Majandusgeograafia Majandus inimese ja ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmine, tarbimise korraldamine, raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja...
traditsiooniliste kaupade osakaal. Nii kaupade sisse- kui ka väljavedu nähenesid vastavalt 2,1% ja 8,5%. Ilmselt oli käibe languse põhjuseks 1998. aastal alanud Vene kriis. Näiteks langes tekstiili- ja toidukaupade osakaal. Tõusis aga masinate ja seadmete osakaal. 1999. aastaks moodustasidki just masinad ja seadmed suurima osa Eesti ekspordist – 20,9%. 14,5% ekspordist moodustasid puit ja puutooted. Puidust ja puutoodetest suurima osa moodustasid palgid ja saematerjal ning neid eksporditi enamasti Rootsi, Soome ja Norrasse. Enim 2 imporditi jätkuvalt masinaid, mille osakaal impordist oli 27,0%. Tekstiilimaterjale- ja kaupu imporditi 7,8%, millest veerand võttis enda alla puuvill. Maavarad moodustasid koguimpordist 7,4%. Põhilised imporditavad maavarad olid kütused. (Väliskaubandus... 2017) Kuna Eesti väiksuse ja avatuse tõttu on eksport väga oluline, et majanduse pikaajaline edukus
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu Hollandi pindalast, on 34% põllumaad, 60% heina- ja karjamaad ja 6% aedu ja lilleistandikke Kliima Valitseb parassoe mereline kliima Keskmine temperatuur jaanuaris on 2-3 oC ja juulis 18- 19 oC Kõrgeim õhutemperatuur on olnu...
alates. Aastane raidumise osakaal oli 1990.aastatel 0,4%. Jändrikud puud Amazonase vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal. Umbes 40% puidutoodangust kasutatakse mööbli tegemiseks Brasiilias. Paraná mänd on suurima nõudlusega. See kasvab lõunaosariikides. Brasiilia keeld puupalkide eksportimisel on koondunud ekspordile käibega toodetele nagu saematerjal, vineer, saepuruplaat ja spoon. Poliisid metsaressursside arendamiseks on hiljuti muutunud ja Brasiilia puuliikide kasutamine on piiratud, peamiselt lõunapoolses regioonis. Ümarpalgi tootmine 2000. aastal hinnati umbes 235,4 miljon kuupmeetrit, saetud puidu tootmine 18,1 miljon kuupmeetrit. Paberi ja puidumassi tootmine on laiendatud märkimisväärselt alates 1975. aastast (1981. ja 2000. aasta vahel on see suurenenud 337 000 tonnist 1 815 000 tonnini)
peab täitma. 3 1. KURSUSEPROJEKTI LÄHTEÜLESANNE Tellija kaevu välimine läbimõõt on 1100 mm, soovitav kõrgus 600 mm ning materjaliks anti meile 75x150 mm pruss, seega rakke välimine mõõt on 1250x600 mm. Rakke nurgad peavad olema puhta nurga tapina, seega tapid tulevad kalasabana. Materjal peab jääma hööveldamata ning välimised prussi servad freesitud 5 mm. Kuna saadav saematerjal ei ole millimeetri pealt mõõdus, siis otsustati, et välimised küljed jäävad tasaseks. Kuna tellija soovib kindlasti katust ja trumlit, peab paigaldama ka postid. Töödega graafikus olemise jaoks koostasime ka ajagraafiku (LISA 1). 4 2. KALASABATAPP Puhta nurga tapp ehk kalasabatappi kasutatakse peamiselt majade puhul, mille puhul ei ole nurgas väljaulatuvat osa
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses. Suurte metsadetõttu on metsamaja...
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu m1−m niiskussisaldus järgmise valemiga: W = m ∗100 [%] (valem 1) m1 ( - proovikeha mass enne kuivatamist [g], m - proovikeha mass peale kuivatamist [g]) Tul...
Saeketta etteandeliikumine materjali suunas toimub käsitsi . Pendelsaag – saekaetas asub töölaua all ja kinnitatud šarniirselt Hüdrosilinder liigutab saeketast üles-alla Järkamise töökoht Etteande töölaud ( rulltee) Järkamissaag Töölaud piirajatega, mis määravad tooriku pikkuse Järgatud materjali virnastamine . Saematerjali lahkamine . Lähtematerjalik on saematerjal, mis on järgatud tooriku pikkusesse Eesmärgiks on : Materjali maksimaalne ärakasutamine Etteaetud mõõtudega toorikute nomenklatuuri täitmine . Pink on läbiva tööga Toorikute etteandmine toimub roomikkonveieriga Ühel võllil on korraga mitu saeketast detaili laiuse määrab vaherõnga laius saeketaste vahel . Töö nr.2 – Plaatmaterjali juurdelõikuskaart väljatuleku protsent Töö nr
Jaapani ajakirjanduses on Eesti palkamajade kohta avaldatud mitmeid artikleid. Tugevate külgedena on välja toodud vastupidavust, puhtust, kõrget kvaliteeti ja soodsat hinda. Huvi pakuvad ka rookatusega majade mudelid, kuna rehielamu on väga sarnane jaapani analoogile. Kokkupandavate väikemajade parimaks müügikanaliks oleksid DIY- keskused (do-it- yourself). Lisaks puitmajadele on Jaapani turul konkurentsivõimelised ka teised puittooted, näiteks saematerjal ja liimitud laminaatpuit, mille nõudlus on kasvanud ja mida saab Jaapani turul edukalt müüa tänu Eesti toodangu soodsale hinnale. Oma puitmaju müüb Jaapanis Eesti üks suuremaid palkmajatootjaid AS RPM 2002. a müüdi palkmaju Jaapanisse 12,5 mln ja muid puidutooteid 2,5 mln krooni eest. Jaapani firmad on teinud koostööd Silmetiga, et mitmekesistada haruldaste muldmetallide impordigeograafiat, kuna eelmise sajandi lõpul tuli 90 % Jaapanisse imporditavatest
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Paul Tilk Erinevad Katusetüübid Referaat Juhendaja: Lembit Lill PÄRNU 2012 Sisukord Kimmkatus............................................................................................................3 Rookatus................................................................................................................4 Sindelkatus............................................................................................................6 Laastkatus..............................................................................................................8 ...
Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. http://metsad.ee/main.html Suuremate metsamassiivide paiknemine: Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. http://metsad.ee/main.html http://www.fao.org/forestry/5966/en/ita/ Kasutusala: Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks. http://metsad.ee/main.html Metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus: Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid
13 Metsa toodang 1990-1997 -ümarpalk -küttepuud ja puusüsi -tööstuslik palk Aastatel 1990-1997 on pidevalt tõusnud nii ümarpalgi, kui ka küttepuude ja puusüsi tootmine, 10000000m3 võrra 40000000m3-le. Tööstusliku palgi toodang on jäänud samale tasemele. Metsa toodangu ekspordist on 1990-1997.a. saadud kasumit 2282000$. Peamine ekspordiartikkel on saematerjal, ka paber. Väga vähe viiakse välja puidumassi ja puu tahvleid. Tähtsaim impordiartikkel on paber. Võrreldes ekspordiga on saematerjali ja puidumassi import väga väike, nullilähedane. Puutahvleid tuuakse sisse rohkem kui eksporditakse. 1990-2000 aastatel on metsade hulk vähenenud, 91000 ha aastas, see teeb 23% aastas. Seda on liiga palju. Liiga palju raiutakse metsi maha. Umbes 15% Tansaania metsadest asuvad kaitsealadel.
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
materjal) · Loe internetist www.fao.org · Analüüsi Eesti puidu- ja puidutoodete eksporti järgnevate andmete alusel (3punkti) Koguse osatähtsus Maksumuse osatähtsus Toote liik ekspordis ekspordis Ümarpuit 66% 41% Saematerjal 14% 35% Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid Muud puidutooted 13% 15% · Millised tegurid soodustavad / takistavad Eestis metsatööstuse arengut? 1) ..................................................... 2) ..................................................
(alates 1. juulist 4 eurolt 10 eurole) ning Eesti puhul juuni algusest alanud raudteeblokaad Venemaa poolt. Töötlemata ümarpuidu import Venemaalt vähenes 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga 28,4%. Raieid pärssivaks teguriks oli järjekordne soe talv. Suurim hinnatõus sai osaks paberipuule. Riigimetskondade keskmiste vahelaohindade põhjal kasvasid 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga männipaberipuidu hinnad 110% ja kuusepaberipuidu hinnad 100%, kasepaberipuidu hinnad 60%. Saematerjal ja küttepuit kallinesid üle 30%. Aasta algusest jõustus uus metsaseadus. Raieid soodustavaks teguriks võis uue metsaseaduse puhul lugeda lageraiete taaslubamist küpsusdiameetri alusel ning raievanuste alandamist keskmiselt kümne aasta võrra. Samas oli endiselt metsaomanikele siduvaks metsamajandamiskavade raiete osa uuendus- ja harvendusraieid võis teha ainult nendel eraldistel, mis on selleks metsamajandamiskavas ette nähtud.
· tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, · erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tarvis suhe puhta kandevõimega µ=W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesandes. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses. Sisemaal on rahvastik suhteliselt hõre. 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Rahvaarv on alates 1950. aastast ühtlaselt kasvanud. Rahvaarv suureneb umbes 2,000,000 võrra viie aasta jooksul. 4. Rahvaarvu kasvu mõjutavad tegurid 2009 a. Riik Sündimus () 17,9 Suremus () 7,4 Migratsioon(%) 0,0 Loomulik iive(%) ...
kõrgelt arenenud riigi kohta. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks. Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega.
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
nimetatakse tahvliks või viilungiks. Tahvel valmistatakse kordsest vineerist, puitkiud- või puitlaastplaadist, laudsepaplaadist või massiivkilbist. Tahvlid kinnitatakse raami ilma liimita. Üksteise suhtes liikuvate toote elementidevahelist pilu nimetatakse sulgpiluks. Sulgpilu kaetakse katteliistuga. Ümardatud või teistsuguse profiiliga latte, mida kasutatakse toote dekoratiivseks kujundamiseks või liitekohtade varjamiseks, nimetatakse pilastriteks. 3.2.3. Saematerjal, Prussid ja prussikud. Ristlõike mõõtmetelt jagunevad saematerjalid: a) lauad - paksus kuni 38, laius vähemalt 75mm (varem: materjali laius ületab paksuse kaks ja rohkem korda); b) b) prussikud ehk peenprussid (ka latid) - paksus ja laius alla 75mm (varem: materjali laius on väiksem kui kahekordne paksus ja kui paksus on alla 100 mm); c) c) prussid - paksus üle 38mm, laius vähemalt 75 mm (varem: laiuse ja paksusega üle 100 mm).
Metsandus kindlustab aastas enam kui 700000 inimesele töökoha. Metsa toodang 1990-1997 -ümarpalk -küttepuud ja puusüsi -tööstuslik palk Aastatel 1990-1997 on pidevalt tõusnud nii ümarpalgi, kui ka küttepuude ja puusüsi tootmine, 10000000m3 võrra 40000000m3-le. Tööstusliku palgi toodang on jäänud samale tasemele. Metsa toodangu ekspordist on 1990-1997.a. saadud kasumit 2282000$. Peamine ekspordiartikkel on saematerjal, ka paber. Väga vähe viiakse välja puidumassi ja puu tahvleid. Tähtsaim impordiartikkel on paber. Võrreldes ekspordiga on saematerjali ja puidumassi import väga väike, nullilähedane. Puutahvleid tuuakse sisse rohkem kui eksporditakse. 1990-2000 aastatel on metsade hulk vähenenud, 91000 ha aastas, see teeb 23% aastas. Seda on liiga palju. Liiga palju raiutakse metsi maha. Umbes 15% Tansaania metsadest asuvad kaitsealadel. 9. Tööstuseareng 9.1 Metallurgia ja masina ehitus
kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, paberi, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud, mida on küll suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida. Prantsusmaal ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Prantsusmaal on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel, ei veeta välja ainult. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Olemasolevad puiduvarud
kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, paberi, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud, mida on küll suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida. Prantsusmaal ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Prantsusmaal on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel, ei veeta välja ainult. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3
Eesti suuremad metsatööstusfirmad Imavere Saeveski Imavere Saeveski on Baltimaade suurim puidutöötlemiskompleks; selle asutas AS Sylvester 1995. aastal. Hiljem rajas AS Sylvester veel kolm saeveskit. Esimeseks saagimisliiniks oli Hew Saw peenpalgiliin. 2003. aastal müüdi 66% AS Sylvesteri aktsiatest Stora Enso Grupile, kes 2005. a omandas ka ülejäänud AS Sylvesteri aktsiad. Praegu on Imavere Saeveski Stora Enso Baltimaade ja Venemaa Tootmisgrupi suurim ettevõte. Põhitoodangust on 80% saematerjal ja 20% jätkutöötlemise tooted. Imavere Saeveski tootmisüksused on: a) Saeveski: Tootmisvõimsus kuni 400 000 m3 saematerjali aastas, koosneb Hew Saw peenpalgiliinist (1995) ja laastustava prussimispingiga lintsaeliinist jämedamate palkide jaoks. b) Kaks liini (2000 ja 2004) akna- ja uksetoorikute komponentide tootmiseks, tootlikkus kuni 65 000 m3 aastas. c) Hööveldamisliin profiillaudade tootmiseks. d) Liimpuidust talade tootmise liin (2005).
Projekteerijad on kohustatud ehitusprojektides näitama puidust kandekonstruktsioonides kasutatava puidu tugevusklassi. Seega on ta vastutav puitkonstruktsioonide normidekohase tugevuse ja püsivuse arvutuste eest seda juhul kui ehitaja on kasutanud projektikohast puitmaterjali. 1.4. Kokkuvõtteks - ehituses tuleb kasutada kuivatatud puitu; - puidust kandekonstruktsioonid tuleb valmistada projektikohase tugevusklassiga; - saeveskitest tulev nn tembeldatud saematerjal garanteerib meile selle, et puit on kuivatatud ja vastab markeeringul esitatud tugevusklassile; - märja puidu kasutamine ehituses loob eeldused bioloogiliste kahjustuste tekkimiseks, millega kaasneb puidu füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste langemine; - puitu tuleb nii ehitamise kui ka hoone kasutamise käigus kaitsta liigniiskuse eest; - puidu kuivatamisega eraldame puidust liigniiskuse ja koos sellega vähendame puidus
ekspluatatsiooniperioodi kaubakäibest* 1 Tükkkaup 2,5 0,9 2 Konteinerid 2,5 0,9 3 Metallid ja metalltooted 2,5 1,0 4 Raudbetoontooted 2,5 1,0 5 Ümarpuit, saematerjal 4,5 0,6 6 Süsi 9,0 0,8 7 Maak 13,0 0,8 8 Minraalväetised 10,0 0,8 9 Teravili 12,0 0,8 * kui th=200 öp ja keü=1,0
alatest. Aastane raidumise osakaal oli 1990.-datel aastatel 0,4%. Jändrikud puud Amazonase vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal; mööbli tootmine on 40% puidu tarbimisest Brasiilias. Paraná mänd on suurima nõudlusega. See kasvab lõunaosariikides. Brasiilia keeld puupalkide eksportimisel on koondunud ekspordile käibega toodetele nagu saematerjal, 11 vineer, saepuruplaat ja spoon. Poliisid metsaressursside arendamiseks on hiljuti muutunud ja Brasiilia puuliikide kasutamine on piiratud, peamiselt lõunapoolses regioonis. Ümarpalgi tootmine 2000. aastal hinnati umbes 235,4 miljon kuupmeetrit, saetud puidu tootmine 18,1 miljon kuupmeetrit. Paberi ja puidumassi tootmine on laiendatud märkimisväärselt alates 1975. aastast; paberi eksport suurenenud 1981. ja 2000. aasta vahel,
Sarrusma- terjal ja paigutus projekteerija juhiste kohaselt. Müürisidemed Korrosioonikindlast materjalist valmistatud sidemed plokkseinte sidumiseks teiste tarindite- ga projekteerija juhiste kohaselt. Muud tarvikud Mõõt- ja tugilaudadeks ning avade ajutiseks toestamiseks vajalik saematerjal. Sildamiseks vajalikud teras- ja betoonsillused. 11 Kulud ja meetodid 42-0290 TÖÖVAHENDID, MASINAD JA SEADMED Tõste- ja transpordiseadmed ja -vahendid Auto- või tornkraana koos tõstevahenditega, ehituslift, traktor, teleskooptõstuk, kotikärud.
painduvad üles. Joonis 48. Puidu kõmmeldumine. A- saematerjali kõmmeldumine lähtuvalt asukohast palis; B- Erineva kujuga ja paiknemisega saematerjal kõmmeldub vastavalt aastarõngasete paiknemisest materjalis; C- Kahanemine piki aastarõngaid on ligi kaks korda suurem kui risti aastarõngaid.
kahjustatud(oksad, kaldkiulisus jne põhjused). Kuid suuremad probleemid leiduvad siis, kui puitu hakatakse kasutama, ehk töökodades. Seega on põhjamaades tehtud sorteerimisjuhend, „põhjamaa puit“ , kus on näidatud täpselt, milline ja kui kuiv jne puit kuhu kuulub. Puidu kvaliteedi kohta on erinevad kategooriad(A;B;C;D) kus on toodud ära temavead sõltuvalt suurusest, paiknemises, kasvamisest jne. A on kõige kõrgema kategooriaga puit ja D madal saematerjal. Lisaks on A-l veel alasordid 1,2,3,4. A1-A3 on mööblikodades töötlemiseks. D on puit, millele ei ole antud vigade mahtu, peaasi, et ära ei laguneks, kui kuskil kasutatakse. Põhiline ehitusmaterjal on B ja C, lisaks veel ka A4. Tugevusklass karkassil- on võimalik tellida puitu, millel on ära märgitud tugevusklass, valmistaja jne andmed. Selle järgi saab vaadata nt tellija, et kasutatakse üiget puitu ja, et kui tugevat puitu on tarvis, tugevusklassid on erinevad
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
4. ühest küljest servatud laud. 5. servatud laud 6. vähem kvaliteetsem poolkandiga laud.lauaks võib nim. Materjali mille paksus on 9 mm ja laius kuni 28mm.laiuselt 70 kuni 250 mm.ni.lihtsamalt öeldes kuni 28 mm paksust materjal mille laius on tooterea lõpuni 70 mm kuni 250mm. 7. Latid või ka peenprussid või prussik on paksusega alates 33mm kuni 45 mm ja laiusega 45-120 mm. 8. Pruss on saematerjal mis algab 70 mm kuni 250 mm ja laiusest 70mm kuni 250mm 9. Plan Hööveldatatud materjalid On mitmesugused ehitus lauseseppa töödeks ettenähtu spetsiaal ristlõikega materjali.toodetakse neid suurte tootlikusega seadmetes na n. nelikant höövel pinkidelgud,hööveldatu materjalid võivad liikkide järgi olla järgmised: 1. Hööveldatud laud ehk voodrilaud eht kämpingu laud.antud materjalid jaotatkse
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, ...
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
..8% radiaalsuunas 4...6% pikkisuunas 0,1...0,3%). Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini sisemistest. Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda. Mööblikuiv 6...10%, tislerikuiv 10...15%, liimimiskuiv 14%, hööveldamiskuiv 15...19%, õhkkuiv 15...23%. Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt. Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega. Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada. Töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele, arvestades edasist kasutuskeskkonda (kuivatamine 20% kaitseb putukkahjustuste eest)
Ratastehnikat vedavatel laevadel, näiteks parvlaevadel, mõõdetakse lastimahutavust liinimeetritega, mis näitab laevale mahutatava ratastehnika (autod, vagunid) üldpikkust. Erimahutavus (specific capacity, удельная вместимость) - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2 m3/t, maak 0,4-0,5 m3/t, nisu puistes 1,25-1,30 m3/t, saematerjal 2,3-2,7 m3/t, ratastehnika 10-20 m3/t, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1 m3/t). Seega väljendub erimahutavus kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tarvis) suhe puhta kandevõimega W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesandes. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2 m3/t, puistlastilaevadel 1,4-1,6 m3/t, metsaveolaevadel 2,3-2,7 m3/t ja tankeritel 1,1-1,4 m3/t
Aravete Agro OÜ 49 77 Põllumajandus E-Piim 172 523 630 490 653 Järva-Jaani, Põltsamaa Eesti Pagar 409 145 152 226 268 Paide, Võru Imavere Saeveski 237 926 1059 Viking Window 177 76 95 233 237 Mäo, puitaknad Finnforest Eesti 36 196 209 167 Reopalu, saematerjal Jalax AS 95 129 99 Mündi, mööbel Arctic Finland 30 44 52 58 Järva-Jaani, puitmajad House Graanul Invest x 5 422 200 Imavere, puidugraanulid Mäo Klaas AS 16 19 21 49 Sakret x x Mäo,kuivsegud ehitusele Paide MEK 115 78 92 183 169 ehitus
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
05 350 370 420 460 500 540 Tihedused kg/m3 Tihedus gk 310 320 340 350 380 400 gmean 370 380 410 420 460 480 Märkus: Kasutuspiirseisundis kasutatakse Emean, kandepiirseisundis E0,05 Puitmaterjali mahukaal on enamasti 500-600 kg/m2, vineeril 700kg/m2. Kuivatatud tugevussorteeritud saematerjal: 45×95, 45×120, 45×145, 45×195, 45×220 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 6/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Liimpuit GL Tugevusklass GL24h GL28h GL32h GL36h GL24c GL28c GL32c GL36c Tugevusomadused N/mm2 Paine fm,k 24 28 32 36 24 28 32 36
tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9- 2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega W/P L m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4
· tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, · erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega µ=W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4
tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9- 2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega W/P L m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4
seemnevarumispiirkond. Kasutatakse ka haljastuses, dekoratiivne, vastupidav õhusaastele. Eestis ulatub kõrgeimate puude kõrgus üle 40 m (41,5 m), puistute tagavara 550-89 m3/ha. Puit väärtuslik, omadustel sarnane männipuidule (tihedus ca 550 m3 kg-1). Puidu kaubanduslik nimetus on „Oregon pine“. E. Laas on tabavalt öelnud ebatsuuga puidu kohta: „männipuit kuuse kasvukohalt“. Saematerjal, siseviimistlus, mööbel, postid jne. 8.2 Lehtpuud Arukask (Betula pendula) Perekonda kuulub kuni 150 liiki, neist Eestis kasvab looduslikult 4 liiki, kasvatatakse aga umbes 15 sissetoodud liiki. Oluline metsapuu Eestis, kaasikud (aru- ja sookask kokku) moodustavad 31% kõikidest metsadest. Kuni 30 m kõrge sirgetüveline puu. Kõrgeim arukask kasvab Järvseljal, kv. 257 ja on 38 m kõrge
*puuliigist *materjali pikkusest *materjali diameetrist Koefitsendi saab: a) tabelist b) diagonaali meetodil 3. Saematerjalid Saematerjalid on enamasti korrapärase ristlõikega (ristkülik, ruut) , mistõttu nende mahu arvutamine pole keeruline. Kuivõrd saematerjalid peavad nõutud mõõtudele vastama kuivas olekus, siis niiske puidu saagimisel nõutakse paksuses ja laiuses 2,5 kuni 7 % ülemõõtu. Kui saematerjal on virnastatud, siis on hõlpus leida kogu virna maht, teades ühe laua või prussi mahtu ja korrutades selle kogu virnas asuva materjali arvuga. Põhivalem saematerjali mahu määramiseks on alljärgnev. V = a×b× L kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Tihti antakse laua või prussi paksus mm, laius cm ja pikkus m, sellisel juhul peab silmas
läbirääkimised pahauskselt katkestanud poole eest. Kahju hüvitamise nõude eeldused: 3-2-1-130-15 p 11 kahju hüvitamise nõude eeldused OÜ X (hageja) esitas maakohtule hagi OÜ Y (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise ja viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu hagejale kuuluva saematerjali kuivatamiseks kostjale kuuluvas kuivatis. Saematerjal oli ostetud OÜ-lt Z. Kuivatatud saematerjali kostja hagejale tagasi ei andnud, kuna oli selle väljastanud kolmandale äriühingule. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): · võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
