka hukkus.

Ajalugu

8

doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Liivimaa ristisõja lõppu; 1236 ­ Saule lahing ­ Leedu väed peatasid Mõõgavendade ordu (MO) sissetungi Leedu aladele, Mõõgavendade ordu (MO) hävitav lüüasaamine, 1237 lõpetas tegevuse ­ MO riismed ühinesid saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru ehk Liivi Ordu) 5) Kronoloogiline ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid, sündmuste sisu, tähtsus, tulemus, tagajärg) Sajand Olulisemad sündmused 12.saj · 1143 ­ rajati Lübecki linn, mis kujunes Läänemerel saksa kaupmeeste olulisemaks tugipunktiks. · 1184 ­ tulevane piiskop (1186 ­ 1196) Meinhard alustas Väina jõe alamjooksul elevate liivlaste juurdes kristlikku misjonitööd. · 1187 ­ Koiva liivlaste keskuses Toreidas alustas misjonitööd Theoderich.

Eesti ajalugu

2

doc

Vana-Liivimaa konspekt

tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a Läänemere lääneranniku paganlike slaavlaste vastu. Eesmärk ei saavutatud. Tähtsaim kirjalik ajalooallikas eestlaste muistse vabadusvõitluse kohta on Läti Henriku Liivimaa kroonika. 1208. a võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes. 1208. a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Tõenäoliselt suurendas eestlaste eneseusku 1210. a võiduga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast kurnatud, ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212. a kolmeks aastaks vaherahu. 1217. jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust

Ajalugu

7

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi

Ajalugu

Kommentaarid (0)