Arutlus: Esimene maailmasõda (0)

ESIMENE MAAILMASÕDA
Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal. Esimene maailmasõda on saanud oma nime sõdivate riikide rohkuse tõttu(sõjas osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust) .Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriigid ehk Nelikliit oli sõjaline liit, kuhu kuulusid Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria , kes liitus 1915. aastal. Antant oli liit mis sõlmiti Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Esimene maailmasõda (algselt maailmasõda) sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Seal kasutati esimest korda keemiarelvi ja toimus pidev pommitamine lennukitelt. Sõjas suri üle 9 miljoni inimese.
Maailmasõja peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Üheks põhjuseks oli veel koloniaalvalduste ümberjaotamine.
20. sajandi algul peeti sõda romantiliseks ja hiilgavaks ning oli inimesi kes ootasid seda.
Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt.
Esimese maailmasõja puhkemise ajendiks oli 28. juunil 1914. aastal Serbia poolt tapetud Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi.
Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ning vastutasuks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Mobilisatsioon on vägede ja varustuse sõjaks kogumine ja valmis seadmine .
Saksamaa võttis seda kui sõjakuulutusena ja esitas Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis selle tühistamist. Kuna seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1 augustil 1914. aasta alguses Venemaale ja Prantusmaale sõja ning tungis kallale Belgiale. Selle tõttu astus sõtta Inglismaa.
Veel soodustasid sõja puhkemist Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina .
Venemaa soovis kontrollida Musta mere väinasid ning suurendada oma võimu Balkanil .
Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning loodeti oma territooriume suurendada. Selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid.
Saksamaa sõjaplaan oli välksõda – Kõigepealt tuli tungida Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga , seejärel suunata kõik jõud Venemaa vastu.
Prantsusmaa aga panustas tugevatele kindlustele – need ehtitati Prantuse-Saksa piirile, jätsid aga kindlustamata suure osa Belgia piirist, kuna sealt ei oodatud lööki.
Venemaa pidi sõdima Saksamaa ja Austria vastu, võttes endale peaeesmärgiks Saksa vägede purustamise Ida- preisimaal , et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel.
Inglismaa kavatses aga oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000- meheline armee .
Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem Venemaa vastu.
Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal. See toimus Saksamaa ja Põhja-Prantsusmaa vahel. Sõda algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksemburgi ja Belgiasse. Kuigi Saksa armee hõivas enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Selles kasutati enamasti kahureid, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Sõdurid olid seal hädas nii täide kui ka rottidega .
Saksa väed paisati tagasi Prantsuse armee poolt. Nii nurjati Saksamaa välksõja plaan. Kättemaksuks lasid Saksa sõdurid mitmel pool belglasi külade viisi maha.
Sõjategevus idarindel algas 17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Sakslastel oli idarindel nõrk jõud, kuid Venemaa ei osanud seda ära kasutada. Saksamaa määras kriitilises olukorras idarindele uue juhtkonna ning nemad suutsid vene väed juba purustada. Edukam oli vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Kokkuvarisemise ära hoidmiseks tõid sakslased oma väed läänerindelt ära idarindele ning alustasid rünnakut Varssavi poole. Venemaa vasturünnak algas 1916. aastal , kus murti läbi Austria-Ungari kaitseliinist ning liiguti mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vastastele suuri kahjustusi. Saksamaa sai endale Rumeenia naftaväljad ning sellega kaasnes Keskriikide varustamine toiduainetega. Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, toimus sõda täies hoos ka mujal. Mere sõjal kasutati esimest korda ka allveelaevu, üks uputas isegi suure inglise reisilaeva Lusitania. Sellegi poolest polnud merel suuri lahinguid.
Sõda lõppes 11. novembril 1918. aastal. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused , mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 9. novembril loobus keiser Wilhelm 2 oma troonist. 11. novembril kirjutasid antandi ja Saksamaa esindajad alla Campiegne´i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest, sealhulgad ka kõik oma allveelaevad . Pariisi rahukonverentsil, mis toimus 1919-1920. aastatel, surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. aastal Saksamaale peale Versailles ´i rahu, mis nõrgestas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust.
Selle sõja tulemusena said võitnud riigid uusi maid ning palju eeliseid . Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti ja Soome. Briti impeerium aga saavutas oma suurima ulatuse . Itaaliast sai suurriik .
Ulatuselt, purustuselt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti varasemad sõjad.
Inimeste elusid mõjutas sõda suuresti. Tänu sõjale said naised iseseisvamateks ja saavutati võrdsemad õigused meestega. Sõja tõttu varises seni kestnud maailmapilt kokku ning inimestele tundus, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama.
Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest hakkas maksma riigikassa. Tänu maailmasõjale arenes kiiresti tehnikaareng . Lisaks sellele suurendas sõda sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid.
Enamus sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud normaalse eluga kohaneda. Maailmasõda tõi kaasa pahameele valitsuse ja demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt.