Rahvastik 1. Riigi rahvaarv
Argentiina on
suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu
suuruselt 31. riik.
Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000.
2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort .
Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000.
2050 aastaks 50,943,000.
2. Rahvastiku
paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2
Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab
Buenos Aireses või selle lähiümbruses.
Sisemaal on rahvastik
suhteliselt hõre.
3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus
Rahvaarv on alates 1950. aastast ühtlaselt kasvanud. Rahvaarv
suureneb umbes 2,000,000 võrra viie aasta jooksul.
4. Rahvaarvu kasvu mõjutavad
tegurid
2009 a.
Riik
Sündimus (‰)
17,9
Suremus (‰)
7,4
Migratsioon (%)
0,0
Loomulik iive(%)
1,05
Rahvaarvu kasv(%)
1,05
Sündide arv
733,990
Surmade arv
303,170
Rändesaldo
0
Loomulik iive
430,820
Rahvaarvu muutus
430,820
Imikusuremus (‰)
11.4
Oodatav keskmine eluiga
76.6 a.
Oodatav keskmine meeste eluiga
73.3 a.
Oodatav keskmine naiste eluiga
80.0 a.
Keskmiselt lapsi naise kohta
2,35
Rahvaarv kasvab tänu
suurele sündimusele ja väiksele suremusele.
Keskmine eluiga on Argentinas samuti suhteliselt suur.
5. Riigi rahvastiku sooline ja
vanuseline koosseis
Sooline koosseis on Argentiinas suhteliselt võrdne, mehi ja naisi on
enamvähem sama palju
Vanuseline
koosseisus on 0-30 aastaseid suhteliselt palju mis
tähendab, et rahvastik on suhteliselt noor. 40+ vanuses inimeste
osakaal on väiksem
Tööealisi vanuses 30 a. on palju.
Lapsi on ka palju.
Argentina on jõudnud demograafilise ülemineku esimesse
etappi , sest
sündimus on suur ja suremus madal.
6. Migratsioon
1990ndate aastate alguses oli migratsioon +20000 ,aga 2001. aastaks
oli migratsioon -115000.
Alates 2006. aastast on migratsioon 0
Sisse rännatakse kõige rohkem naaberriikidest: Paraguay, Boliivia.
Väljastpoolt mandrit on
esindatud Itaalia.
Põhilised väljarände sihtpunktid on Itaalia, USA, Tšiili,
Hispaania ja Iisrael.
7.
Linnastumine 43% rahvastikust paikneb linnades.
Linnades elab 17,250,000 inimest.
Argentina pealinnas Buenos Aireses elab 2,7 miljonit inimest.
Buenos Aires asub La Plata lahe
kaldal .
8. Tööjõud
Suur osa riigi rahvastikust töötab põllumajanduses ja tööstuses.
Tööpuudus on 13,8%
9.
Rahvastikupoliitika Minu arvates võiks kehtestada sellise seaduse nagu on Hiinas ,et
alates teisest lapsest peab hakkama makse maksma. Sest rahvastik
kasvab seal nii kiiresti ,et seda peab pidurdama
Argentiina
energiamajandus Milliseid traditsioonilisi energiavarasid leidub Sinu valitud riigis?
Energiavaradest leidub maagaasi ja naftat.
Milliseid alternatiivseid energialiike kasutatakse selles riigis?
Alternatiivenergia liik
Kasutamist soodustavad tegurid
Kasutamist takistavad tegurid
tuuleenergia
Ookeani ääres on palju tuult ja vaba pinda.
Liiga kulukas
päikeseenergia
Päikest on palju, vaba maad on palju
Liiga kulukas
hüdroelektrijaamad
Jõgesid on palju
Liiga kulukas
Analüüsi, kas riik omab maailmamajanduslikku tähtsust energiamajanduses ?
1) Eksportija - Naftat,maagaasi
2) Importija - sütt
Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse elektrienergiat?
Energiat toodetakse hüdroelektrijaamades ja tuumaelektrijaamades.
5. Elektrienergia toodang.
1) Elektrienergiat toodetakse aastas 109,39 miljardit kilowatt-tundi.
2) Elektrienergia toodang ühe inimese kohta 0,0000027 miljardit
kilowatt-tundi inimese kohta.
Argentiina metsamajandus
Metsa pindala riigis.
Argentiinas on metsaga kaetud 12,1% kogu pindalast.
Anna hinnang kas selles riigis on metsi palju või vähe.
Minuarust on selles riigis metsa vähe.
Metsatüübid selles riigis.
Põhiline metsatüüp on stepp , riigi põhjaosas on troopilist madalsoo metsa ja subtroopilist niisket metsa.
Metsade paiknemine riigis.
Põhiline osa kogu metsast paikneb riigi põhjaosas Andide jalamil
,kus on niiske.
Peamised puuliigid .
Metsade pindala suurenemine ja vähenemine.
Metsade pindala argentiinas on vähenenud.
Metsatööstuse töödang.
Ümarpalgid- Tootmine on kasvanud viimaste aastate jooksul.
Saematerjal- Tootmine on kasvanud.
Vineeri- Tootmine on vähenenud.
Paber ja papp- Tootmine on viimaste aastate jooksul vähenenud.
Puu toodete eksport ja import . Riigi osa maailma metsamajanduses.
Maailmaturule viiakse puusütt,paberit, pappi ja tanniini.
Imporditakse samu asju v.a. tanniini.
Riigi osa maailma metsamajanduses on väike kuna Argentiinas on metsa
suhteliselt vähe.
Importijana on osatähtsus suurem.
Metsaga seotud probleemid selles riigis.
Üks suurimaid probleeme on see ,et metsa ei ole ja see, et
metsade mahavõtmine soodustab alade kõrbesutumist.
Argentiina
põllumajandus
Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Argentiinas
a) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus.
b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohalt.
Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on head.
Pinnamood on põllumajanduslikuks arendamiseks soodne. Pampast
lõunapool Patagoonias on põllumajandust võimalik arendada ainult
kunstliku niisutamise teel, sest seal on kõrbed. Pampas on
põllumajanduse arendamiseks kõige sobivam kliima.
c) Kliima ja selle iseloomustus.
Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kraadi ja juulis +10 kraadi
ringis. Õhutemperatuuri amplituud on 12 kraadi. Aasta keskmine
õhutemperatuur on +16 kraadi. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm.
d) Mullad ja nende iseloomustus.
Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil-
kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi
laskvatel setetel.
e) Maaparandustööd.
Maaparandustööd on vajalikud ainult pampast lõunapool Patagoonias,
kus on kliima jahe ja kuiv ( sademeid 100-300 mm. aastas, talvel
keskmine temperetuur +2kuni +4 kraadi). Seal on põllumajanduse
arenguks vajalik kunstlik niisutamine.
f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda
põllumajandusega?
Ei ole. Sellepärast, et osades kohtades ( Patagoonias ) on kõrbeline
ala ja seal saab põllumajandusega tegeleda ainult kunstliku
niisutamisega.
Majanduslikud eeldused põllumajanduslikuks arenguks.
Kapitali olemasolu.
Argentiina on Ladina-Ameerika arenenuima majandusega maid, annab üle
viiendiku Ladina-Ameerika tööstustoodanugust. Välisvõlg ulatus
1981 a. 34 mlrd $-ni, otsesed väliskapitalimahutused moodustasid 4
mlrd. $, sellest üle 2/5 oli USA investeeringuid. Väliskapitali
kontrollib rohkem kui kolmandiku tööstust ja 50 suuremat panka,
talle kuulub ka umbes 30. mln. Ha. Maad.
Tööjõud ja selle hõivatus põllumajanduses.
Tööealiste osatähtsus üleüldiselt on 226784 inimest. Sellest u
14% on hõivatud põllumajandus, see teeb u 31750 inimest.
Põllumajandusega on hõivatud suurem osa rahvastikust.
Valitsuse majanduspoliitika .
Argentiina valitsus mõjutab põllumajanduspoliitikat negatiivselt. Valitus võtab vastu seadusi, mis toob põllumajandusele kahju.
Valitsus tõstab järjekindlalt ekspordi hinda(eriti sojaubadel), mis
muudab ekspordi müümist raskemaks ja see omakorda mõjutab riigi
sisemajandust. Samuti võtab valitsus ettevõtjatelt kõrgeid makse,
kui nad ekspordivad põllumajandus saadusi.
Põllumajandusliku tootmise vormid.
Ülekaalus on taime-ja loomakasvatus ning nende saaduste tootmine.
Millele on põllumajandus spetsialiseerunud?
Peamised põllukultuurid
Argentiina põllumajandus on spetsialiseerunud
loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega.
Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus-
ja tööstusriikide hulka. Peamised põllukultuurid on nisu, mais,
päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse
laugetel aladel. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra , kaera
ja rukist . Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja
ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba . Tähtsamad
tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate
(paraguai tee) .Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes
Mebndoza ümbruses. Köögivilja kasvatatakse suurlinnade lähedal,
troopilisi puuvilju ( banaani , ananassi, mangot ).
Kas riik on mõne kultuuri kasvatamises maailmas esimeste hulgas?
Jah. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt.
c)d) Enimarenenud loomakasvatusharud .
Argentiinas kasvatatakse kõige rohkem lambaid ja veiseid. Argentiina
on maailmas lamba-ja veisekasvatuse seisukohalt 6. riik.
Milliseid Põllumajandustooteid eksporditakse?
Milliste põllumajandustoodete osas varustab end ise?
Argentiina varustab end ise enamasti põllukultuuridega ja
loomalihaga (k.a toornahad, konservid jms.).
Kohalikest toorainetest on võimalik kasutada puuvilla ,
villa.
Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse?
Ostab sisse neid tooteid ,mis seal ei kasva.
Milliseid tooteid ekspordib?
Argentiina ekspordis moodustavad ligi 80% põllumajandnussaadused-
liha, konservid, vill , toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned
ja vein.
Ekspordilt maailmas esimeste hulgas.
Argentiina on maailmas esimeste hulgas just konservide ja muude
loomalihasaaduste eksportimises.
Kas riigis esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?
Kõige suuremaks probleemiks võib pidada metsade liigset raiet.
Ainult 19% maast on metsa all. Ja uute põllumaade rajamise nimeks
võetakse aina rohkem metsa maha. Samuti on probleemiks liigne
muldade kurnamine. Muldadel ei lasta „ puhata ” , kogu aeg kannab
põllumaa vilja ja nii muutub muldade mineraalitase väikseks.
Keskkonnaprobleemide hulka kuulub ka liigsete taimemürkide
kasutamine, mis kahjustab atmosfääri.
Argentiina
eksport ja import
1. Leia oma riigi ekspordi ja
impordi olulisemad näitajad.
koguväärtus mld USD
Inimese kohta
Eksport
55,7
1383 $
Import
38,7
960 $
Kaubandusbilanss
(ekspordi-impordi vahe)
17
421 $
Negatiivne kaubandusbilanss- kui riik impordib rohkem kui ekspordib.
Positiivne kaubandusbilanss- kui riik ekspordib rohkem kui impordib.
Argentiinal negatiivse kaubandusbilansiga probleeme ei ole. Aga kui
imporditaks rohkem kui eksporditakse, siis võib riik vaeseks jääda.
2. Eksport
Peamised eksporttooted
Muutused vastava toote ekspordis 2004-2008
%-des algaasta suhtes
Vastava toote osatähtsus maailma-kaubanduses %
Peamised turud
toiduained
0%
14,9%
Brasiilia,Hiina,USA, Holland
Taimsed ja loomsed rasvad ,õlid
+1,7%
8,0%
USA
teravili
+1,8%
6,5%
Brasiilia,Hiina,USA,Holland
Ekspordis on tähtsal kohal toiduained ja teised põllumajandusega
seotud tooted. Suurimaks ekspordiartikliks on sojaoad ja neist
valmistatud tooted. Eksporditakse ka maisi ja nisu.
Toiduainete eksport on Argentiinas olnud alati tähtsal kohal.
3. Import
Peamised import tooted
Muutused vastava toote impordis 2004-2008 %-des algaasta suhtes
Peamised riigid, kust imporditakse
Sõidukid
Kasvanud 2,6%
Jaapan
masinad
Vähenenud 0,6%
USA
Elektroonika
Vähenenud 0,5%
Hiina
Impordis on tähtsal kohal autod,masinad, nafta ja maagaas.
4. Eksport ja importpartnerid
5. Kuidas võivad hinnamuutused
maailmaturul mõjutada läbi ekspordi ja impordi Sinu riigi
majandust?
See võib mõjutada vägagi palju, sest Argentiina majandus sõltub
kaupade ekspordist ja impordist väga palju.
6. Kuna Argentiinas toodetakse põhiliselt põllumajandussaadusi ja
sellega seonduvat, siis elektroonika ja muude vajalike kaupade import
on inimestele vajalik.
Argentiina transport
Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut?
Soodustab- Tihe vetevõrk
Takistab- Riigi suur pindala
Millised transpordiliigid võiksid olla olulused riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes ?
Sisevedudes: Autotransport -sest Argentiinas on suhteliselt tihe teedevõrk(maailma 23)
Raudteetrasport- sest raudteede võrg on Argentiinas väga tihe
(31902 km, maailmas 9)
Rahvusvehelistes vedudes: Meretransport -sest Argentiina asub ookeani ääres.
Õhutransport- sest lennujaamu on Argentiinas palju (1272)
Eri transpordiliikide arengutase selles riigis.
Autotransport- teedevõrk on kõige tihedam Atlandi ookeani ja Buenos Airese ja teiste ookeani äärsete linnade ümbruses, sest nendes linnades on tähtsad lennujaamad ja sadamad, kust kohast veetakse kaupa üle riigi laiali. Autoteede kogupikkus on 230137 km (2007). Sillutatud: 72047 km ( 1575 km kiirliiklusega), sillutamata: 158090 km
Raudteetransport - raudteevõrk on Argentiinas tihe. Paljud raudteed on muutunud kasutuskõlbmatuks, raudteesüsteeme üritatakse uuendada . Raudteeühendus on Argentiinal Boliiviaga, Brasiiliaga, Paraguaiga, Uruguaiga ja Tšiiliga. Raudteede kogupikkus on 34059 km.
Siseveetransport - Jõetrasporti kasutatakse kõige enam põllumajandustoodete ekpspordiks. Kõige laevatatavam jõgi on Paraná.
Meretransport- Tähtsus rahvusvahelistes vedudes on suur. Tähtsamad sadamad on Buenos Aires, La Plata, Rosario, Bahia Blanca.
Õhutransport- Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes on suur. Rahvuslik lennukompanii on Aerolíneas Argentinas.
Mis transpordivahenditega jõuab Eestist sellese riiki kõige kiiremini?
Kõige kiiremini jõuab Argentiinasse lennukiga.
Argetniina tööstus
Milliseid tööstuslikke toorained leidub riigis?
Argentiinas leidub rauamaaki, kulda ja vaske. Kohalikest toorainetest
on võimalik kasutada puuvilla, villa. Kasvatuspiirkonnad paiknevad
pampas. Peamised maavarade leiukohad paiknevad riigi äärealadel,
eemal suurtest tööstuskeskustest. Suurim nafta- ja gaasimaardla on
Comodoro Rivadavia
Millised tööstusharud on esindatud?
Argentiinas on esindatud kergetööstus, metallurgia , autotööstus.
Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted?
Suurimad metallurgiaettevõtted asuvad metallide leiukohtades kuna
siis on hea metallimaake ümber töödelda.
Peamised kergetööstusettevõtted paiknevad Buenos
Aireses, kuna seal on tööjõudu ja hea transport.
Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
Argentiina ekspordib erinevaid metalle , osaliselt riideid .
Impordib kõrgtehnoloogili tooteid.
Masinatööstuse areng.
Masinatööstus argentiinas on olnud väike. Arenguruumi on.
Kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis.
Argentiinas on kõrgtehnoloogiline tootmine suhteliselt vähearenenud.
Arenguks peaks sealset rahvast rohkem harima , rajama ülikoole.
Argentiina turismimajandus
Kas Argentiina on tuntud turismimaa ?
Argentiina ei ole väga tuntud turismimaa. Maailma turismitabelis on
Argentiina alles 117. kohal.
Arengueeldused.
Ilusad looduskaunid paigad
Suusakuurortid
Vaatamisväärsused
Kõige külastajaterohkemad kohad.
Iguachu
Tulemaa
Penitentes
Buenos Aires- Cathedral La Plata, Metropolitan Cathedral
Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu?
Pakuvad küll( Argo Tours, EstTours, Germalo reisid )
Pakutakse eespool mainitud kohtadesse (Igachu, Tulemaa, Buenos Aires)
Turismi olulisus Argentiina majanduses.
Turismi osakaal on väike.
Kõik kommentaarid