Kriisid ja sõjad pärast II-MS-i (2)

Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda
Uute pingekollete teke maailmas 1950. aastatel: 3-ndale maailmasõjale oldi korduvalt lähedal. Vastasseisule Euroopas lisandus konkurents maailma teistes piirkondades. Eriti Lähis-Ida ning Indo-Hiinas. Lähis-Idas tekitas pingeid Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. 1947. a võttis ÜRO vastu otsuse luua Palestiinasse juutidele Iisraeli riik ning araablastele Palestiina riik. 14. mai 1948 kuulutati juutide riik välja. Araablased aga ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ning ründasid järgmisel päeval Iisraeli. Sõjas osutusid edukamaks juudid . 1949. a sõlmiti vaherahu , kuid pinged jäid püsima.
Vastuolud süvenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis 2 Korea riiki. Põhja- Koreas seadis NSV-Liit võimule oma käsilased, Lõuna-Korea üritas aga üles ehitada demokraatiat.
Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NSV Liidu ikestatud rahvad vabanemist. Sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. Lääneriikide liidrite kinnitused : kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. Tegelikult polnud lääneriigid valmis asutama vabastamise samme .
Korea sõda 1950-1953: Esimene suurim sõjaline kokkupõrge külma sõjal Korea ps. 1950. a juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO-lt Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Ühendriikidel õnnestus oma ettepanek läbi suruda. Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. ÜRO vägede juhataja kindral Douglas MacArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates sügavale Lõuna-Koreasse tunginud vastase väed tagalast ära. Põhja-Korea väed taganesid ja ÜRO väed liikusid nende järel Põhja-Koreasse. Põhja-Korea kokkuvarisemise oht tõi kaasa kommunistliku Hiina sekkumise. 1950. a nov tungisid suured Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. ÜRO üksused sunniti taanduma, kuid 1951. jaanuar panid liitlasväed hiinlaste edasitungi seisma. Rinne püsis 2 aastat Põhja- ja Lõuna-Korea eristaval 38. laiuskraadil . 1953. a sõlmiti vaherahu, mis kestab tänaseni, jagades Korea 2-ks riigiks(erinevad üksteisest väga). Korea sõjas suurimaks kaotajaks oli NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas vähenes.
Berliini ülestõus 1953. aastal: NSV Liidus puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt vabaneda . 1953. a algas avalik vastuhakk . Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid polnud ikestatud rahvaste abistamiseks valmis ning polnud mingit plaani, kuidas antud olukorras toimida ning ülestõusnuid aidata. Lääneriigid ülehindasid NSV Liidu tugevust ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. See võimaldas kommunistlikel võimukandjatel ülestõusu kiiresti maha suruda. Nõukogude vägede komandör kuulutas välja sõjaseisukorra, tuues tänavale tankid . Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Kokku hukkus tuhatkond inimest.
Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956. aastal: Diktaatorita jäänud NSV Liidu võimutipus valitsesid segased suhted. 25. veebr. 1956 NLKP XX kongressi N.Hruštšovi kõne: mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. Stalinismi hukkamõistmine vaputas kommuniste, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu satelliitriikide komparteid. NSV Liit oli sunnitud tegema järelandmisi: normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga ning 1955. a viidi Nõukogude väed Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956. a juuni algasid Poolas streigid, mis aug. kasvasid üles rahutusteks ning meeleavaldajate pihta avati tuli. Meeleavalduste hulk kasvas ning Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSV Liidu juhtkond aga valmistus sõjaväeliseks interventsiooniks(sekkumine teise riigi siseasjadesse relvadega). Poola vastas sellele meeleavaldustega, kus toetati Gomulkat. Hruštšov taandus ning leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Gomulka omalt poolt lubas Poolat sotsialismileerist mitte välja viia.
Ungari ülestõus 1956. aastal: Mässulised meeleolud jõudsid ka Ungarisse. 1956. okt toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus , mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei avas raha pihta tule ning Budapesti tänavatel algasid lahingud. Tänavatele saadeti Nõukogude tankid, kuid need ei suutnud ungarlaste vastuhakku maha suruda. Ametisse nimetati uus valitsus kommunistliku tegelase Imre Nagy juhtimisel. Nagy lubas Ungaris üles ehitada demokraatia ning suutis sõlmida kokkuleppe Nõukogude relvajõudude väljaviimiseks Budapestist. Poolas ja Ungaris toimuv äratas vastukaja ka teistes Kesk-ja Ida-Euroopa maades ning NSV Liidus, tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu. Tekkis võimalus, et Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid varisevad üksteise järel kokku. Kuid taas polnud lääneriigid valmis. Maailmasõda kartes ruttasid nad NSV Liidule kinnitama, et ei sekku Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvasse. Seepeale otsustas NSV Liit ülestõusu jõuga maha suruda. 4. nov. 1956 alustasid 200 000 Punaarmee sõdurit 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Ungarlased osutasid vastupanu ja pöördusid abipalvega ÜRO poole. Maailm vaatas Ungari tragöödiat osavõtmatult pealt. Vastupanu jätkus 7. nov-ni ning lõplikult suruti ülestõus maha kuu keskpaigas. Ungarist põgenes 180 000 in. Lahingutes langes 3000 ungarlast, vahistati 20 000. Arreteeriti Imre Nagy, kellele pakuti elu, kui mõistab ülestõusu avalikult hukka, kuid keeldus ning 1958 poodi ta üles.
Suessi kriis 1956. aastal: Lääs ei suutnud Ida-ja Kesk-Euroopas toimunule reageerida ka sp, kuna samal ajal Lähis-Idas oli puhkenud konflikt. 1952. a toimus Egiptuses riigipööre ning monarhia kukutati . 1956. a riigistas uus valitsus eesotsas Gamel Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Nasserit asus toetama NSV Liit, varustades teda relvadega. 1956. a sügisel ründas Egiptust Iisrael, peagi asusid sõtta Suurbrit. ja Prant , kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO, USA ja NSV Liit sundisid sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama. Suurbrit. ja Prant. viisid oma väed välja, mõni kuu hiljem ka Iisrael. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Ingl. ja Prant. mõju maailmas, suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas.
1956. a oli kommunistlik süsteem sattunud kuristiku äärele, kuid suutis keerulisest olukorrast välja rabeleda ning oma positsiooni tugevdada. Lääne autoriteet aga langes. NSV Liidu poolt ikestatud rahvad said aru, et neil pole Läänes abi loota .