HOLLAND (0)

HOLLAND
Andra  Toom
11B
Rakvere Gümnaasium
Sisukord
1)
Asukoht
2)
Põllumajandus
3)
Metsandus
4)
Kalandus
5)
Rahvastik
6)
Majandus
7)
Linnastumine
8)
Energiamajandus
9)
Kasutatud kirjandus
Asukoht
• Holland ehk Madalmaad 
on maa Lääne-Euroopas.
• See piirneb idast 
Saksamaaga ja lõunast 
Belgiaga ning läänest 
Põhjamerega.
• Peamiselt 51. ja 54. 
põhjalaiuse vahel.
Põllumajandus
• Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, 
pinnamood, mullad jt loodusolud.
• Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- 
põllumajsnduslik-maa.
• Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu 
Hollandi pindalast, on 34% põllumaad, 60% heina- ja 
karjamaad ja 6% aedu ja lilleistandikke
Kliima
 Valitseb parassoe mereline 
kliima
 Keskmine temperatuur 
jaanuaris on 2-3 oC ja juulis 
18- 19 oC
 Kõrgeim  õhutemperatuur  on 
olnud 38,4kraadi ja madalaim 
-27,4 kraadi Celsiuse järgi
 Suved on  soojad  ja pilvised, 
sageli sajab.
 Päikesepaistelisi päevi on 
aastas keskmiselt 35
Aastas sajab keskmiselt 650-
700 mm sademeid. 
Pinnamood
  Madalik , mandri osas esinevad ka 
mäed.
 Hollandi kõrgeim punkt on 321 m
 Pindalast hõlmavad
põllumaad 70% ja metsad kõigest 8%
 umbes 40% kogu pindalast 
paikneb merepinnast 
madalamal
 Seda viljakaks muudetud ala 
kaitsevad  mere pealetungi eest kõrged 
tammid, ning osaliselt ka
luitevallid.
Mullad
 Mullad on üsna hästi 
haritavad.
  Keskmine viljakus.
  Arvukad rohumaad on 
eelduseks  
piimakarjakasvatusele.
  Muld  vajab kohati 
kuivendamist.
  Suur üleuputuse oht. 
Põllumajandusmaa  
Näita k
ja asutami
Hekt ne
arites(ha) Protsentides(
Riigi pindala
4154,00
100
põllumajanduslik maa kokku 
1894,80
45,6
(agricultural  land )
põllumaa (arable land)
1042,40
25,1
 püsikultuuride all 
36,40
0,9
( permanent  crops)
heina- ja karjamaad 
816,00
19,6
(permanent meadows, 
pastures)
Niisutatav maa (agricultural 
0
0
area irrigated )
Põllumajanduslikku maad 
0,0001
0
inimese kohta ha 
Põllumajanduse 
spetsialiseerumine
• Enim kasvatatud kaupade graafik.
Osatähtsus riigi majanduses
Näitajad
Kui suur on riigi sisemajanduse 
731.5  billion  PPP dollars 
kogutoodang  (GDP Gross  domestic  
product)? 
SKT-d elaniku kohta (GDP per  capita ) 46,200
Osa põllumajandus SKP-st (GDP - 
770,224
composition  by sector)?
. Kui palju inimesi töötab 
agriculture : 2% 
põllumajanduses (Labor  force  - by 
industry: 18% 
occupation )?
services : 80% 
Üleujutuste piirkonnad
• Hollandi maapind on väga 
madalal seetõttu on ka suur 
üleujutuste oht
• Üldjuhul mets ei kasva 
üleujutuste piirkondades.
Sinisega on tähistatud 
üleujutuse ohuga alad.
Metsandus
Metsade  paiknemine  
riigis.
• Enamus metsad on riigi keskel
• Hollandis kasvavad ainult 
parasvöötme puud. 
• Põhiline  metsatüüp  on kinnine 
mets, leidub aga ka avatud metsa.
• Enim levinud  puuliigid  on Mänd 
( Scot  Pine), Tamm (European 
Oak).
• Hollandis katab aasta 2007 
seisuga 9,82 % kogu alast mets.
Metsatööstuse  arengutase
Metsa  üldandmed
Metsamaa  pindala 1000 ha
365
Metsasus  %
11
metsa pindala inimese kohta 1000 
ha
22
aastane metsa pindala muutus %
0.1
Metsa kasutusala
Toodang
Import
Eksport
Tarbimine
Küttepuit (1 000 m3)
290
9
41
258
Tööstuslik palk (1 000 m3)
827
353
489
691
Saematerjal (1 000 m3)
243
3101
423
2921
Puitpaneelid
33
1 894
411
1 516
Tselluloos
142
1333
600
875
Paber ja paberitooted 
2977
3413
2374
4016
Kalandus
• Alates 16.saj. on 
laevandus ja kalandus 
kaubandus ja pangandus 
olnud Hollandi 
majanduse aluseks.
•  Rotterdam ’i sadam on 
aga kõige alustalaks. 
Diagrammil  on näidatud 
püütud kala kogus1950-
2010 raames.
• Alumisele diagrammile 
on lisatud ka 
kalakasvandustest püütud 
kalad  ja mereannid.
Vesiviljelus
•  Kalade,  karpide  ja 
Suurimad kalandus- ja 
veetaimede  kasvatamine  
vesiviljelustoodete  turud
on maailmas üks 
kiiremini arenevaid 
sektoreid.
• See pakub kogu 
maailmale umbes poole 
kogu söödavast kalast
• Diagrammil on näha 
akuakultuuride 
kasvatamise  tootlikus  60 
aasta jooksul.
Rahvastik
Rahvastiku arengutaseme näitajateks on :
• SKT - Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja 
teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s
• Inimaerengu indeks-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning 
SKT 1 in kohta
• Majanduse struktuur- Majanduse 3 sektorit
• Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta
• Elatustase
Olulisemad arengutaseme näitajad
Näitaja
Riigi sisemajanduse kogutoodang (GDP 
731.5 billion PPP dollars
Gross domestic product)
SKT-d elaniku kohta (GDP per capita)
46,200
Põllumajanduse osa SKP-st (GDP - 
770,224
composition by sector
Töökohtad põllumajanduses (Labor force -  agriculture: 2% 
by occupation)
industry: 18% 
services: 80% 
Üldandmed
• Rahvaarv on 16 805 037
• Laste osatähtsus on  17,1%
•  Loomilik iive on 4,7‰
•  Keskmine eluiga on 41,8 aastat
• Imigratsiooni  saldo on madal –16,2. (2005.а)
•  Rahvastiku keskmine tihedus on 328 inimest 1 km2
• Holland on kõige tihedama rahvastikuga riik Euroopas 
Rahvastikupüramiid
Rahvaarvu muut
Aasta
Rahva arv
Naiste Vanus
Sündivus
1985
14504372
15-19
4
20-24
33,5
1990
14965871
25-29
103,9
1995
15476372
30-34
138,1
2000
15930181
35-39
65
2005
16299097
40-44
0,4
2010
16573840
45-49
0,4
Laste arv naise kohta
1,78
2015
16947904
Rahvuslik kooseis
Protsent kogu  Meeste 
Naiste 
Sooline 
Vanus
Kõik 
Mehed
Naised
rahvast
protsent
protsent
jagunemine
Kõik
16805037
8314141
8490896
100
100
100
97,9
0-14
2870015
1468364
1401651
17,1
17,7
16,5
104,8
15-64
11060417
5560989
5499428
65,8
66,9
64,8
101,1
65+
2874605
1284788
1589817
17,1
15,5
18,7
80,8
Majandus
• Viimasel paaril aastal on Hollandi majandus tublisti arenenud. 
SKT kasv oli 2006. ja 2007. aastal kolm protsenti
• Tööstuses on tegev 35% tööhõivelisest rahvastikust
• Umbes 17% tööstustoodangust valmistavad Hollandi riigile 
kuuluvad ettevõtted
• Töötusmäär on langenud majanduskasvuga 4,5%-ni ning 
kahaneb veelgi.
• Hollandis toodetakse  soola ja naftat
• Põhilised töötlevad harud on metalli töötlemine, masina-, 
elektrotehnika -, elektroonika-, keemia-, toiduaine- ja 
tekstiilitööstus , olulised on ka must ja värviline metalluurgia, 
nafta töötlemine, paberi-, tselluloosi- ja portselanitööstus ning 
loomasööda tootmine. 
• Ülejäänud 50% majandusest jaguneb võrdselt naftatöötluse, 
toiduainetööstuse , kergetööstuse ja keemitööstuse vahel
Maagaas
• Hankiva tööstuse tähtsaim haru on maagaasi tootmine
• Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m2 
kohta
• Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade 
hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. 
Peamised maagaasi tootjad 2001 a.
Veondus
• Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised 
raudteed, maanteed  ja veeteed. 
• Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% 
sisevee- ja 7% raudteetrantsporti
Linnastumine
• Põhiline (u. 90%)Hollandi 
elanikkond elab 
idas(edelas). 
• Sinna on ka tekkinud 
linnastud
• Randstad on linnastu 
Hollandis. 
• See koosneb neljast 
suuremast Hollandi linnast: 
Amsterdam, Rotterdam, 
Haag ja Utrecht. 
• Randstadis elab 7500000 
Hollandi linnastud
inimest
Energiamajandus
•  2005-2008 aastal importis Holland 13-15% oma elektrist.
• Suur osa Hollandi elektrienergiast tuleb maagaasi töötlemisel.
• Hollandis on 2 tuumaelektrijaama  Dodewaard’i ja Borssele 
tuuma  elektrijaam
• 1997ndal aastal peatati Dodewaard’i  tuumaelektrijaamas 
tegevus.
• Borssele jaam toimib tänaseni.
Kasutatud kirjandus
•
ENE 3, Tallinn kirjastus “Valgus” 1988, lk 457- 458
•
ENE 3 Tallinn kirjastus “Valgus” 1988, lk 458- 459
•
Pere atlas  Varrak  2008, lk 42-43
•
http://en.wikipedia.org/wiki/Dodewaard_nuclear_power_plant
•
http://www.environmental-expert.com/companies/keyword-rainwater-tanks-3497/location -
netherlands -antilles/industry-served- forestry -wood
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Nikitoooooo/Hollandi_rahvastik
•
http://fish.mongabay.com/data/Netherlands.ht m
•
http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/international/index_et.ht m
•
http://faostat.fao.org/site/666/default.aspx
•
http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/aquaculture/index_et.ht m
•
http://www.fao.org/fishery/facp/NLD/en#CountrySector-Overview
•
http://et.wikipedia.org/wiki/Holland
•
https://www.google.ee/search?q=veebimaterjalid.rakgym.edu.ee
%2Fsiiriseljama&oq=v&aqs= chrome .5.69i60l4j69i57j69i35.4935j1j4&sourceid=chrome&es_
sm=93&ie=UTF-8
Aitäh

Document Outline

• Slide 1
• Sisukord
• Asukoht
• Põllumajandus
• Kliima
• Pinnamood
• Mullad
• Põllumajandusmaa kasutamine
• Põllumajanduse spetsialiseerumine
• Osatähtsus riigi majanduses
• Üleujutuste piirkonnad
• Metsandus
• Metsatööstuse arengutase
• Metsa kasutusala
• Kalandus
• Vesiviljelus
• Rahvastik
• Olulisemad arengutaseme näitajad
• Üldandmed
• Rahvastikupüramiid
• Rahvaarvu muut
• Rahvuslik kooseis
• Majandus
• Slide 24
• Maagaas
• Peamised maagaasi tootjad 2001 a.
• Veondus
• Linnastumine
• Energiamajandus
• Kasutatud kirjandus
• Aitäh