Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? (8)

Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased?
Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida.
Külma sõja alguseks saab pidada NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemist. Lääneliitlastele hakkas tunduma, et Hitleri purustamise korral üritab Stalin kehtestada kontrolli kogu maailma üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega. Selleks et NSV Liidu mõjuvõimu peatada reageerisid pikkamööda nähtustele lääneriigid. 1947. aastal kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini, mis on tema järgi nime saanud Trumani doktriin, mille eesmärk oli toetada vabasid rahvaid nii sise- kui ka välissurve vastu, pidades silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Marshalli plaani kaudu andis USA aastatel 1948-1952 seitsmeteistkümnele Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Veel moodustati kümne Euroopa riigi poolt koos Kanada ja USA-ga 1949. aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon , ehk NATO , mille eesmärk oli liikmesriikide omavaheline kaitse, kui ühte osalist rünnati, astusid teised tema kaitseks välja. 1952. aastal moodustati Prantsusmaa ja Saksamaa poolt Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland ning sellest liidust sai Euroopa Liidu eelkäija. Venemaa keelas endast sõltuvatel riikidel kasutada Marshalli plaani poolt pakutavad abi ning moodustas ise rahvademokraatiamaadega 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi nõukogu ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid.
Kõigele vaatamata usuti , et Stalinit on võimalik rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne- Berliin . 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne – Berliini ära välismaailmast, see tähendab elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Lääne-Berliin aga ei andnud alla, USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil esmatarbekaupadega ning 324 päeva möödudes pidi NSV liit oma blokaadi ära lõpetama. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV – mis kuulus NSV Liidule.
Korea sõda toimus aastatel 1950-1953. Sõjaline kokkupõrge tekkis seetõttu, et 1950. aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. ÜRO andis peamiselt USA sõduritest koosnevale vägedele korralduse agressioon peatada. Vägede juhatajaks määrati kindral Douglas MacArthur, kes otsustas ette võtta ohtliku missiooni ning maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates vastase väed tagalast ära – see rist õigustas ennast. Põhja-Korea lagunemise oht tõi sõtta Hiina sekkumise. 1950 aastal tungisid Nõukogude relvadega varustatud hiinlased ÜRO vägedele kallale. ÜRO üksused sunniti taanduma, kuid rasketes lahingutes panid liitlasväed 1951. aasta jaanuaris hiinlaste edasitungi Põhja- ja Lõuna- Koread eristaval 38. laiuskraadil seisma. 1953. aastal sõlmiti lõpuks vaherahu . See kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks, mis on teineteisest väga erinevad. Korea sõjas suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet Euroopas kui ka Aasias tunduvalt vähenes.
Berliini ülestõus toimus aastal 1953. Korea sõda ei jõudnud veel lõppedagi, kui väga pingeline olukord kujunes välja Euroopa südames Berliinis. Sakslastel tekkis lootus võõra võimu alt vabaneda , seoses NSV Liidus puhkenud segaduste ning võimuvõitluste tõttu. Suur rahuolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga 1953. aastal. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ning see kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa, mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim endale haarata. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida. Kuigi lubati vastuhakku kommunismile toetada, polnud tegelikkuses lääneriigid selleks veel valmis. Mitte kuidagi ei suudetud välja mõelda, kuidas ülestõusnuid aidata ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Selle tõttu said kommunistlikud võimukandjad ülestõusu kiiresti maha suruda. Berliinis asuvate Nõukogude vägede komandör lasi välja kuulutada sõjaolukorra ning tänavatele toodi tankid. Meeleavaldused ajati jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Kokku hukkus inimesi tuhande ringis , kuid lõplikult ei suutnud NSV Liit olukorda Kesk-ja Ida-Euroopas siiski muuta.
Suessi kriis 1956. aastal toimus 1952. aastal Egiptuses toimunud riigipöörde tõttu, kus kukutati monarhia . 1956. aastal riigistati uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi suure konflikti lääneriikidega. Nasserit hakkas toetama NSV Liit, varustades teda ka relvadega. 1956. aasta sügisel ründas Egiptust inglaste mahitusel Iisrael ning peagi asusid sõtta veel Prantsusmaa ja Inglismaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO ning eelkõige USA ja NSV Liit sundisid sõdivaid riike sõjategevust lõpetama. Inglismaa ja Prantsusmaa seejärel viisid oma väed Egiptusest välja ning mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, kui samal ajal suurenes NSV Liidu mõjuvõim Lähis-Idas.
Kokkuvõtteks võib lugeda, et Külma Sõja järel olid kõik omakorda kaotajad . Keegi ei saanud hiiglama suurt kasu ning sõjategevuse tõttu suri suur hulk süütuid inimesi.
Ka teiste Euroopa riikide õnneks ei kasutanud NSV Liit ja USA tuumapomme, mis oleksid võinud hävitada pea, et kogu maailma. Tuumapommi kasutuselevõtu hirm tagas omamoodi ka kolmanda maailmasõja puhkemise. Külma sõja lõppedes lakkas eksisteerimast kahepooluseline maailm, NSV Liit lagunes .