10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
273 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ingelmees
Õppematerjali autor
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse sõdu, kriise ja konflikte Ida- ja Lääne riikide vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks sai NSVL ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Hitleri purustamise korral võis Stalin saada võimu enda kätte ning lääneriiklastele selline poliitika ei meeldinud. Need
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine KÜLMA SÕJA ALGUS (1946) NSV Liidu lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSV Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks, kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946. aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas
Põhja-Koreas seadis NSV-Liit võimule oma käsilased, Lõuna-Korea üritas aga üles ehitada demokraatiat. Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NSV Liidu ikestatud rahvad vabanemist. Sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. Lääneriikide liidrite kinnitused: kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. Tegelikult polnud lääneriigid valmis asutama vabastamise samme. Korea sõda 1950-1953: Esimene suurim sõjaline kokkupõrge külma sõjal Korea ps. 1950. a juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO-lt Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Ühendriikidel õnnestus oma ettepanek läbi suruda. Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. ÜRO vägede juhataja kindral Douglas MacArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates sügavale
nõrgestada kommunistliku kihistustöö mõju. Stalin keelas Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda ning seetõttu sattus Jugoslaavia Moskvaga vastuollu. 1948. aastal sai alguse Berliini blokaad. Selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast ( elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel maha suruda ning endaga liita. Lääne- Berliin aga ei alistunud ning Berliini blokaadi võibki lugeda külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Vastaseid prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises. USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu. Üritati laiendada oma mõjuvõimu. 1949. aastal asutati NATO ( Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon). Selle põhimõte oli „ kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja“. 1949
nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Berliini blokaad-1948 a juunis lõikas Nõukogude liit lääne-Berliini ära välismaailmast, elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud, kuna USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada linna varustamise. Berliini blokaadi võib pidada külma sõja avalikuks alguseks. NATO- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga moodustasid 1949. a. aprillis Nõukogude liidu vastase organisatsiooni, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. VLO- 1949 a asutas NSV Liit koos endast sõltuvate nn rahvademokraatia maadega Vastastiku Majandusabi Nõukogu, mis idi olema vastukaaluks Marshalli plaanile VMN- Nõukogude liit moodustas 1955. a
ülesehitamisele ning nõrgestada komministliku kihutustöö mõju. Berliini blokaad 1948 juuni ja selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toit jm) lootes sellega linna põlvili suruda ja endaga liita. Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. NATO Põhja-Atlanti Lepingu Organisatsioon. 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga 1949 aprillis. ,,Kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja." Loodi, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. Algul loodi Lääneliit (Brüsseli pakt kommunistide võimuhaaramine Prahas pani lääneriikide kannatuse katkema), aga sellest jäi väheks, et seista vastu Moskvale.
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid