2 maailmasõda (2)

AJALUGU Hitleri vastane koalitsioon. Hakkas v�lja kujunema Atlandi harta paasil.Sinna kuulusid p�hiliste riikidena USA, Inglismaa ja NSV Liit.NSV Liit ja m�ned teisedki riigid � hinesid Atlandi hartaga ja 42 aasta jaanuaris toimus Washingtonis konverents.Seal osalenud riigid hakkasid ennast nimetama � hinenud rahvasteks.Neid � hendas v�itlus Hitleri vastu.Nad v� tsid endale � lesandeks v�idelda kuni Hitleri l�pliku purustamiseni,aidata � ksteist ja teha koost ��d.S�ja jooksul Hitleri vastane koalitsioon pidevalt laienes,nt � hines sellega enamik Kesk-ja L�una-Ameerika riike.Need ei osalenud k�ll otseselt s�ja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu v�idelnud riike.Koalitsioon laienes ka s�ja l�ppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri v�imu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle s�ja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.S�jaliselt oli k�ige suurem koorem kanda N� ukogude Liidul.Kasutati lend- lease s�steemi.Selle kaudu USA varustas N�ukogude Liitu ja Inglismaad s�jatehnika ja toiduainetega. Kusjuures s�jatehnika,mis s�jas h�vis ei kuulunud tagastamisele.Muu tehnika pidid tagasi andma peale s�ja l�ppu.Sellest s� steemist oli N�ukogude Liidul eriti palju abi,kuna terve s�ja jooksul armee toideti USA abiga.Hitleri vastane koalitsioon kordineeris oma s�jalist tegevust,ajastati pealetunge.Eriti aktuaalne oli Teise rinde avamise k�simus.Teiseks rindeks nimetati L��neriikide poolt avatavat rinnet L��ne-Euroopas.See oli isegi rohkem levinud termin kui L��nerinne vms.Esimene rinne oli Idarinne .(N�ukogude ja Saksa rinne) Teise rinde m�tteks pidi olema see,et ta pidi leevendama sakslaste survet N�ukogude Liidule.Teise rinde avamine venis.Avamiseni j�uti alles 6.juuni 1944.a.(Mingi v�ike Teine rinne oli juba varem olemas,aga sealne s�jategevus oli kohaliku mastaabiga.) Teise rinde avamise juures oli teema: kus seda avada ? Kas Prantsusmaal v�i Balkani poolsaarel.Stalinile ei meeldinud Balkani poolsaare variant.L��neriigid tulid Staalinile vastu ja avasid rinde Prantsusmaal.Mis oleks juhtunud kui USA ja Inglise v� gede dessant oleks eba�nnestunud? L��ne Euroopa oleks kommunistlikuks muudetud. Normandia dessant hoidis �ra L��ne Euroopa langemise kommunistliku v�imu alla. Peamised rinded ja murrangulised s�ndmused Teises maailmas�jas. Teise maailmas�ja k�ige olulisem rinne oli Idarinne ehk N�ukogude-Saksa rinne.Seal toimusid p� hilised s�jas�ndmused ja k�ige kaalukamad s�ndmused.Suurem osa s�jaj�ude osalesid sellel rindel.4000km pikk. Teine oluline rinne oli Prantsusmaal avatud Teine rinne. Vastamisi �helt poolt sakslased ja teiselt poolt USA ja Inglise v�ed. Peale Prantsuse vabastamist ka Prantsuse v�ed. Kolmas oluline piirkond oli Vaikse ookeani regioon.H�lmas Austraalia l�hedasi saari .(Jaapan,Usa,Hiina.)(lk 137 kaart) (lk 153 kaart) Stalingradi lahing september 1942-veebruar 1943 Toimus Idarindel L�una-Venemaal Stalingradi linna � mbruses .N�ukogude ja Saksa v�gede vahel.Lahing oli s�jas p��rdelise t� htsusega .Peale seda hakkas Saksamaa olukord j�rjest halvenema.Enne seda oli Saksamaa t�usuteel liikunud.Lahinguk�ik oli: 42 aasta hiliskevadel alustasid sakslased suurpealetungi L�una-Venemaal.Pealetungi algus oli edukas.H�ivati Ukraina Ida osa.J�uti v�lja P�hja-Kaukaasiasse.J�uti v�lja ka Stalingradi linnal�histele.Linn asub Volga j�e ��res.Plaan oligi Hitleril v�lja j�uda Volga j�u ��rde ja seal j�tkata ainult �hur�nnakutega. Stalingradi all puhkesid v�ga verised lahingud. Venelased olid kaitses,sakslased r�ndasid.Suur osa linnast langes sakslaste k�tte.N�ukogude Liit kavandas vastupealetungi,eesm�rgiga Saksa v�ed � mber piirata.N�ukogude v�gede eesotsas oli kindral Zukov.N�ukogude vastupealetung algas novembris 1942.P�ja ja L�una pool Stalingradi murti rinne l�bi ja suur Saksa v�gede krupeering Paulus6 armee piirati �mber.Piiramisr�ngasse j�i 300 000 Saksa s�durit,kes olid Saksamaa k�ige paremad s�durid.Hitler ei lubanud neid piiramisr�ngast v�lja tungida ,sest ta ei tahtnud Stalingradi linna loovutada ja lubas neile abi saata v�ljapoolt.Abioperatsioon aga eba� nnestus .L�puks olid Saksa v�ed sunnitud alla andma.Sellel lahingul oli suur moraalne t�htsus,see andis lootust Hitleri vastu s�divatele rahvastele terves maailmas. El Alameini lahing 1942.aasta l�pus. Toimus Tuneesias,P�hja-Aafrikas.L� ppes samuti sakslaste kaotusega.Sakslaste vastas olid Inglise v�ed ja ka Ameerika v�ed.K�igepealt sakslased olid pealetungivaks pooleks. Inglased asusid Egiptuses ja sakslased Tuneesias. Sakslaste eesm�rk oli inglased Egiptusest v�lja saada.Sakslased j� udsid peaaegu Alexandria linnani v�lja,aga sealt nad sunniti taganema.Algas inglaste pealetung . Sakslased taandusid Tuneesiasse ja seal El Alameinis piirati nad �mber.Saksa P�hja- Aafrika v�gede juht Rommel -"k�rberebane".(osav v�ejuht) Siiski sakslased kaotasid. Selle lahingu tulemusena sakslased l��di P�hja-Aafrikast v�lja.Tulemuseks oli ka see,et Inglise ja Ameerika v�ed maabusid L�una-Itaalias Sitsiilia saarel ja hakkasid liikuma P�hja poole.Selle tulemuseks oli see,et varsti Mussolini kukutati v�imult.(1943) Normandia dessant 6.juuni 1944. P�hja-Prantsusmaal. (D-p�ev - salanimetus) Kohe peale maabumist puhkesid seal �gedad lahingud.� lekaal oli siiski liitlasj�ududel. Sakslased olid arvulises v�hemuses.Lahingud kestsid seal paar kuud.Kusagil augustis vabastasid liitlased Pariisi.Septembris 44 j�uti juba Saksamaa piirile.Seal rinne j�lle stabiliseerus,sakslased osutasid vastupanu.Seda Normandia dessanti planeeriti pikka aega ette. Inglismaale koguti suurel arvul s�jav�ge ja varustust.(2 miljonit meest) Normandia dessant toimus samaaegselt Valgevene operatsiooniga.(N�ukogude v�gede pealetung Idarindel). Sakslastel oli sellel ajal v�ga halb olukord,kuna pidid samaaegselt �ra hoidma kahte suurt pealetungi.Normandia dessant l�hendas s�ja pikkust,kiirendas sakslaste l��asaamist. Saksamaa kapituleerumine. Hitleri vastase koalitsioonis osalevad riigid olid kokku leppinud,et v�itlevad kuni saksamaa langemise l� puni ,keegi ei hakka Saksamaaga mingeid leppeid tegema. Ida pool olid N�ukogude v�ed j� udnud Saksamaa piiride l�hedale.L��ne pool olid Ameerika v�ed juba Saksamaal sees.Hitler kogus viimseid j�uraasukesi kokku,saatis 13-14 aastaseid poisikesi rindele.K�igil oli selge,et see Saksamaa purustamine oli ainult kuude k�simus.Osa natsi juhte p��dis oma nahka p��sta sellega,et alistuda L��neriikidele, ei tahtnud kommunistide k�tte langeda.Sakslased panid p�hi r�hu vastupanule Ida rindel ja L��ne rindel v�tsid asja l�dvalt. L��nerindel toimus Ardennide vastupealetung. Sakslased v�tsid ette vastupealetungi liitlaste vastu ja neid saatis ka m�ningane edu. Liitlased pidid natukene taganema.See p�hjustas neis v�ikest paanikat.Aga nad kogusid ennast varsti ja siis likvideerisid selle ohu,mis neil seal oli.See oli L��nerindel viimane t�iseltv�etav s� ndmus .Edaspidi lasti Inglise ja Ameerika v�gedel suhteliselt vabalt edasi liikuda . Alates 42 aastast L��neriigid kasutasid massilist pommitamist Saksamaa linnadele.Eesm�rk oli sakslasi hirmutada,et neil kaoks s�dimise soov �ra.Nende pommitamiste k�igus oli ka massiliselt ohvreid.(mituk�mend tuhat isegi) Sellisel taktikal oli ka teatud m�ttes edu. S�ja l�pu poole Saksa armees v�eti kasutusele mitmesugust uut relvastust,aga see neid v�ga ei aidanud.�ks nendest oli V- rakett .(rakett,mis oli suuteline lendama nt. Prantsusmaalt Londonisse ja tekitas suuremaid purustusi kui tavaline lennuki pomm ) Peale V-raketi kasutati ka tiigert��pi tanke (paremini soomustatud kui varasemad) ja panthert��pi tankid ning Ferdinandid(liikuv suurt�kk).Neil oli ka �likiire h�vitus- lennuk.Neid k�iki j�uti tooa v�he ja need ei muutnud s�ja tulemusi.Hitler selle uue relvastuse v� ljat �� tamisel ei p��ranud t� helepanu tuumarelva ehitamisele.Kui ta oleks sellele relvaliigile rohkem t�helepanu p��ranud,siis V�IB OLLA oleks see s�ja tulemusi muutnud. 16.aprill-2.mai 1945.a. algas Berliini operatsioon . Oderi j�e ��res. Selle ajal piirati Berliin �mber ja seda kaitsvad Saksa v�ed kas h�vitati v�i sunniti alistuma.Vatupanu oli sellele vaatamata v�ga �ge.N�ukogude v�ed kandsid suuri kaotusi.Hitler sooritas enesetapu.(v�ttis m�rki) Kohtumine Elbel. Elbeli j�el kohtusid Ameerika ja N�ukogude v�ed.L��nerinne ja Idarinne said kokku.Kohtumine m��dus s�bralikult.Hitleri pooldajatele oli see suureks pettumuseks. Nad arvasid et kui kaks rinnet kokku saavad siis nad hakkavad omavahel s�dima.Kuid midagi sellist ei juhtunud. 8.mail 1945. Saksamaa kirjutas alla kapituleerumisele. Berliini alistumisega ei olnud Euroopa s�jas�ndmused veel t� iesti l�ppenud.Prahas olevad Saksa v�ed ei tahtnud veel alla anda.KOhalike Tsehhi � lest �usnute ja sakslaste vahel toimus veel lahing.Ja siis sakslased ikka kapituleerusid.