Eesti 11-14 sajand (0)

Ristisõjad ja sakslaste tung itta Ristisõjad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmärk oli vabastada Jerusalemm uskumatute käest. Varjatud eesmärk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096 . -1270. toimus 8 ristisõda.
Ristisõja algus - Hamburgi -Bremeni piiskop ühitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196 . aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold . Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik
keskkond tahab suurema turvalisus ja paremad kauplemis võimalused.
Liivlaste alistamine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõõgavendade ordu juhrimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda pool võita osa liivlasi ja nende vanema Kaupoga. Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206.-1207. aastal. Pärast seda toimus ulatuslik ristimine ja liivlaste aladele ehitati kiriku ja seati ametisse preestrid. Hiljem oli liivlaste ja uute võimude vahel suhteliselt hea vahekord . Kuna ka maksud polnud väga kõrged, siis polnud põhjust mässamiseks. 1208. aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid , kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes.
Piiskop Alberi tegevus Liivimaa ristisõda sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Albert vor Buxhoevedeni Liivimaa piiskopiks pühitsemisega. Piiskop Albertil oli kindel eesmärk teha Liivimaast kirikuriik , mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäiatel. 1201. aastal alustas ta Riia linna ehitamise, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 1202. aastal asutati eliitväeosa - "Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu" (Mõõgavendade ordu). Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks.
Muistne vabadusvõitlus 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Eestlaste eneseusku suurendas tublisti 1210 . aastal võituga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui eestlased sõjast kurnatud , ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212 . aastal kolmeks aastaks vaherahu . 1215. aastal algas sõda uue hooga . Sakslased ja latgalid jõugsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217 . aastal korraldasid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad aga sõlmised liidu Venemaaga ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Lembitu juhtimisel saadi kokku umbes 6000 meest pea kõigist maakondadest. 1217. aastal peetus Madisepäeva lahing lõppes eestlaste alla jäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti venamd, ristisõdijate poolel langes liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlastele muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi.
Tähtsamad sündmused 1208.-1212. 1208. aastal jõudsid Eesti pinnale ristisõdijad. 1210. aastal võideti Ümera lahing. 1212. aastal sõlmiti ristisõdijatega rahu, kuna mõlemad pooled olid kurnatud ja levis katk.
Tähtsamad sündmused 1215.-1221. 1215. aastal algas ristisõda Eesti pinnal uue hooga. Ristisõdijad jõudsid Läänemaa ja Kesk-Eestisse. Alistuma pidid ugalased ja sakalased. 1217. aastal 21. septembril peeti Madisepäeva lahing, mis lõppes eestlastele kaotusega. Surid Lembitu ning teised eesti vanemad, samuti suri liivlaste vanem Kaupo. 1219. aastal sekkus Baltikumi pärast peetavasse sõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. 1219. aastal oli taanlastel edukas lahing Tallinna all. 1220 . aastaks olid taanlased vallutanud juba Harjumaa , Rävala, Virumaa ja Järvamaa.
Tähtsamad sündmused 1222 .-1227. 1222. aastal võitsid saarlased taanlasi. Võidu teade levis üle Eesti ja kutsuti ülestõusule. 1223 . aastal Eesti taas eestlaste kontrolli alla saada ning saadi abi Vene vürstidelt.
1224. aastal jõudis Riia peapiiskopi ja Mõõgavendade ordu vallutus retked jõudnud Tartu, mida aitas kaitsta Kokuese vürst Vjatško. 1227. aastal vallutati ristisõdijate poolt saaremaa ja vastupanu osutamata lasti end ristida .
Eestlaste allajäämise põhjused 1) 20 aastat kestnud sõja vältel olid eestlased kaitsnud oma maad ja rahvast nagu nad seda oskasid ja suutsid. Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata 2) Ordurüütlid oli treenitud ja elukutselised sõdijad, kes kasutasid selle ajajärgu kõike moodsamat relvastust. 3) Lisaks ristisõdijatele tuli veel võidelda taanlaste ja rootslastega. 4) Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Senini oli see osutunud piisavaks, aga plaanipärase enam mitte. Võitluste käigus täiendasid eestlased end kiiresti. 5) Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed ükikute maakondade vahel olid nõrgad.
Eesti ala halduslik jaotus Liivi orduriik * Kes- ja Edela-Eesti * Keskus Riia ordulinnus * Ordumeister, orduvennad (200-300) * Ordukapiitlid * Komtuur ja froogtkond Piiskopriigid * Tartu piiskopkond [keskus Tartu] * Saare-, Lääne piiskopkond [keskused Lihula, Pärnu ja Haapsalu] * Piiskop – kõrgem vaimulik * Toomkapiitel - 12 toomhärrat Põhja-Eesti * Harju- ja Virumaa * Valitses Taani kuningas, Eesti hertsog * Tallinna asehaldur * Maanõukogu [12-15 liiget]
Linnade Teke Liivimaa ristisõja algatajateks ja toetajateks olid saksa kaupmehed. Seepärast on üsna loomulik et juba vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Suurim roll linnade tekkel oli maaisandal kes andis linnaõigusi. Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraal asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn(1262 ja 1263 tulid leedukad ja võtsid kontrolli). Linnade tuumiku moodustasid arvatavasti sakslastest kaupmehed ja käsitöölised.(linnavolikogusse kuulusid)
Jüriöö ülestõus Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate teke, ikaldus ja nälg, samuti ka katk, Taani kuninga soov müüa Põhja-Eesti liiviordule, Mälestus muistsest priiusest/vabadusest Sündmused/tegevus: Algas 23.aprill 1343 Eestlaste edu – tekkis tänu sellele , et rünnak oli ootamatu Vallutati Padise klooster ,10 000 meest oli “salgas” .Ühtne tegevusplaan , 4. mai läbirääkimised Paides Eesti saatis 4 kuningat kõik tapeti
Tulemus: Ülestõus Saaremaal ( lubati tulla välja ilma relvadeta ja seejärel loobiti kividega nad surnuks ) 1344 – ordu sõjakäik Saaremaale 1345 – ordu teine sõjakäik Saaremaale mis lopes kindla võiduga 1346 – Kõik läbi ja Taani müüs valdused ordule ( Põhja-Eesti valdused)