10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merekurat
Õppematerjali autor
Lennuväe, tankide, broneeritud autode keelustamine Automaatrelvade tootmise keelustamine. Keelati relvade import-eksport Reparatsioonimaksed 132 miljardit marka. Maksed rahas, toiduainetes, tooraines, tööstustoodangus. Muud otsused Saksamaa ja Austria ühinemise keelamine Saksamaa kolooniad läksid võitjatele Muudatused Euroopa kaardil Austria-Ungari lagunes: Austriaks, Ungariks, Tsehhoslovakkiaks ja Jugoslaaviaks Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Vabariigid Türgilt võeti ära Lähis-Ida Briti ja Prantsuse mandaatvaldused. Suurbritanniast eraldus Iirimaa Pariisi rahukonverents ja Balti riigid Balti riikide delegatsioonid osalesid mitteametlikult Eesti delegatsiooni juhtis J.Poska Euroopa suurriigid keeldusid tunnustamast EV de jure Balti riike käsitleti tulevase Venemaa autonoomsete osadena. Versailles'i leping Baltimaade kohta: 1
Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust:
Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil
tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut.Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale. Kogu süsteem ei muutukorraga, mõni institutsioon võib püsida muutumatuna väga pikka aega, kui teistes valdkondades võib toimudamitmeid reforme. Ning lähtudes ühest reformist, võib selle jätgi periodiseerimine minna vastuollu üldise korramuutustega. 3. Eesti õigusajaloo määratlemine.On partikulaarne õigusajalugu. J. Uluotsa järgi on 2 definitsiooni – 1.eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide javastavate õigussuhete ajaline saabumine ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadestpraegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nim eestlaste ks. 2.eesti õigusajalugu on eesti rahva jam a a õ i g u s e a j a l u g u v a r a s e m a t e s t e a d m i s v õ i m e l i s t e s t a e g a d e s t
Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson, Päts, 4 erakonda Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda
Raskused tekivad deformatsioonide prognoosimisega suure muutuva koormuse juhul. 1960 aastate keskpaigast alates algas kaasaegse mittelineaarse pinnasemehaanika areng ja käesoleval ajal on tänu kaasaja arvutustehnika võimalustele leidnud rakendusi ka inseneripraktikas. Organisatsiooniliselt ühendab eriala spetsialiste endiselt eelmainitud ühing, mis nüüd kannab nimetust International Society for Soil Mechanics and Geotechnical Engineering ISSMGE. Alates 1992 aastast on ühingu liige ka Eesti, kandes nimetust Eesti Geotehnika Ühing EGÜ. Varem koordineeris geotehnika probleemide lahendamist Eestis ehitusgeoloogia komisjon. Ehitusgeoloogia komisjoni 2 ja EGÜ on organiseerinud Eesti geotehnika konverentside korraldamist. Ajavahemikus 1961 kuni 2002 on toimunud 12 konverentsi. Koostöös Läti ja Leedu kolleegidega on korraldatud Balti konverentse. Viimane toimus aastal 2000 Pärnus ning võrreldes
· Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid