MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS (0)

SELETUSKIRI
mehhaniseerimiskompleksi väljatöötamiseks
Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine
Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/ terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn -operatsioonides.
Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn-operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit ά:
, (1)
kus
Qeiotsev – kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn-operatsioonides otsevariandi (nt vagun -laev, auto-laev) korral;
Qeilaov– kaubatöötlemise maht tonn-operatsioonides laovariandi (nt vagun-ladu, auto-ladu, ladu-laev) korral;
Qeif .t – kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooni perioodi jooksul (arvutustes tuleb kasutada vastava laadimis-lossimisprotsessi variandi kaubatöötlemise mahtu);
ά – ladustmistegur (vt tabel 1).
Tabel 1
Kaubade keskmine operatiivlao normatiivmahutavus protsentides
ja ladustamistegur
Kaubaliigi nimetus
Operatiivlao maksimaalne mahutavus protsentides ekspluatatsiooniperioodi kaubakäibest*
Ladustamistegur
1
Tükkkaup
2,5
0,9
2
Konteinerid
2,5
0,9
3
Metallid ja metalltooted
2,5
1,0
4
Raudbetoontooted
2,5
1,0
5
Ümarpuit, saematerjal
4,5
0,6
6
Süsi
9,0
0,8
7
Maak
13,0
0,8
8
Minraalväetised
10,0
0,8
9
Teravili
12,0
0,8
* – kui th=200 öp ja keü=1,0
Eelpool leitud erinevate laadimis-lossimisprotsessi variantide töödemahu summeerimisel, saadakse antud kompleksi/terminali/sadama summaarne kaubatöötlemise maht tonn-operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul.
, (2)
kus
Qet-op – Summaarne kaubatöötlemise maht tonn-operatsioonides;
Qei – laadimis-lossimisoperatsiooni variantide töömahud tonn-operatsioonides.
Tonn-operatsioonides väljendatud kaubatöötlemise mahu ja füüsilistes tonnides väljendatud kaubatöötlemise mahu jagatist nimetatakse töötlemisteguriks (ktööt, raamatus ümberlaadimistegur, Kül), mis näitab iga kaubatonniga sooritatud laadimis-lossimisoperatsioonide keskmist arvu:
(3)
Ööpäevase kaubatöötlemise (qöp) leidmisel võetakse arvesse kaubavoo ebaühtlustegurit.
, (4)
kus
Te – ekspluatatsiooniperioodi pikkus, ööpäevades;
keü – kaubavoo ebaühtlustegur.
Saadud tulemused tuuakse kokkuvõtlikult ära varianttabelis (vt tabel 2).
Tabel 2
Varianttabeli päismik
Kauba nimetus
Kaubakäive ekspluatatsiooni perioodil
Ekspluatatsiooni perioodi kestus
Kaubakäibe ebaühtlus-tegur
Ladustamis -tegur
Kaubatöötlemine ekspluatatsiooni-perioodil
Kaubatöötlemine ööpäevas
Töötlemis-tegur
vg-lv
vg-ld
ld-lv
vg-lv
vg-ld
ld-lv
tuh t
öp
tuh t-op
t-op
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
Ülesanne 2. Kauba iseloomustus
Kauba mehhaniseerimisskeemi väljatöötamisel on oluline määratleda kauba iseloomustajad , mis määravad suurel määral kauba ümberlaadimisel kasutatava laadimise -lossimise tehnoloogia .
Välja tuleb tuua:

• kaubaühiku gabariitmõõtmed;
  
• kaubaühiku brutomassi;
  
• kauba virnastamise kõrgus laos;
  
• transpordivahendite koormamise normid;
  
• olulisemad füüsikalis-keemilised omadused;
  
• jms.
  

Mõningate kaupade andmed on toodud tabelis 3.
Tabel 3
Kauba iseloomustajad
Kaup
Kaubapaki mõõtmed *, m
Kaubapaki brutomass, t
Virna kõrgus, kihte
Koormamise norm
laev, %
vagun, %
1
2
3
4
5
6
1
Teravili kottides
1,86×1,35×1,14
2,001
3
90
k/v**
2
Sool kottides
1,80×1,50×1,024
1,698
3
100
k/v
3
Jahu kottides
1,84×1,35×0,98
1,761
3
90
k/v
4
Suhkur kottides
1,68×1,22×1,51
2,093
3
100
k/v
5
Munapulber vaatides
1,64×1,34×1,02
1,081
3
60
29
6
Naelad kastides
1,80×1,34×0,73
2,111
4
100
k/v
7
Kangas pallides
1,84×1,30×1,56
1,593
3
60
20
8
Paber pakkides
1,60×1,20×0,92
2,361
2
80
37
9
Puuvill pallides
1,75×1,47×1,86
0,756
2
40
10
10
Mineraalvesi kastides
1,60×1,20×1,17
2,369
3
50
40
11
Lihakonservid kastides
1,64×1,24×0,76
2,081
2
100
40
12
Tsement kottides
1,70×1,20×0,47
1,681
3
100
k/v
13
Asbest kottides
1,68×1,22×1,24
1,581
3
90
52
14
Galanteriikaubad
1,89×1,40×1,81
0,781
3
60
18
15
Riis kottides
1,80×1,20×1,66
2,101
3
90
k/v
16
Vein kastides
1,60×1,30×1,36
1,251
3
50
40
17
Tulekindel tellis kastides
1,65×1,40×1,21
2,090
2
100
k/v
* – kaubapakk on kaubaalusel, mille mõõtmed on 1,6×1,2 m;
** – k/v – kandevõime täielik ärakasutamine.
Ülesanne 3. Transpordivahendite iseloomustajad
Mehhaniseerimisskeemi väljatöötamise seisukohalt on oluline ka transpordivahendite olulisemate iseloomustajate väljaselgitamine. Oluline on välja tuua just transpordivahendite, kui kaubavedajate iseloomustajad.
Oluline on välja tuua järgmised näitajad:

• transpordivahendi gabariitmõõtmed;
  
• transpordivahendi kaubaruumi(de) mõõtmed,
  
• transpordivahendi lastiluukide mõõtmed ja avamise süsteemid;
  
• lastiseadmete olemasolu;
  
• jms.
  

Laevade ja vagunite andmed leiad tabelitest 4 ja 5.
Tabel 4
Laevade iseloomustajad
Laeva kood
Kandevõime, t
Laeva tüüp
Gabariitmõõtmed, m
Luugitegur, %
Trümmi sügavus, m
Parda kõrgus, m
Laeva süvis, m
konstruktsiooni järgi
lastiruumi tüüp
Pikkus
laius
ballastis
täislastis
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
A
5200
trümmid luukidega
Avatud П
108,6
16,2
50
8,12
10,2
2,3
4,5
B
4000
trümmid luukidega
Avatud П
95,8
14,4
66
6,85
7,9
2,8
4,2
C
2730
trümmid luukidega
Avatud П
86,7
14,0
50
7,07
8,2
2,5
4,5
D
4750
trümmid luukidega
Avatud П
104,3
15,4
66
7,96
9,64
3,0
4,6
Tabel 5
Vagunite iseloomustajad
Vaguni mudel
Vaguni tüüp
Kande-võime, t
Mahutavus, m3
Haaketelgede vaheline pikkus, m
Kõrgus rööpalt, m
Sisemõõtmed, m
Ukseava mõõtmed, m
pikkus
laius
kõrgus
laius
kõrgus
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
II-217
Kinnine metallvagun laiendatud ukseavaga
68
120
14,73
4,69
13,84
2,76
2,74
3,82
2,34
II-263
Kinnine metallvagun laiendatud ukseavaga
68
123
14,73
4,65
13,84
2,77
2,79
3,82
2,32
II-264
Kinnine metallvagun laiendatud ukseavaga
68
114
14,73
4,65
13,03
2,76
2,79
3,82
2,32
II-260
Kinnine metallvagun suurendatud mahutavusega
67
140
16,97
4,67
16,08
2,76
3,05
3,97
2,68
Teades laeva pikkust, saame kindlaks määrata vajaliku kai pikkuse:
, (5)
kus
Ll.g – kail töödeldava laeva gabariitpikkus, m;
d – vahekaugus laevade vahel, m (vt tabel 6).
Tabel 6
Vahekaugused laevade vahel
Kairajatise tüüp või profiil
Laeva gabariitpikkus, m
Iseliikuvad laevad
Mitteiseliikuvad alused
65 ... 100 m
> 100 m
65 ... 100 m
> 100 m
Vahekaugus laevade vahel, m
1
2
3
4
5
6
7
Vertikaal- või poolkaldrajatis
8
10
15
10
15
20
Kaldrajatis eraldi tugedega
10
15
20
15
20
25
Ujuvkai
15
20
25
15
20
25
Ülesanne 4. Vajaliku laomahutavuse kindlaksmääramine
Ladude vajalik mahutavus leitakse:
, (6)
kus
Eld – ladu(de) mahutavus, t;
qs.a – sadama arvestuslik ööpäevane kaubakäive, t;
th –kauba hoiustamise keskmine aeg laos, öp.
Tavaliselt püütakse kaupa laos hoida ainult tasuta hoiuaja kestel. Erinevatel kaupadel on tasuta hoiustamise aeg erinev. See sõltub paljuski ka ettevõttest, kes vastavat laoteenust osutab. Antud ülesandes eeldame, et kauba tasuta hoiustamise aeg laos on 4 ööpäeva.
Lao mahutavuse määramisel peab aga arvestama sellega, et see ei tohiks olla väiksem kui antud kai äärde silduv kõige suurema laeva mahutavus (või mahutavuse tariifnorm).
, (7)
, (8)
kus
Ge – antud kaubaga laeva koormamise tariifnorm, t;
Gr – laeva kandevõime, t;
Φ – laeva kandevõime kasutamistegur (antud kauba puhul).
Teguri Φ võtame antud ülesandes võrdseks laeva koormamise tehnilise normiga (vt tabel 3).
Vajalik laopind leitake:
, (9)
kus
ρ – lubatav koormus lao pinna ühele ruutmeetrile , t/m2;
kkas – laopinna kasutamise tegur lasti paigutamiseks (vt tabel 7).
Lubatav koormus lao pinnale leitakse:
, (10)
kus
Gkp – kaubapaki brutomass, t;
Lkp – kaubapaki gabariitpikkus, m;
Bkp – kaubapaki gabariitlaius, m;
nkh – kihtide arv laovirnas.
Viimati mainitud andmed saab ülesandest 2 ja/või lisa tabelist 3.
Tabel 7
Kinnised tüüplaod, nende gabariitmõõtmed, -pindala ja
laopinna kasutustegur tükkkauba paigutamisel
Lao mõõtmed, m
Pindala, m3
Laopinna kasutustegur sõltuvalt kaubartii suurusest
> 60 t
84×30
2520
0,52
0,58
72×30
2160
0,52
0,58
84×24
2016
0,49
0,54
72×24
1728
0,49
0,54
60×24
1440
0,49
0,54
60×18
1080
0,44
0,53
48×18
864
0,44
0,53
36×18
648
0,44
0,53
48×12
576
0,41
0,52
36×12
432
0,41
0,52
24×12
288
0,41
0,52
Järgmisena leitakse lao mõõtmed.
Lao pikkus leitakse järgmise valemi abil:
. (11)
Valemiga leitud lao pikkus tuleb ümerdada lähima väiksema lao tüüppikkuseni (48, 60, 72, 84, ... m). Seejärel leitakse lao laius:
, (12)
kus
Lldüm – lao ümardatud tüüppikkus, m.
Leitud lao laius tuleb ümardada lähima suurema tüüplaiuseni (12, 18, 24, 30, ... m). Kui lao laius on suurem kui suurim võimalik tüüplaius, tuleb valida mitu ladu väiksema tüüplaiusega.
Ülesanne 5. Mehhaniseerimisskeemi väljatöötamine
Mehhaniseerimisskeem tuleb koostada igale laadimis-lossimisvariandile, mida antud kaubavoo teenindamisel kasutatakse. Skeemi koostamisel tuleb aluseks võtta A. Alopi raamatus „Laadimis-lossimistööde tehnoloogia” teooria osas välja toodud põhimõtted. Peale skeemi koostamise tuleb iga laadimis-lossimisvariant/skeem põhjalikult lahti kirjutada. Tehnoloogia kirjeldamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata objektidel (vagun, kraana , trümm vms) tööliste paigtamisele.
Terminali/mehhaniseerimiskompleks tuleb välja joonestada vähemalt A3 suurusele paberile. Peale tuleb kanda kõik vajalikud objektid (laev, kraana , ladu, teed jms), arvutustes ja teised vajaminevad mõõtmed jms.
Ülesanne 6. Tõste-transpordiseadmete ja –masinate valik
Pärast mehhaniseerimisskeemide koostamist on vaja valida sobivad tõste- transpordiseadmed ja – masinad mida skeemides kasutatakse ning määrata nende tehnilis -ekspluatatsioonilised näitajad.
Masinate ja seadmete juures tuleb välja tuua kõik olulised näitajad, mis on olulised tema töö seisukohalt, mida kasutatakse arvutustes. Näiteks kraana juures tuleb välja tuua tema mark, max tõstejõud, max ja min nooleulatus, kauba tõstmise/langetamise kiirus, pöörlemine, liikumiskiirus jms. Tõstuki juures tuleb välja tuua mark, kandevõime, maksimaalne tõstekõrgus, tõstuki liikumise kiirus kaubaga ja ilma jms.
Kõikide masinate ja seadmete juures tuleb ära tuua ka kasutatavad haardeseadmed koos nende täpsemate andmetega (tüüp, kandevõime, omakaal jms).
Tabel 8
Kraanade iseloomustajad
Kraana mark
Tõste-võime, t
Nooleulatus, m
Vahe rööbaste vahel, m
Mehhanismide kiirused
min
Max
Tõstmine/langeta-mine, m/min
Liikumiskiirus, m/min
Pöörlemine, 1/min
КППК-5
5
8
30
10,5
73
32,7
1,59
Ganz-6
6
8
30
10,5
70
35
1,75
КППК-10
10
8
30
10,5
60
33
1,50
KMK-5
5
7
34,5
20
120
KMK-10
10
7
34,5
20
120
Tabel 9
Kahvelhaaratsiga laadurite iseloomustajad
Tüüp
Mark
Kandevõime, t
Kiiruss, km/h
Max tõstekõrgus, m
Min pöörderaadius, m
a/l
4022
2
20
2,8
2,20
a/l
4016
3
30
4,2
4,20
a/l
4043
3,2
30
4,0
3,70
a/l
4013
3,5
36
4,5
3,70
a/l
4045-P
5
25
4,5
3,90
e/l
1201
1,25
12
2; 3; 4,5
1,32
e/l
201b
1,75
9
4; 4,5
2,04
e/l
202
2,0
10
4,5
2,22
Ülesanne 7. Laeva- ja vagunikäibe kindlaksmääramine
Laevakäive Nl leitakse ööpäevase kaubakäibe ja koormamise Ge jagamisega:
, (13)
Sarnaselt leitakse vagunikäive. Kui laevakäibe juures võetakse arvesse ööpäevane kogukaubakäive siis vagunikäibe leidmisel võetakse arvesse kaubakäive, mis liigub raudtee kaudu.
, (14)
kus Gev on antud kaubaga vaguni täitmise norm tonnides (vt tabel 3).
Järgmisena leitakse vagunite arv ühes etteandes. Selliseks vagunite arvuks loetakse vagunite arvu, mis mahub valemis (5) leitud kai lõigule.
, (15)
kus lht – vaguni pikkus haaketelgede vahel, m (vt tabel 5).
Valemiga (15) leitud mv tuleb ümardada lähima väiksema täisarvuni. Saadud arvu, vagunite arvu ühes täisetteandes, tähistatakse mvt.
Täisetteande massnormi tonnides saab leida:
. (16)
Ööpäevaks vajalik etteannete arv leitakse:
. (17)
Valemiga (17) leitud väärtus ei pruugi olla täisarv. Selle suuruse täisosa näitab täisetteannete arvu ööpäevas. Täisosa tähistatakse nett. Viimase etteande, mittetäisetteande, nassnorm leitakse:
. (18)
Ülesanne 8. Tõste-transpordiseadmete ja –masinate töö
näitajate kindlaksmääramine
Kraana tehnilise (tunni-) tootlikkus leitakse:
, (19)
kus Phi – kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral;
Gkts – ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t;
Ttsi – kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil.
Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad.
Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse:
, (20)
kus top – kraana töö operatiivaeg vahetuse kestel antud laadimis-lossimisvariandi puhul tundides . Operatiivaeg on nn puhas tööaeg, aeg mil masinad tööd teevad. Operatiivajast on välja arvatud phkepausid, lõunapaus jms.
Kraana ööpäevane tootlikkus leitakse:
, (21)
kus nv – vahetuste arv ööpäevas.
Kraana töötsükli kestuse Tts määratakse kindlaks iga töö variandi jaoks. Arvesse võetakse kõikide operatsioonide ajakulud. Tükk-kauba laadimisel -lossimisel leitakse kraana töötsükli pikkus:
, (22)
kus thar – kauba troppimise kestus;
tlh – kauba lahtitroppimise kestus;
ttk, tlk – koormaga haardeseadise vastavalt tõstmise ja langetamise kestus;
ttt, tlt – tühja haardeseadise vastavalt tõstmise ja langetamise kestus;
tpk, tpt – vastavalt koormaga ja tühja haardeseadise pööramise kestus;
ε – operatsioonide ühtlustamise tegur, tükk-kaupade puhul on see 0,8 ... 0,9.
Kestused on kõik sekundites.Kauba troppimise ja lahtitroppimise operatsioonide kestus sõltub nende teostamise kohast (trümm, ladu, vagun vms), kaubahaardeseadise ja laadimis-lossimismasina tüübist. Reeglina määratakse nende kestus katseliselt e võetakse aega.
Koormaga ja tühja kaubahaardeseadise tõstmise ja langetamisega seotud operatsioonide kestus leitakse:
, (23)
kus Ht/l – koormatud või tühja kaubahaardeseadise tõstmine (t) või langetamise (l) kõrgus meetrites;
vt/l – kauba tõstmise, langetamise kiirus, m/min;
– kraana tõstmise, langetamise mehhanismi hoovõtu ja pidurdamise
operatsioonide summaarne kestus sekundites ja arvutustes võib võtta võrdseks 2 sekundiga .
Kraana pööramise operatsiooni kestus leitakse:
, (24)
kus tp – kraana noole pööramise operatsiooni kestus sekundites;
ά° - kraana noole pöördenurk antud laadimis-lossimisvariandil kraadides ;
– kraana noole pöördemehhanismi hoovõtu ja pidurdamise summaarne kestus sekundites, võetakse võrdseks 3 sekundiga.
Kraana tõstmiskõrguse leidmine
Kraananoole pöördenurk sõltub suures osas laadimis-lossimisprotsessi konkreetsetest tingimustest. Kui kail asub raudtee siis võib vagun-laev variandil pöördenurga võtta vahemikus 50 ... 90, variandil ladu-laev võib pöördenurga võtta 90 ... 180. Kui kail ei asu raudteed või raudteed antud hetkel ei kasutata, võib pöördenurga variandil ladu-laev väiksema võtta.
Saadud andmed võib kokku võtta tabelites . Ühes tabelis (tabel 10) tuuakse ära haardeseadise tõstmise, langetamise kõrgused, kraana noole pöördenurk, teises tabelis tuuakse ära operatsioonielementide ja töötsüklite kestused ning tootlikkused erinevatel laadimis-lossimisvariantidel.
Tabel 10
Trassi elementide suurused
Trassi elemendid
Tingmärk, mõõtühik
Elementide suurus töövariandil
Vagun-laev
Ladu-laev
...
Kaubaga haardeseadise tõstmise kõrgus
htk, m
Kaubaga haardeseadise langetamise kõrgus
hlk, m
Tühja haardeseadise tõstmise kõrgus
htt, m
Tühja haardeseadise langetamise kõrgus
hlt, m
Kraananoole pöördenurk
ά°, s
Tabel 11
Kraana operatsioonielementide ja töötsüklite kestused ning
tootlikkused erinevatel laadimis-lossimisvariantidel
Operatsioonielement, näitaja
Tingmärk, mõõtühik
Näitaja suurus laadimis-lossimisvariandil
Vagun-laev
Ladu-laev
...
Kauba haaramine
thar, s
Kaubaga haardeseadise tõstmine
ttk, s
Kaubaga kraananoole pööramine
tpk, s
Kaubaga haardeseadise langetamine
tlk, s
Kauba lahtihaakimine
tlh, s
Tühja haardeseadise tõstmine
ttt, s
Kraananoole pööramine tühjalt
tpt, s
Tühja haardeseadise langetamine
tlt, s
Kraana töötsükli kestus (valem 22)
Tts, s
Kraana tootlikkus:
Tunnis
Ph, t/h
vahetuses
Pvah, t/vah
ööpäevas
Pöp, t/öp
Tsüklis ümberpaigutatava kauba mass
Gkp, t
Kui kauba ümberlaadimisel kasutatakse ka teisi kraanasid vms siis nende tootlikkused leitakse sarnaselt eelpooltoodule.
Tabel 12
Kauba troppimise ja lahtitroppimise ajad sekundites erinevatel töökohtadel
Töö koht
Tropid
Kavelhaarats
Alus ei ole virnas
Alus virnas
troppimine
lahti-troppimine
troppimine
lahtitroppimine
troppimine
lahti-troppimine
lastiga
lastita
lastiga
lastita
Trümm I
26
13
25
8
55
49
35
13
Trümm П
27
14
26
8
77
54
38
17
Trümm Ш
28
15
26
9
79
59
39
19
Trümm ІУ
28
20
29
9
40
19
Ladu (virn)
61
46
35
13
Ladu (ramp)
21
12
21
8
30
24
35
13
Vagun (ramp)
30
13
39
8
35
13
Poolvagun
30
18
28
10
57
50
Auto
45
46
52
52
Operatiivplats*
21
12
21
8
35
13
Märkus: * - operatiivplatsil kaupa reeglina ei virnastata
Kauba terminalisisesel ümberpaigutamisel leitakse tõstukite ja teiste sarnaste masinate töö tootlikkus samuti valemitega (19), (20) ja (21). Kuigi töötsükli kestus leitakse sarnaselt valemiga (22), kaasatakse valemisse teised (operatsiooni)elemendid. Kuna erinevatel tõste-transpordimasinatel koosneb operatsioon erinevatest operatsioonielementidest siis koosnevad ka erinevate masinate töötsüklite leidmise valemid erinevatest komponentidest. Komponentide teadasaamiseks ongi vaja iga tehnoloogilise skeemi operatsioon elementideks lahti võtta.
Tõstukite töötsükkel leitakse järgmiselt:
, (25)
kus thar – kauba haaramise kestus;
tkp – kaubaga pööramise/manööverdamise kestus;
tkl – kaubaga liikumise kestus;
tlh – kauba virna, kaile jm paigutamise kestus;
ttp – tühjalt pööramise/manööverdamise kestus;
ttl – tühjalt liikumise kestus.
Näiteks veduki-rulltreileri töötsükli leidmisel tuleb arvestada järgmiste elementidega:

• treileri laadimine ;
  
• treileri lossimine ;
  
• treileri veduki järgi haakimine;
  
• laaditud treileriga manööverdamine;
  
• laaditud treileri lossimiskohta transportimine;
  
• treileri veduki järelt lahtihaakimine;
  
• tühja treileriga manöövrdamine;
  
• tühja treileri laadimiskohta transportimine.
  

Rulltreileri töötsükli arvutamisel tuleb arvestada, et treileri laadimise-lossimise ajal saab veduk teisi treilereid vedada, samuti tuleb arvestada mitu treilerit on korraga kasutusel jms.
Ka teiste tõste-transpordimasinate töötsükli ja tootlikkuse leidmiseks vajalikud näitajad saab kokkuvõtlikult esitada tabelites (vt tabel 13).
Tabel 13
Tõstuki operatsioonielementide ja töötsüklite kestused ning
tootlikkused erinevatel laadimis-lossimisvariantidel
Operatsioonielement, näitaja
Tingmärk, mõõtühik
Näitaja suurus laadimis-lossimisvariandil
Vagun-laev
Ladu-laev
...
Kaubaga liikumise teekond
lk, m
Tühjalt liikumise teekond
lt, m
Kauba haaramine
thar, s
Kaubaga pööramine/manööverdamine
tkp, s
Kaubaga liikumine
tkl, s
Kauba virna, kaile jm paigutamine
tlh, s
Tühjalt pööramine/manööverdamine
ttp, s
Tühjalt liikumine
ttl, s
Tõstuki töötsükli kestus (valem 25)
Tts, s
Tõstuki tootlikkus:
Tunnis
Ph, t/h
vahetuses
Pvah, t/vah
ööpäevas
Pöp, t/öp
Tsüklis ümberpaigutatava kauba mass
Gkp, t
Märkus:

• kaubaga ja tühjalt liikumise teekonnad ei ole sageli samad;
  
• arvutustes kasutatakse masinate poolt läbitavat keskmist teekonda.
  

Tabel 14
Tõstuki töö operatsioonielementide kestus sekundites
Operatsioonielement
Haardeseadis
Kauba liik
Elektrilaadur
Autolaadur
Haaramine rambilt kraana juurest
Kahvelhaarats
Koormaga kaubaalus
9,8
18
Tühi kaubaalus
13
Haaramine virnast
Koormaga kaubaalus
30,6
38
Paigutamine rambile kraana juures
Koormaga/tühi kaubaalus
10,8
24,2
Paigutamine virna
22,8
49,5
Paigutamine autosse
Koormaga kaubaalus
13,6
Haaramine virnast
Kahvelhaarats
Paberirull
7,0
Külghaarats
7,6
Paigutamine virna
Kahvelhaarats
14
Külghaarats
6,8
Kaubaga pööramine
Olenemata tüübist/liigist
10,2
15
Kaubata pööramine
11,4
17
Tabel 15
Vahemaade läbimine tõstukiga
Läbitav vahemaa, m
Liikumine kaubaga
Liikumine kaubata
Elektrilaadur
Autolaadur
Elektrilaadur
Autolaadur
Aeg, s
Aeg, s
10
16
14
20
22
17
18
13
30
29
24
40
37
28
30
18
50
44
35
60
51
37
41
28
70
58
46
80
65
46
52
37
90
73
58
100
80
54
64
46
120
63
54
140
72
63
160
82
72
180
92
82
200
100
89
220
109
99
240
118
109
260
128
117
280
138
127
300
147
136
Ülesanne 9. Mehhaniseeritud liini läbilaskevõime kindlaksmääramine
Mehhaniseeritud liini all võib mõista ka ühe kraanaga varustatud kaid. Ühe mehhaniseeritud liini ööpäevase läbilaskevõime saab leida järgmiselt:
, (27)
kus
kkh – laadimis-lossimistöödega kai hõivatuse tegur, kkh≈0,85;
ά – ladustamistegur;
Pöpov, Plvov – kraana ööpäevane tootlikkus vastavalt otse- ja laovariandil, t/öp.
Kui otsevariandi jaoks pole eelnevalt ühtset tootlikkust leitud, tuleks valemis (27) kasutada otsevariandi tootlikkuse asemel otsevariantide kaalutud keskmist tootlikkust.
Ööpäevase kaubakäibe teenindamiseks vajaliku mehhaniseeritud liinide (kraanade) arv leitakse:
, (28)
kus
η – läbilaskevõime reservitegur, η≈1,1 ... 1,2.
Saadud arv ümardatakse lähima suurema täisarvuni. Vajalik kaide arv leitakse:
, (29)
kus
mmax – maksimaalselt võimalik kraanade (mehhaniseeritud liinide) arv kail. Kui kai ääres teenindatakse laevu kuni 1000 tonnise kandevõimega, kasutatakse 1-2 kraanat. Kui kandevõime ületab 1000 tonni kasutatakse 2 ... kraanat.
Kaide arv ümardatakse suurema täisarvuni.
Tagalamasinate arv leitakse eraldi iga variandi jaoks.
Tagalamasinate arv variandi vagun-ladu jaoks:
, (30)
kus
qs.avg-ld – ööpäevane arvestuslik kaubakäive antud laadimis-lossimisvariandil;
Pöpvg-ld – antud masina ööpäevane tootlikkus antud laadimis-lossimisvariandil.
Leitud suurus ümardatakse lähima suurema täisarvuni.
Tagalamasinate arv variandi ladu-laev jaoks:
, (31)
kus täheühendid kr ja tm tootlikkuste juures tähendavad vastavalt kraanat ja tagalamasinat.
Kai ööpäevane läbilaskevõime saab määrata:
, (32)
kus
ktv – laadurite tootlikkuse vähenemise tegur, kui laadureid on üle ühe:
ktv=1,0 kui mmax=1;
ktv=0,9 kui mmax=2;
ktv=0,8 kui mmax>2.
Ülesanne 10. Laeva ja vagunite töötlemisaja arvestus
Laeva töötlemisaeg leitakse, arvestades laevale laaditava kauba kogust ja kai keskmist tootlikkust:
, (33)
kus
Pvahkesk – kai keskmine tootlikkus vahetuses laeva töötlemisel ning see leitakse:
, (34)
Kui kasutusel on rohkem laadimis-lossimisvariante kui vaemis (34) toodud, siis sarnaselt valemiga (27), tuleks variandi vagun-ladu tootlikkuse asemel kasutada kõikide kasutatavate otsevariantide kaalutud keskmist tootlikkust.
Sarnaselt laeva töötlemisaja arvutamisele, on võimalik leida ka vagunite etteannete töötlemisaja (tundides):

• täisetteanne
  

, (35)

• osaline etteanne
  

, (36)
kus
Pvahi – vastava laadimis-lossimisvariandi kraana (peamasina) vahetuse tootlikkus.
Raudteeharu ööpäevane läbilaskevõime Lrd leitakse
, (37)
Ülesanne 11. Kokkuvõte
Kokkuvõttes tuleb üldistada tehtud töö tulemused.
Tuleb välja tuua:

• kasutatavate tõste-transpordiseadmete tüübid ja arvud iga laadimis-lossimisvariandi kohta eraldi ja kogu kompleksi peale kokku;
  
• tõste-transpordiseadmete juures kasutatavad lastihaardeseadmed ja abivahendid ja – seadmed ;
  
• inimeste arv tehnoloogiliste skeemide kaupa eraldi ja summaarselt;
  
• komplekside, kaide ja raudteede läbilaskevõimed;
  
• transpordivahendite töötlemisajad;
  
• lähteülesandest tulenevad laadimis-lossimistehnoloogia erisused .