Ehitusmaterjalid labor 7 (0)

1 Hindamata

Töö eesmärk

Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus , survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu.

Kasutatud materjalid

puit;

Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd .

Kasutatud töövahendid

nihik;
digitaalne kaal;
kuivatuskapp ;
seade survetuevuse määramiseks ;
seade paindetugevuse määramiseks;

Töö käik

Veesisalduse määramine
Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu niiskussisaldus järgmise valemiga:
[%] (valem 1)
( - proovikeha mass enne kuivatamist [g], m - proovikeha mass peale kuivatamist [g])
Tulemused on esitatud tabelis 1.

Tiheduse määramine
Proovikehade tihedus arvutamiseks kehad kaaluti ning mõõdeti. Igal küljel võeti nihikuga kolm mõõtu ning seejärel nende mõõtude aritmeetiline keskmine. Puidu tihedus antud veesisaldusel arvutati järgmise valemiga:
[kg/m³] (valem 2)
( - proovikeha mass [g],
- proovikeha mõõtmed [cm])
Saadud tihedused arvutati ümber puidule veesisaldusega 12% järgmise valemiga:
(valem 3)
( – redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist 2)
Katsetatud proovikehade saadud tihedused on esitatud tabelis 3.

Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu.
a. Survetugevuse määramine pikikiudu
Survetugevuse määramiseks kasutati proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõiked mõõdeti täpsusega 0,1 mm. Survetugevuse katsetamisel koormati proovikeha ühtlaselt ja niisuguse kiirusega, et keha puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust.
Survetugevus arvutati järgmise valemiga:
[N/mm²] (valem 4)
(P - purustav jõud; a, b - ristlõike mõõtmed)
Seejärel määrati proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutati ümber standardniiskusele:

kui proovikeha veesisaldus oli alla hügroskoopse piiri (≈30%), kasutati järgmist valemit: (valem 5)
(α - parandustegur, α=0,04;
- survetugevus veesisaldusel w% [N/mm²])

kui veesisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati järgmist valemit: (valem 6)
( – redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40)
b. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu
Katsetulemused on esitatud tabelis 4.
Veesisalduse mõju uurimiseks kasutati kolme erineva veesisaldusega proovikehi:

kuivatatud püsiva massini 105˚C juures;
õhukuivasid;
vees immutatuid.

Peale proovikehade survetugevuse määramist määrati veel nimetatud proovikehade veesisaldus ja joonistati graafiliselt välja sõltuvus
- W. Saadud survetugevused redutseeriti pärast 12%-lisele veesisaldusele. Selleks kasutati eelnevalt välja toodud valemeid.
Katsetulemused on esitatud graafikul 1.
Katsetatav puidu liik: MÄND
Tabel 1. Niiskussisalduse määramine
Prk nr.
Puidu olek
Proovikeha mass, [g]
Niiskuse sisaldus, [%]
Keskmine niiskuse sisaldus
enne kuivatamist
peale kuivatamist
4
õhkkuivad
5,6
5,2
7,70
7,0
5
4,9
4,6
6,50
6
4,8
4,5
6,70
7
immutatud
8,5
5,0
70,0
83,5
8
9,7
5,1
90,0
9
9,9
5,2
90,5
Tabel 2. Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12%
Veesisalduse %
Kask, pöök , lehis
Teised puiduliigid
5
0,980
0,972
6
0,983
0,977
7
0,986
0,981
8
0,989
0,985
9
0,992
0,989
10
0,995
0,993
11
0,997
0,996
12
1,000
1,000
13
1,002
1,004
14
1,005
1,007
15
1,007
1,010
16
1,009
1,014
17
1,011
1,017
18
1,013
1,020
19
1,014
1,023
20
1,016
1,026
Tabel 3. Tiheduse määramine
Puidu olek
Puidu olek
Mõõtmed, [cm]
Maht, [cm³]
Mass, [g]
Tihedus, [kg/m³]
a
paksus
b
laius
h
pikkus
antud niiskusel
niiskusel 12%
1
K
U
I
V
A
T
A
T
U
D
3
1,97
1,9
11,3
5,2
461
474
3
2
1,9
3
1,97
1,9
2
3,04
1,91
1,86
10,9
5,3
488
502
3,05
1,92
1,86
3,05
1,91
1,87
3
3,05
1,93
1,86
10,9
4,6
423
435
3,05
1,9
1,86
3,05
1,92
1,86
4
Õ
H
K
K
U
I
V
A
D
3,01
2
1,85
11,1
5,6
503
511
3,01
2
1,85
3,01
2
1,85
5
3,03
1,838
1,886
10,5
4,9
468
477
3,02
1,832
1,882
3,024
1,832
1,894
6
2,97
1,91
1,92
10,9
4,8
440
448
2,96
1,92
1,92
2,97
1,93
1,91
7
I
M
M
U
T
A
T
U
D
3,03
1,97
1,89
11,4
5
440
428
3,04
1,95
1,91
3,05
2,01
1,88
8
3,02
2,14
2
13,0
5,1
393
383
3,03
2,13
2,01
3,03
2,15
2
9
3,13
2,09
1,95
12,6
5,2
412
401
3,1
2,06
1,94
3,16
2,07
1,95
Tabel 4. Survetugevuse määramine piki kiudu
Prk nr.
Puidu olek
Ristlõike mõõtmed, [cm]
Ristlõike pindala, [cm²]
Purustav jõud
Niiskuse sisaldus, [%]
α,
Survetugevus, [N/mm²]
a
b
1
K
U
I
V
A
T
A
T
U
D
1,97
1,9
3,75
28000
0
0,04
74,5
38,7
2
1,9
1,97
1,9
2
1,91
1,86
3,55
27000
0
0,04
76,0
39,5
1,92
1,86
1,91
1,87
3
1,93
1,86
3,55
25000
0
0,04
70,5
36,7
1,9
1,86
1,92
1,86
4
Õ
H
K
K
U
I
V
A
D
2
1,85
3,70
25000
7,7
0,04
67,5
56,0
2
1,85
2
1,85
5
1,838
1,886
3,45
21000
6,5
0,04
61,0
47,6
1,832
1,882
1832
1,894
6
1,91
1,92
3,70
20000
6,7
0,04
54,0
42,6
1,92
1,92
1,93
1,91
7
I
M
M
U
T
A
T
U
D
1,97
1,89
3,75
8000
70
0,45
21,3
47,3
1,95
1,91
2,01
1,88
8
2,14
2
4,30
7000
90
0,45
16,3
36,2
2,13
2,01
2,15
2
9
2,09
1,95
4,05
7000
90,5
0,45
17,3
38,4
2,06
1,94
2,07
1,95
Graafik 1. Puidu survetugevuse sõltuvus puidu veesisaldusest

Järeldused

Puit on hügroskoopne materjal, seega sõltub tema tihedus ning mass oluliselt õhu niiskusesisaldusest. Antud laboritöös saadi kuivatatud proovikehade keskmiseks tiheduseks 457 kg/m³, õhkkuivade proovikehade 470 kg/m³ ning immutatud proovikehade 415 kg/m³. Puiduliikide tiheduse võrdlevaks hindamiseks iseloomustatakse neid standardniiskusel 12%.
Puidu tihedus on suhteliselt väike, seega ei saa seda vaatamata tema suurele soojamahtuvusele (puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/(kgᵒC)) käsitleda sellise sooja salvestajana nagu seda on raskemad materjalid, näiteks betoon.
Puidu kui ehitusmaterjali väga oluliseks omaduseks on tema veesisaldus ehk niiskus, kuna sellest sõltub puidu tugevus, soojapidavus ja mõõtmed. Näiteks kuiva puidu märgumisel küllastuspunktini kaasneb puidu paisumine ja muutuvad puidu lineaarmõõtmed eri suundades erinevalt: pikitüve (0,1-0,3%), radiaalsuunas (3-6%) ning tangensiaalsuunas (6-10%). Antud laboritöös saadi õhkkuivade proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 7,0 % ning immutatud proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 83,5%.
Puidu soojajuhtivus sõltub paljudest teguritest nagu tema niiskusesisaldus , tihedus, puidu liik, temperatuur ning soojavoolu suund puidukiudude suhtes. Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus 0,22 W/(mᵒK) ning risti kiusu 0,14 W/(mᵒK). Kui puidu niiskusssialdus suureneb 1% võrra, kasvab puidu soojajuhtivus 1,2% võrra.
Puidu tugevust mõjutavad näiteks tema niiskussisaldus, temperatuur ning koormamise kiirus. Et elimineerida puidu niiskuse mõju, arvutatakse puidu katsetamisel saadud tugevused 12%- lisele niiskusele.
Antud laboritöös saadi kuivatatud, õhkkuivade ja immutatud proovikehade keskmiseks survetugevuseks vastavalt 73,5; 60,8 ja 18,3 N/mm². Survetugevused 12%- lisel niiskusel saadi järgmised kuivatatud – 38,3; õhkkuivad – 48,7 ning immutatud 40,6 N/mm²

Kordamisküsimused

Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest.
Puidu niiskuse sisaldusest sõltuvad mitmed omadused. Näiteks, mida suurem on puidus vee sisaldus, seda väiksem on puidu veesisaldus.
Kui muutub puidu niiskusesisaldus, muutuvad selle tõttu ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus.

Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses.
Puidu positiivseteks omadusteks on tema tugevus, kerge kaal, soojapidavus, sitkus ning samuti hea välimus. Puit on kergesti kättesaadav ning seda on lihtne töödelda. Kuivas keskkonnas on puit püsiv ning hästi säiliv.
Samas on puit aga kergesti süttiv ehitusmaterjal, hügroskoopne (kiudude omadus imeda endasse niiskust ümbritsevast keskkonnast) ning omadustelt ebaühtlane materjal. Samuit muutub puidu niiskussisaldusega ka tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus.
Ehituses kasutatava puidumaterjalid võib liigitada järgnevalt:

Saematerjal;
Profiilhööveldatud materjal (nt. sise- ja välisvoodrilauad, liistud);
Puitplaadid (nt. vineer, puitlaasplaat, puitkiudplaat);
Talad ja sõrestikud (nt. liimpuittalad);
Uksed, aknad ja muud puittooted ;

Kasutatud materjal

http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/Mart_Riistop_Puit_ehituses.pdf
Professor Lembi- Merike Raado loengukonspekt

http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/Sugis2015/Ehitusmaterjalid_15_II.pdf
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 52 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

siim.bmx Õppematerjali autor

Töö eesmärk
Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu.

veesisaldus proovikeha veesisalduse niiskussisaldus sõltuvus Ehitusmaterjalid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Puidu katsetamine 1

Antud laboritöös saadi kuivatatud proovikehade keskmiseks survetugevuseks 73,7 N/mm², õhkkuivadel proovikehadel 60,8 N/mm² ning immutatud proovikehadel 18,3 N/mm². Niiskusel 12 % vähenesid kuivatatud ning õhkkuivade puidutükkide survetugevused, kuid immutatud puidu survetugevusnäitajad tõusid. 11 8. KASUTATUD MATERJALID • Raado, L.-M., Liisma, E., Tuisk, T., & Põldaru, M. (2020). Ehitusmaterjalid, Loengukonspekt. • https://puumarket.ee/wp-content/uploads/Puit-ehitusmaterjalina-koolitusmaterjal-Elmar- Jaan-Just-vanemteadur. • https://et.wikipedia.org/wiki/Puit 12

Aineehitus

pdf

Ehitusmaterjalid - 7. töö - PUIT

1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on

Ehitusmaterjalid

docx

Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu.

Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumisek

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 7.

1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega

Ehitusmaterjalid

docx

Puit

1. 16. DECEMBER 2021TÖÖ EESMÄRK Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID  Puit, männi 3. KASUTATUD VAHENDID  digitaalne kaal;  nihik;  seade survetuevuse määramiseks;  kuivatuskapp:  seade paindetugevuse määramiseks. 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaalutakse puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetatakse proovikeha kuivatuskappi, kuivatatatakse temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Puidu niiskussisaldust määratakse valemi 1 abil. Tulemused on esitatud tabelis 1. m1−m W= × 100 m valem 1 W – niiskussialdus [%] m

Kategoriseerimata

docx

Puidu katsetamine

Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.7 2017/2018 Puidu katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata erinevates keskkondades puidutükkide omadusi 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Puit kuusk. Töötlemata väljalõige puitunud taimekoest. 3. Kasutatud töövahendid Kaal puidutükkide masside leidmiseks Nihik katsekehade mõõtmiseks Hüdrauliline press katsekehade survetugevuse mõõtmiseks 4. Katsemetoodikad 4.1.Veesisalduse määramine Niiske proovikeha kaalutakse (m1) ning asetatakse kuivatuskappi, kus seda kuivatatakse püsiva massini (m) temperatuuril 105 kraadi. Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 6 PUIT

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2021 Puidu katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati puitu. Katsetatavaks puiduks oli mänd. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g;  Nihik – täpsus 0,02 mm;  Hüdrauliline press. 2 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti (m 1) veaga mi

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 7 - puidu katsetamine

Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proov

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid