I Maailmasõda põhjused, algus, sõjategevus, tulem (0)

Sõja ajend

Sõjategevus 1914-1916

• Läänerinne
  
  • Prantsusmaa
    
  • Suurbritannia
    
  • Belgia
    
    • Saksamaa (kõigi vastu)
      
• Idarinne
  
  • Saksamaa
    
  • Austra-Ungari
    
    • Venemaa(kõigi vastu)
      
• Balkani rinne
  
  • Austria-Ungari serbia vastu
    
• Kaukaasia rinne
  
  • Venemaa Türgi vastu
    
• Lähis-Ida rinne
  
  • Suurbritannia Türgi vastu
    

1914 läänerinne

• Saksamaa tungis läbi Belgia Prantsusmaale
  
• Seialgu on Saksamaa edukas.
  
• Marne ’i lahingus peatati saksamaa pealetung
  
• Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda
  

1914 Idarinne

• Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda
  
• Erinevalt läänerindest kujuneb idarindel manöövrisõda.
  
• Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes venemaa lüüasaamisega.
  

1915

• Itaalia atanti poolt
  
• Bulgaaria keskriikide poolt
  
  • Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist
    

Läänerinne 1915

• Aprillis 1915 kasutatakse YPRES ’ juures esmakordselt gaasi.
  

1916

• Sõtta astus Rumeenia ja Portugal atanti poolel
  
• Hakkab ilmnema sõjatüdimus
  

Läänerinne 1916

I maailma sõja lõpp

Pariisi rahukonverents

Resti rahu

• 3. Märtsil 1918 sõlmiti venemaa ja saksamaa rahuleping
  

Sõjategevuse koondus läänerindel

• Lahingud toimisid samades kohtades, kus varem olid juba lahingud toimunud:
  
  • II Somme’i lahing
    
  • II Marne’i lahing
    
    • Sakslastel ei õnnestunud otsustavat edu saavutada
      

Saksa „must päev“

• 8. August 1918 – saksa väed sunnitakse Amiensi lahingust taganeda
  
• Saksamaa hakkab otsima võimaluse rahuläbirääkimistele
  

Keskriikide kokkuvarisemine

• 19.septembril 1918 alustas rahuläbirääkimisi Bulgaaria
  
• 30. Oktoobril 1918 väljus sõjast Türgi
  

Austria Ungari väljumine sõjast

• Austria-Ungari keisririigi osad iseseisvusid ükshaaval
  
• 3. Novembril 1918 kapituleerus Austria
  

1918 Novembrirevolutsioon

• Saksa sõjaväelased keeldusid sõdimast
  
• Algasid rahutused
  
• Wilhelm II loobus troonist (kolis hollandisse, palus matmist saksa kuningriiki või monarhiasse)
  
• Uus valitsus otsustas sõlmida rahu
  

Compiegne ’i vaherahu

Pariisi rahukonverents

• Algas 18. Jaanuaril 1919
  
• Eesmärk sõlmida võitjate ja kaotajate vahel rahulepingud
  
• Tähtsamad osalejad
  
  • Woodrow Wilson (USA)
    
  • David Lloyd George (UK peaminister )
    
  • Georges Clemenceau (prantsuse peaminister)
    
  • Vittorio Orlando (Itaalia)
    

Versailles rahuleping

• 28.juuni 1919 rahuleping Saksamaaga
  
  • Saksamaa kaotas väga palju maad
    

Sõjaväelised piirangud

• Sõjaväe suurus 100 000
  
• Keelatud oli omada lennuväge ja allvee laevu
  

Reparatsioonid

• Võitjariikidele tuli hüvitada sõjakahjud
  
• Reini jõe äärde rajati relvavaba tsoon
  

Rahulepingud teiste riikidega

• Rahulepingud tehti veel Austriaga, Ungariga, Bulgaaria ja türgiga
  

Sõja tulemused

• 10 miljonit hukkunut
  
• 20 miljonit haavatud
  
• Miljonid haigustesse surnud
  
• Ainus võitja: USA esiletõus
  

Hispaania gripp

• 1918 aastal algas gripiepideemia, mis kestis umbes 2 aastat
  
• Hukkunute arv arvatakse olevat üle 50 miljoni
  

Eesti I maailmasõjas

• U 100 000 – võeti umbes mehi sõtta. U 10 000 hukkus
  
• Raskused põllumajanduses: hobused võeti sõtta.
  
• Raha väärtuse langus
  
• Sõjakindlustuste rajamine – peeter suure merekindlus, Rohukülla plaaniti suur süja sadam.
  
• Sõjaväelaste arvu kasv
  
• Sõjapõgenikud
  
• Toidu- ja kütusepuudus
  

1917a kevad Eestis

• Loodi Eestimaa kubermang
  
  • Eestimaa
    
  • Liivimaa põhjaosa
    
• Autonoomia vene riigi kooseisus
  
  • Jaan Poska – kubermangukomissar (esimene eestlasest liider)
    
  • Valiti Maapäev – rahva esinduskogu (autonoomia esinduskogu) valida said nii mehed kui naised (valimised võidab see kes pooldas rahu ja lubas maad)
    
  • Eesti keelne asjaajamine – kõik dokumendid eesti keelde, koosolekud eesti keelde jne.
    
  • Loodu rahvaväeosad: 1. Polk (rahvusväeosa kus in u 3000-5000) käsukeeleks Eestikeel
    

1917 sügis Eestis

• Iseseisvuse idee: loodeti et kui Eesti on iseseisev, siis sõda eestisse ei jõua.
  
• Oktoober:
  
  • Saaremaa ja hiiuma vallutamine
    
  • Enamlaste võimuletulek: paljud toetavad kuna lubati rahu ja maad (kumbagi ei saanud)
    
• 15. November:
  
  • Maapäev kuulutas ennast kõrgeimaks võimuks Eestis
    
• Loodi väissaatkond: juht Jaan Tõnisson, ülesanne oli euroopast leida liitlasi kes annaks nõu iseseisvumise ajal
  

1918a algus

• K. Päts
  
• K. Konik
  
• J. Vlims
  

Eesti 1918-1920

• 25.veeb: saksa okupatsiooni algus
  
  • Asjaajamine muutus saksa keeleks
    
  • Määrati inimestele kõrged maksunormid
    
  • Oli kavas luua Balti hertsogiriik
    
• 11.nov 1918: Saksa väed andsid alla ja lahkusid eestist( kuna oli kaotatud I MS)
  
  • Eesti Ajutine Valitsus
    
• Vabadus sõda (algus 28.nov 1918) (ainus sõda mille Eesti on võitnud)
  
  • Eesti Töörahva kommuun
    
    • 29.11.1918 Narvas
      
    • Eesmärk oli anda sõjale kodusõja iseloomu
      
  • Taandumine – kuni jaanuarini 1919
    
  • Välisabi:
    
    • inglise laevastik
      
    • Soomlaste vabatahtlikud
      
    • Rootsi ja Taani vabatahtlikud (u 200 meest)
      
  • Jaanuar 1919: eesti vägede pealetung
    
  • Veebruar 1919: võõradväed aeti eestist välja
    
  • Asutava kogu valimised: aprill 1919
    
    • Maaseadus – mõisa maade riigistamine
      
    • Põhiseadus –
      
  • Juuni 1919: landesveeri sõda
    
    • 23.juuni 1919 – Võnnu lahingu võidupüha
      
  • 3.jaanuar 1920 – vaherahu (Eesti ja nõukogude venemaa vahel)
    
  • 2.veebruar – Tartu rahuleping
    
    • 1. Nõukogude venemaa tunnustab eesti iseseisvust igavesest ajast igaveseni)
      
    • 2. Riigi piir
      
    • 3. Eesti pidi saama vene kullatagavarast osa
      

Kordamine kontroll tööks