Esimene maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA

I MAAILMASÕDA (1914-1918)

I maailmasõja põhjused, osapooled ja ajendid
Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa:

Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega)
Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav , sooviti seda, oodati põnevusega)
Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid)

Osapooled, ajendid:

Suurbritannia vs Saksamaa
1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada
2)suurbritannia ei saanud lubada Saksamaa muutumist mandri-Euroopa domineerivaks riigiks
Prantsusmaa vs Saksamaa
1)Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsa -Slotringi ala
2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas)
Austria-Ungari vs Serbia
1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki
Austria-Ungari vs Venemaa
1) konkurents ülemvõimu pärast Balkanil
2)Venemaa toetus Serbiale
Saksamaa vs Jaapan
1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres

Teada, kuidas Austria-Ungari  Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914
Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914.
28.07 – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga.
01.08 – Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni käsku tühistama (oli andnud koos Prantsusmaaga peale seda kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja).
03.08 – Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Süüdistas Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile.
04.08 – Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale, kuna Saksamaa rikkus Belgia neutraliteeti viies väed Belgiasse.
3. Saksamaa sõjaplaan ja selle realiseerimine : mil määral ja miks õnnestus või ebaõnnestus?
Saksamaa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks. Eesmärk oli vältida sõdimist ida- ja läänerindel. Esmalt tuli saavutada kiire võit 6 nädalaga läänerindel Prantsusmaa vastu. Saksamaa eeldas, et Venemaa Prantsusmaa liitlasena ei suuda reaalselt rünnata enne 1,5 kuud.
Lõpp-tulemusena Saksamaa plaan ebaõnnestus, kuid siiski õnnestu neil üpris Pariisi lähedale sattuda oma armeega juba. Peale lüüasaamist suutsid sakslased siiski uutel positsioonidel pealetungi peatada.
[ 04.08.1914 Saksamaa sissetung Belgiasse (avaldati vastupanu viha Saksamaa poolt, hävitasid belglasi)  21.-25.08 1914 nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa 2.09.1914 Marne ’i lahing (Saksamaa oli 35 km kaugusel Pariisist), kus Saksamaa pidi tagasi tõmbuma (väed olid pidanud taluma suuri kaotusi + olid kurnatud pikkadest päevamarssidest) ]

Üldine sõjakäik pearinnetel lääne- ja idarindel sh osapooled 1914- 1918.
Läänerinne: *sõjategevus algas 02.08.1914 – Saksa vallutas Luksemburgi
*04.08.1914 – Saksamaa pealetung Belgiasse
*21.-25.08 1914 – piirilahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa
*02.09.1914 – Marne’i lahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa
*1915 – positsioonisõda
*1915- Ypres ’i lahing, Saksamaa vs Inglismaa armeed , kasutati mürki, Inglismaa suutis rünnaku tagasi lüüa
*1916 veebruar – Verduni lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa. Sakslased kaotasid lahingu
*01.07.1916 – Somme’i lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa. 15.09.1916 võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad- tankid . Lahing lõppes mõlemale osapoolele edutult.
*1917 nov-dets – Cambrai lahing, Inglismaa vs Saksamaa. Läbimurre sakslaste kaugemate positsioonide pihta, inglise armeed aga ei suutnud olukorda ära kasutada ja läbimurre peatati sakslaste poolt
*oktoober 1917 – Caporetto lahing, Itaalia vs Saksamaa ja Autsria-Ungari. Itaalis kaitse varises kokku, Prantuse-Inglise väed aga suutsid sakslaste pealetungi peatada.
Idarinne : *17.08.1914 – kaks Vene armeed tungisid Ida-Preisimaale. Üks Vene armee purustati Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma Ida- Preisimaal sakslaste poolt
*1914 sügisel – sakslased ja Austria-Ungari vägede pealetung Varssavile (algul edukas, hiljem Vene vasturünnaks lõi nad tagasi)
*02.05.1915 – Venemaa vs Saksamaa, Saksa armee operatsioon Gorlice (Saksamaa nõrgestas Venemaad, kuid ei lülitanud teda sõjast välja)
*juuni 1916 – Venemaa vs Austri-Ungari. murti A-U kaitseliin läbi, aga vägede reservi puuduse tõttu rünnak pidurdus.
*august 1916 – Rumeenia astus Antandi poolt sõtta, ta purustati kiirel ning Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada.
5. Lahingud sh osapoole , toimumisaeg ja tulemused.
Marne’i lahing – 5.- 6.09 1914 – Saksa vs Prantsuse-Inglise väed – Saksa oli sunnitud tagasi tõmbuma
Tannenbergi lahing – 17.08.1914- 30.08.1914 – Venemaa vs Saksamaa – üks Vene armee hävitati, teine peatati Ida-Preisimaal
Verduni lahing – 21.02.1916- 18.12.1916 – Prantsusmaa vs Saksamaa – sakslastel ebaõnnestus Prantsusmaad murda
Somme’i lahing – 01.07.1916- 18.11.1916 – Inglise-Prantsuse väed vs Saksamaa – mõlema osapoole jaoks lõppes edutult
Cambrai lahing – 20.11.1917- 07.12.1917 – Inglismaa vs Saksamaa – inglaste läbimurre peatati sakslaste poolt
20.11.1917- 07.12.1917 – Inglismaa vs Saksamaa – inglaste läbimurre peatati sakslaste poolt
Ypres’i lahing – 22.04.1915 – Saksamaa vs Inglismaa – Inglismaa suutis sakslaste rünnaku tagasi lüüa

Sõja tehnilised uuendused?

Lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega
Lennukid muudeti kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks
Tankide kasutuselevõtt 15.09.1916 esimest korda

Kuidas sõjategevus pearinnetel mõjutasid teineteist vastastikku: idalääs , lääsida
Kõige enam mõjutasid nii lääne- kui ka idarinne Saksamaad, kes sõdis mõlematel rinnetel. Läänerindel sõdisid Saksamaa ja tema liitlased Prantsusmaa, Belgia, Suurbritannia ja USA-ga. Idarindel pidi Saksamaa koos Austria-Ungariga sõdima Venemaaga. Samas mõjutasid ka Venemaaga toimunud sündmused Prantsusmaad, kuna Venemaa oli siiski sõjas ju Prantsusmaa liitlane.
Positsioonisõda ehk kaevikusõda – sõjategevus rindel pikaks ajaks paigale jäänud tugevasti kindlustatud positsioonidel (nt läänerindel muutusteta 1914- märts 1918)
Manööversõda – püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine.
KOLMIKLIIT EHK KESKRIIGID 1882
ANTANT 1907
Saksamaa
Austria-Ungari
Itaalia
Türgi 1914
Bulgaaria 1915 (hakati nimetama Nelikriigiks)
Prantsusmaa
Inglismaa
Venemaa
Jaapan 1914
USA 1917
Saksamaa soovis kolooniaid haarata, eesmärk purustada Prantsusmaa ja saavutada ülemvõim Euroopa mandril
Austria-Ungari soovis tugevdada positsioone Balkaniltuli Serbia domineerimiskatsed maha suruda, saada Saksamaa toetus juhul kui sõtta peaks sekkuma Venemaa
Itaalia eesmärgiks oli saada kaitset Prantsusmaa eest
Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa võimu Euroopa ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit
Venemaa soovis kehtestada oma võimu Balkanil
Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks võimuks Euroopas
Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniatest Vaikse ookeani ümbruses
I maailmasõda lõppes 11.11.1918 Compiegne’i vaherahuga. Saksamaa pidi välja viima oma väed kõigilt okupeeritud aladelt , Reinimaal ning Elsassist ja Lotringist. Sakslased pidid liitlastele andma oma sõjavarustuse, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tundmatu1 Õppematerjali autor

Word 2007 formaat. Koostatud 12. klassi õpiku materjali järgi

i ms esimene maailmasõda ajalugu marne?i lahing

Sarnased õppematerjalid

odt

Kontrolltöö nr 2 Ajalugu 12. klass

2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas) Austria-Ungari vs Serbia 1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 1. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01.08 Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni

Ajalugu

doc

I maailmasõda

ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis s?

Ajalugu

docx

Maailmasõda

Maailmasõda 1.MS mõiste. 1 MS osapooled: Keskriigid (3) ja Antant (4) Maailmasõda – laiahaardeline sõda, millest võtavad osa enamus maailma riikidest ning mille tandriks on peaaegu terve maailm. Iseloomult oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks oli suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Osapooled:  Kolmikliit/keskriigid. Algatajaks Saksamaa koos Itaalia ja Austria-Ungariga; Itaalia sõjas erapooletu, kuid astus sõtta 1915 Antanti poolel.  Antant. Vastukaaluks Saksamaale ja Kolmikliidule. Kuulusid Venemaa, Inglismaa ja Prantusmaa. Sõja käigus liitus Jaapan 1914 ja USA 1917. Venemaa lahkus 1917 peale oktoobripööret ja väljus Bresti rahuga 03.03.1918. 2. 1. MS kui imperialistlik sõda: teada suurriikide taotlusi.  Saksamaa – Inglismaa: Saksamaa oli kolooniate jagamisele hiljaks jäänud, sai vähe kolooniaid. Tahtis

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

Ajalugu

doc

I maailmasõda

Prantsus- Itaalia maa 1915 1893 I MAAILMASÕJA VALLAPÄÄSTMINE Algas kõik püssirohukeldrist Serbia ja Austria-Ungari suhete teravnemisest. Bosnia kriis 1908-1909. Austria-Ungari keiser oli Franz Joseph I (sünd. 1830, troonile asunud 1848), kes oli juba tudisev vanake. Franz Ferdinand juhtis riigiasju. Atentaat Sarajevos. Esimene atentaat 28. juuni hommikul ebaõnnestus. Teda oli tapma saadetud 3 meest. Troonipärija Franz Ferdinand tapeti "Mlada Bosna" ja "Must käsi" poolt 1914 28. juunil. Suurriikide reageeringud. Austria kindralstaabi ülem Franz Conrad v. Hötzendorff nõudis sõja alustamist Serbia vastu. Oli vaja küsida Saksamaa kui liitlaste arvamust. Saksamaal peeti sõja alustamist sobivaks. Venemaa pidi sõja ettevalmistustega valmis jõudma alles 1917. a. Venemaa otsustas siiski toetada Serbiat.

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda, suhted maailmasõja eel

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsus

Ajalugu

pdf

I Maailmasõda

Üks kõige pikem, verisem ja metsikum lahing I maailmasõjas. Somme'i lahing | 1916 Saksa Keisririik VS Briti Impeerium ja Prantsusmaa Osavõtjate ja inimkaotuste poolt suurim lahing I maailmasõjas Tähtis, sest selles lahingus kasutati 1. korda tanki (Britid). Caporetto lahing | 1917 Austria-Saksa VS Itaalia väed Itaalia väed purustati. Cambrai lahing| 1917 Briti väed VS Saksa väed Esimene suurim tankirünnak, kasutati ka sõjalennukeid ja zappeline. (Rünnaku sooritasid Britid). Rahulepingud: Bresti rahu | 3. märts 1918 Venemaa väljus esimesest pmaailmasõjast, Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola. Compiegne´i vaherahu | 11. november 1918 Lõpetas esimese maailmasõja, sõlmiti Saksamaa ja Antandi riikide poolt. Pariisi rahukonverents (18

Ajalugu

pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a

Maailmasõjad

Rohkem sarnaseid