Antud laboritöös saadi kuivatatud proovikehade keskmiseks survetugevuseks 73,7 N/mm², õhkkuivadel proovikehadel 60,8 N/mm² ning immutatud proovikehadel 18,3 N/mm². Niiskusel 12 % vähenesid kuivatatud ning õhkkuivade puidutükkide survetugevused, kuid immutatud puidu survetugevusnäitajad tõusid. 11 8. KASUTATUD MATERJALID • Raado, L.-M., Liisma, E., Tuisk, T., & Põldaru, M. (2020). Ehitusmaterjalid, Loengukonspekt. • https://puumarket.ee/wp-content/uploads/Puit-ehitusmaterjalina-koolitusmaterjal-Elmar- Jaan-Just-vanemteadur. • https://et.wikipedia.org/wiki/Puit 12
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumisek
1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega
1. 16. DECEMBER 2021TÖÖ EESMÄRK Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID Puit, männi 3. KASUTATUD VAHENDID digitaalne kaal; nihik; seade survetuevuse määramiseks; kuivatuskapp: seade paindetugevuse määramiseks. 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaalutakse puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetatakse proovikeha kuivatuskappi, kuivatatatakse temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Puidu niiskussisaldust määratakse valemi 1 abil. Tulemused on esitatud tabelis 1. m1−m W= × 100 m valem 1 W – niiskussialdus [%] m
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.7 2017/2018 Puidu katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata erinevates keskkondades puidutükkide omadusi 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Puit kuusk. Töötlemata väljalõige puitunud taimekoest. 3. Kasutatud töövahendid Kaal puidutükkide masside leidmiseks Nihik katsekehade mõõtmiseks Hüdrauliline press katsekehade survetugevuse mõõtmiseks 4. Katsemetoodikad 4.1.Veesisalduse määramine Niiske proovikeha kaalutakse (m1) ning asetatakse kuivatuskappi, kus seda kuivatatakse püsiva massini (m) temperatuuril 105 kraadi. Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2021 Puidu katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati puitu. Katsetatavaks puiduks oli mänd. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g; Nihik – täpsus 0,02 mm; Hüdrauliline press. 2 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti (m 1) veaga mi
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proov
Kõik kommentaarid