Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaevurake aruanne (0)

1 Hindamata
Punktid

KAEVURAKE EHITUS
KURSUSEPROJEKTI ARUANNE
Õppeaines: Tehnoloogiapraktika II
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI-52
Juhendaja :
Esitamiskuupäev: 14.01.2015
Üliõpilaste allkirjad :………………...…..
Õppejõu allkiri : …………………



Tallinn 2014

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. KURSUSEPROJEKTI LÄHTEÜLESANNE 4
2. KALASABATAPP 5
3. RAKKE PÜSTITAMINE 6
4. TÕMBI PAIGALDAMINE 7
5. TAPPIDE NUMMERDAMINE 8
6. SERVADE FREESIMINE 10
7. SALAPULKADE PAIGALDUS 11
8. POSTI PAIGALDUS 12
8.1. Ettevalmistustööd 12
8.2. Freesimine 14
9. POSTIDE KINDLUSTAMINE 15
KOKKUVÕTE 17
VIIDATUD ALLIKAD 18
LISA 1. KALENDERGRAAFIK 18
LISA 2. TAPP 20
LISA 3. VAADE 21
LISA 4. KATUSE VAADE 22

SISSEJUHATUS


Kursusetöö lähteülesandeks oli ehitada kaevurake koos postidega, katuse paigaldavad järgmised kursusel osalevad üliõpilased. Antud töö on tellimustöö, millele on antud tellija poolt nõuded, mida peab täitma.

1. KURSUSEPROJEKTI LÄHTEÜLESANNE


Tellija kaevu välimine läbimõõt on 1100 mm, soovitav kõrgus 600 mm ning materjaliks anti meile 75x150 mm pruss , seega rakke välimine mõõt on 1250x600 mm.
Rakke nurgad peavad olema puhta nurga tapina, seega tapid tulevad kalasabana. Materjal peab jääma hööveldamata ning välimised prussi servad freesitud 5 mm. Kuna saadav saematerjal ei ole millimeetri pealt mõõdus, siis otsustati, et välimised küljed jäävad tasaseks. Kuna tellija soovib kindlasti katust ja trumlit, peab paigaldama ka postid.
Töödega graafikus olemise jaoks koostasime ka ajagraafiku (LISA 1).

2. KALASABATAPP


Puhta nurga tapp ehk kalasabatappi kasutatakse peamiselt majade puhul, mille puhul ei ole nurgas väljaulatuvat osa. Tapi ülesanne on hoida prusse paigal nii, et mõlemad küljed on seotud ja ei saaks väljapoole nihkuda.
Alustasime oma tööd materjali otsimisega, kust leida informatsiooni kalasabatapi kohta. [1]
Saime teada, et pehme puidu puhul on tapi servade kaldeks kaheksa kraadi ning tugeva puidu puhul kuus kraadi. Kuna me ei tea, mis puidumaterjali me saame, valisime kaheksa kraadi enda tapile. Tapi mõõtude leidmiseks tegime AutoCADis kuju valmis ning sobitamise teel leidsime optimaalsed mõõdud, et tapp jääks prussi keskele ja kõrval olevate prusside vahele võrdselt.
Pilt 1. Kalasabatapp

3. RAKKE PÜSTITAMINE


Rakke ehitamisel pidime järgime fakti, et iga pruss on erineva kõrguse ja paksusega, samal ajal hoides väliskülge vertikaalsena. Kuna prussid on üksteise suhtes astmelised, peab ühel vastaskülgedel olema esimene poolik pruss.
Tapi ehitamise etapid:
  • Alumine tapp teha ette antud mõõtude järgi;
  • Järgmine pruss asetada klotsidele nii, et selle välimine külg ja servad oleksid alumise prussiga tasapinnas, jälgima peab ka rakke täisnurksust;
  • Prusside vahe märkida alumise tapi nurkadest ülemisele prussile nii, et mõlemad tapid oleksid sama kuju ja mõõtudega;
  • Mitte vajalik osa ära saagida;
  • Sobitada tapid ja teha korrektuure.
    Pilt 2. Välimine külg

    4. TÕMBI PAIGALDAMINE


    Tõmbid tuleb paigaldada läbi tappide, et tagada rake kindel püsivus. Selleks puurisime 10 mm puuriga igasse tappi augud, lükkasime 8 mm keermelati läbi, asetasime seibid ja kinnitasime rake mutritega kinni.
    Pilt 3. Tõmbi asetsemine

    5. TAPPIDE NUMMERDAMINE


    Iga tapp on nummerdatud, et lahti võtmise järel oleks võimalik rake uuesti kokku laduda . Prusside nummerdamine on päripäeva, alustades ühest ning lõppeb neljaga. Ühes nurgas on kaheksa tappi, millel on alumine ja ülemine osa. Numbrid on rooma numbritega, mis on tehtud klammerdajaga. Tappide nummerdusel on kolm elementi:
  • Esimene number tähistab prussi;
  • Teine number tähistab järgmist prussi, millega esimene ühineb;
  • Kolmas number tähistab tapi numbrit, alustades numbritega alt üles.
    Joonis 1. Tappide nummerdamine
    Pilt 4. Tapi number

    6. SERVADE FREESIMINE


    Tellija soovil freesisime prusside välimise külje servad 5 mm. Freesimine toimus sõrmfreesiga (Pilt 4), mis on 45 kraadi all. [2]
    Pilt 5. Sõrmfrees 45° HM S=8 D=45 [2]
    Pilt 6. Freesitud servad

    7. SALAPULKADE PAIGALDUS


    Salapulgad on mõeldud kaevurake tugevduseks, et küljed ei läheks omavahel nihkesse. Rake nurkade nihkumist hoiavad ära tapid ja tõmbid, seega paigaldasime salapulgad kahele küljele, millel poste ei ole. Augud puurisime läbi ühe prussi järgmisesse, et siduda kaks prussi omavahel salapulgaga. Võtsime peenema pulgaga augu sügavuse, mis on salapulga pikkuseks . Kuna puit mängib niiskuse käes oma paksusega, peab augu põhja ja pulga vahele jääma ruumi, samuti tuleb salapulk natuke sügavamale lüüa, et see ei piiraks puidu mängimist. Augu tegime 16 mm puuriga ja salapulgad lõikasime 14 mm laiuseks, et servad hoiaksid pulka kinni. Enne sisse löömist tuleb pulga ots ümaraks teha.
    Pilt 7. Salapulk pealtvaates
    Pilt 8. Salapulkade asukohad

    8. POSTI PAIGALDUS


    Tellijaga sai kokku lepitud, et postile ei sobi metall kinnitused, kinnitasime postid tapina. Selleks tuleb freesida posti alumistele servadele ja rake külgedele pikad kaldtapid.

    8.1. Ettevalmistustööd


    Ülafreesile (Pilt 10) kinnitasime stopperi (Pilt 9), mis hoiab lauaga ühte sirget joont, freesimissügavuseks sõrmfreesil (Pilt 8) võtsime 23 mm. Alguses tegime proovi detaili, et vaadata, kuidas tapp välja tuleb.
    Pilt 9. Sõrmfrees 7° HM S=8 D=19X22 [3]
    Pilt 10. Külje stopper [4]
    Pilt 11. Ülafrees Bosch GOF 2000 CE [5]

    8.2. Freesimine


    Sirgeks freesimiseks on vajalik kinnitada pitskruvidega sirged lauad postile ja rakke külgedele. Rake keerasime püsti, et oleks lihtsam ja ohutum freesida. Esimesena freesisime posti servad, siis võtsime tapi laiuse ning freesisime selle järgi rakke küljed. Külgede freesimisel jätsime alumisest servast 30 mm freesimata, et see hoiaks posti õigel kõrgusel. Posti sisse lükkamisel kasutasime inertshaamrit, et post paika saada ja mitte kahjustada posti. Kontrollimisel loodiga oli mull lubatud piires.
    Pilt 12. Posti tapp
    Pilt 13. Posti vertikaalsus

    9. POSTIDE KINDLUSTAMINE


    Kuna katuse ehitus läheb järgmistele kursusel osalejatele, pidime kindlustama postide vertikaalsuse säilimise. Selleks fikseerisime kasutamata prussi postide vahele ja kinnitasime L- kujulise puitdetaili ja kruvidega posti külge.
    Pilt 14. Postide fikseerimine

    KOKKUVÕTE


    Tehnoloogiapraktika kursusetööks oli kaevurake projekteerimine ja ehitamine. Rakke sõlmed lahendasime kalasabatapiga, sest selle puhul ei ole väljaulatuvaid osasid. Kliendi soovil jäid välispinnad viimistlemata. Alguses oli raske aru saada tappidest ja tehnoloogiatest ning seetõttu ei olnud esimesed tapid väga täpsed, kuid hiljem töö edenedes hakkasid tulemused paranema.
    Rakke seinte valmimisel tuli prussid omavahel keermelati abil pingutada. Keermelati puurimine osutus raskemaks kui algul arvasime. Tuli ette ka töid, millega ei olnud me arvestanud, nagu näiteks tappide nummerdamine ja salapulkade paigaldus.
    Kõige paremini õnnestus posti ja selle süvendi freesimine. Hilisemal kontrollil loodiga selgus, et post oli oodatust vertikaalsem.

    VIIDATUD ALLIKAD


  • Geocities, „Dovetail calculator,“ [Võrgumaterjal]. Avaiable: http://www.geocities.ws/web_sketches/dovetail/DOVETAIL.html [Kasutatud 07. jaanuar, 2015]
  • Stokker , „Sõrmfrees 45° HM S=8 D=45,“ [Võrgumaterjal]. Avaiable: http://www.stokker.ee/p:2160442/loikeinstrumendid/freesterad/puit-ulafreesid/sormfrees-45-hm-s-8-d-45 . [Kasutatud 07. jaanuar, 2015].
  • Stokker, „Sõrmfrees 7° HM S=8 D=19X22,“ [Võrgumaterjal]. Avaiable: http://www.stokker.ee/p:2086906/loikeinstrumendid/freesterad/puit-ulafreesid/sormfrees-7-hm-s-8-d-19x22 . [Kasutatud 07. jaanuar, 2015].
  • Axminster, „Bosch guide bushes,“ [Võrgumaterjal]. Avajable : http://www.axminster.co.uk/bosch-guide-bushes . [Kasutatud 08. jaanuar, 2015]
  • Primustrade, „Ülafrees Bosch GOF 2000 CE,“ [Võrgumaterjal]. Avaiable: http://www.primustrade.ee/tooted/ulafrees-bosch-gof-2000-ce/ . [Kasutatud 08. jaanuar, 2015]

    LISA 1. KALENDERGRAAFIK


    Objekt:
    Kaevurake
    Aeg:
    3.sept- 17.dets
    Töölised:
    Henri Kompus, Andre Kaasik
    Juhendajad:
    Priit Valge, Priit Alas
    Tööd/Kuupäev
    3.sept
    10.sept
    17.sept
    24.sept
    1.okt
    8.okt
    15.okt
    22.okt
    29.okt
    5.nov
    12.nov
    19.nov
    26.nov
    3.dets
    10.dets
    17.dets
    Projekteerimine
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Proov
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Esimene ring
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Teine ring
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Kolmas ring
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Neljas ring
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Viies ring
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Kuues ring
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Seitsmes ring
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Kaheksas ring
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Puurimine, pingutamine
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Posti ettevalmistus, freesimine
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Varu
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Kaitsmine
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Varu
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     

    LISA 2. TAPP


    LISA 3. VAADE


    LISA 4. KATUSE VAADE


  • Vasakule Paremale
    Kaevurake aruanne #1 Kaevurake aruanne #2 Kaevurake aruanne #3 Kaevurake aruanne #4 Kaevurake aruanne #5 Kaevurake aruanne #6 Kaevurake aruanne #7 Kaevurake aruanne #8 Kaevurake aruanne #9 Kaevurake aruanne #10 Kaevurake aruanne #11 Kaevurake aruanne #12 Kaevurake aruanne #13 Kaevurake aruanne #14 Kaevurake aruanne #15 Kaevurake aruanne #16 Kaevurake aruanne #17 Kaevurake aruanne #18 Kaevurake aruanne #19 Kaevurake aruanne #20 Kaevurake aruanne #21 Kaevurake aruanne #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor HenriKompus Õppematerjali autor
    Kaevurakke ehituse tehnoloogilised punktid- kalasaba, tõmbid, posti freesimine, tappide nummerdamine. samm-sammuline kirjeldus piltidega "Kaevurakke projekteerimine ja ehitus"

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kaevurakke projekteerimine ja ehitus
    20
    pptx

    Kaevurakke projekteerimine ja ehitus

    KAEVURAKKE  PROJEKTEERIMINE JA  EHITUS INFO OTSIMINE  Otsisime infot  raamatutest  Otsisime materjali  internetist TAPI EHITUS 1  Alumise tapi tegime  jooniste järgi  Ülemise tapi mõõtmed  võtsime sirkliga 2 3 4 TÕMBI PAIGALDAMINE  Tõmbi aukude  puurimine pika  puuriga TAPPIDE NUMMERDAMINE  Nummerdasime tapid  klammerdajaga (esimene rooma number  tähistab külge, teine  mis küljega tapi  moodustab ning kolmas  number mitmes tapp alt  lugedes see on) SERVADE FREESIMINE   Prussi välimise külje  nurkade freesimine 5 mm POSTI FREESIMINE  Esmalt freesisime  posti servad  Seejärel rakke külje  sisse tapi SALAPULKADE PAIGALDUS  Esmalt puurisime  16mm puuriga augu  ning siis lõime  salapulga sisse ( ei  1 löönud põhja välja ja  ka ülevalt 

    Puidutöö
    Puidutöötlemine I-II-III
    25
    doc

    Puidutöötlemine I, II, III

    Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengusuunad

    Puidutöötlemine
    Ehituse organiseerimise kursuseprojekt
    33
    doc

    Ehituse organiseerimise kursuseprojekt

    SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................

    Ehituse organiseerimine
    Hoonete konstruktsioonid - kliima
    67
    doc

    Hoonete konstruktsioonid - kliima

    http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus

    Hoonete konstruktsioonid
    Inseneri eksami vastused 2009
    103
    doc

    Inseneri eksami vastused 2009

    1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

    Ehitusmaterjalid
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik 2011 Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-127-0 2 Eessõna Käesolev uurimistöö aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas ajavahemikul september 2009 kuni mai 2011 läbiviidud uuringu „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” tulemused. Uurimistöö on tehtud Sihtasutuse KredEx tellimusel ja finantseerimisel. Lisaks KredEx-ile osalesid uurimistöö juhtrühmas veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ning energeetikaosakonna esindajad:

    Ehitusfüüsika
    Masina osadest ja kontroll
    200
    doc

    Masina osadest ja kontroll

    Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

    Masinamehaanika
    ÜLESANNE I PINNATÜKK
    566
    pdf

    ÜLESANNE I PINNATÜKK

    Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva

    Autocad




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun