Esitlus Richard Wagnerist (1)

Esitlus
Richard Wagner
Koostaja:
Sissejuhatus
Wilhelm Richard Wagner sündis 22. mail 1813. aastal Leipzigis ja suri 13. veebruaril
1883. aastal Venezias. Ta oli saksa heliloojaromantik, dirigent, ooperite autor ja
ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane. Ta
avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele.
Click icon to add picture
Click icon to add picture
Richard Wagner
Elulugu: lapsepõlv
Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich
Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse.
Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga,
abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse.
Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Richard jagas
oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes
etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning
sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui
Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8aastane. Ta pandi õppima Dresdeni Kreuzschulesse
ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega
tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826.
aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald. Ta
otsustas panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle
muusikatunde.
Elulugu: Leipzig
1826. aastal kolis pere Prahasse, kuid Richard jäi Dresdenisse. 1827. aasta jõuludeks oli
pere kolinud taas Leipzigisse. Aastatel 18281831 sai Wagner oma esimese
kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1828. aasta alguses kuulis ta
esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline
inspiratsiooniallikas. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast,
klaverisonaate ja orkestriavamänge.
1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. Samal ajal õppis ta
mõnda aega kompositsiooni ThomasSchule kantori Theodor Weinligi juures. Viimane
lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada.
Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose klaverisonaadi Bduuris.
1832. aastal kirjutas ta sümfoonia Cduuris.
Elulugu: Würzburg, Magdeburg ja Königsberg
1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma
esimese täieliku ooperi "Die Feen".
Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. 29. märtsil
1936 esietendus seal tema teine ooper "Das Liedesverbot". 24. novembril 1836 abiellus
Wagner Minna Planeriga.
1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks
juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse.
Elulugu: Riia
1837. aasta juunis kolisid Wagnerid
Riiga, kus Richard sai ooperiteatri
muusikajuhi koha.
1838. aastal kirjutas ta seal ooperi
"Rienzi" teksti ja alustas sellele
muusika loomisega.
1839. aastal kaotas Wagner
muusikajuhi ametikoha ning tal oli
kogunenud ka suur võlakoorem.
Abielupaar põgenes Riiast laevaga
Londonisse. Teekond oli väga
tormine ning hiljem ütles Wagner, et
sai sellest reisist inspiratsiooni
ooperiks "Der fliegende Holländer".
Looming:
Esimene loominguperiood
Esimene loominguperiood algas 1833­1834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner
oma esimese ooperi Haldjas. Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von
Weberi mõjutusi.
1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa
ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks.
Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on
olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis
itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai
Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld. Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli
väike.
1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto. Selles suurejoonelises
teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit.
Looming:
Teine loominguperiood
Teine loominguperiood (1842­1854) oli niiöelda reformieelne periood. Wagner ütles
lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et
libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt.
1841. aastal valmis ooper Lendav hollandlane. See jõudis Dresdenis lavale 1843 ning
Wagner töötas selle ümber 1853.
1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi.
1845 etendus 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser.
1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest.
1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Libreto sai valmis
1845, partituur 1848. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert
Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi".
1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama.
Looming:
Kolmas loominguperiood (1854­1882)
1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde.
1861 kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati vilistamise ja
hõikamisega, mille algatasid Pariisi elitaarse Jockey Club´i liikmed. Neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles
teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid
klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi
hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema.
1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu.
1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad.
1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast.
Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival
soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis, kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli
valmimist üksikosade ettekandeid.
1882. aastal sai valmis usulismüstilise süzeega ooper Parsifal.
Tegevus poliitikas
1847 liikus Richard Wagner revolutsiooni ringkondades. Oli anarhismi rajaja Mihhail
Bakunini sõber. Ta esines miitingutel ning oli ühtse Saksamaa tuline pooldaja. Teda
tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana.
Tänapäev
Tänapäevalgi toimuvad Bayreuthis Wagneri muusikafestivalid (Bayreuthi festivalid).
Alguses jätkas traditsiooni Wagneri lesk, Liszti tütar Cosima. Praegune kunstiline juht
on Richard Wagneri kaheksakümnendates aastates lapselaps Wolfgang Wagner.
Laialdase vastuseisu tõttu ei ole Iisraelis Wagneri oopereid etendatud.
Kasutatud kirjandus:
Karl Leichter. Suurmeeste elulood: Richard Wagner ­ uute kunstiideaalide taotleja.
Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu 1934.
Muusikaajalugu keskkoolile, 8. trükk Kirjastus Valgus, Tallinn 1988.
http://et.wikipedia.org/wiki/