eesõigused, Preisimaal sõjaväereform, linnades omavalitsused 26.Prantsuse-Vene sõjad puhkesid 1812 24.juuni. Mõlemad osapooled eirasid Tilsiti rahulepingu tingimusi ning see viis paratamatult sõjani. Napoleno armee häving, kaotus 28.Rojalistid-kuningriigi pooldajad Prantsusmaal, astusid vastu 1795.a vastuvõetud põhiseadusele Napoleon 1769-1821 noore kindralina surus maha rojalistide mässu, sai silmapaistvaks poliitikuks ja väejuhiks. Prantsusmaa keiser 1799-1815. Viis läbi mitmeid ümberkorraldusi konsulaat-riigivälisesindus, mis kaitseb välisriigis selle riigi kodanike õigusi trikoloor-kolmevärviline lipp marseljees-Prantsuse riigihümn, revolutisooniliste sõdade tunnuslaul Maria-Luise-Austria keisri tütar, Napoleoni teine abikaasa konkordaat-Napoleoni ja Rooma paavsti leping, mille alusel kuulutati katoliiklus prantlsate usuks
muretsema oma Inglismaale naasnud raseda naise tervise pärast ning ei suutnud riigiasjadele kuigivõrd mõelda. 1644. aastal lahkus Henriette-Maria aga taas Inglismaalt ning kuningas ei näinud teda enam kunagi. Samal ajal said rojalistid üha rängemaid tagasilööke, sest parlamendi väejuht Oliver Cromwell, osav strateeg ning nutikas sõjaväereformaator, oli loonud parlamendi eliitüksused, raudpead, ning reformis aegamööda ka muid väeosi. Samal ajal vähenes rojalistide hulk pidevalt, kuningal polnud ka piisavalt raha, et uusi vägesid soetada. Samal ajal laastasid parlamendi väed rojalistidele lojaalseid piirkondi üha enam ning sotlased hoidusid otsustavalt sekkumast 1645. aastal said kuningaväed Nasby lahingus ränga kaotuse osaliseks, parlamentääride kätte langes ka kuninga kirjavahetus, kus vähegi kompromiteerivat materjali kohe monarhi vastu kasutama hakati. Rojalistide väed olid laiali löödud ning üksteise järel
suutnud riigiasjadele kuigivõrd mõelda. 1644. aastal lahkus Henriette-Maria aga taas 9 Inglismaalt ning kuningas ei näinud teda enam kunagi. Samal ajal said rojalistid üha rängemaid tagasilööke, sest parlamendi väejuht Oliver Cromwell, osav strateeg ning nutikas sõjaväereformaator, oli loonud parlamendi eliitüksused, raudpead, ning reformis aegamööda ka muid väeosi. Samal ajal vähenes rojalistide hulk pidevalt, kuningal polnud ka piisavalt raha, et uusi vägesid soetada. Samal ajal laastasid parlamendi väed rojalistidele lojaalseid piirkondi üha enam ning sotlased hoidusid otsustavalt sekkumast. 1645. aastal said kuningaväed Nasby lahingus ränga kaotuse osaliseks, parlamentääride kätte langes ka kuninga kirjavahetus, kus vähegi kompromiteerivat materjali kohe monarhi vastu kasutama hakati. Rojalistide väed olid laiali löödud ning
Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korskale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga , Korsika rahvuslaste liidriga. Ta kutsuti piirama Touloni , kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierrei ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleon ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest 1793. aastal brigaadi-kindraliks ja teenete eest rojaliste mässu mahasurumisel Pariisis ülendati ta 1795. aastal diviisikindraliks. Ta juhtis 1796-1797 Prantsuse Itaalia armeeülemjuhatajana Põhja-
1796. aastal võttis Napoleon Itaalia armee juhtiva positsiooni, mida ta oli juba pikalt himustanud, ning pööras 30 000 mehelise tugeva sõjajõu täiesti ümber. Tema juhtimisel alistas tugevnenud armee oluliselt Austria sõjaväge, avardas suurelt Prantsusmaa impeeriumit ja aitas teha Napoleonist sõjaväe erksaima tähe. 1796. aastal abiellus ta Joséphine de Beauharnais’ga, väepealiku Alexandre de Beauharnais lesega, kellel oli kaks last. Peale järjekordsete rojalistide, kes soovisid Prantsusmaa monarhiasse tagasi pöörata, ohu lömastamist, oli Napoleon taaskord liikvel. Seekord, et kahjustada Inglismaa impeeriumit vallates Egiptuse ja häirides nende kaubateid Indiasse. Aga noore juhi sõjaline kampaania osutus katastroofiliseks, kui 1. augustil 1798. aastal hävitas admiral Horatio Nelsoni laevastik Napoleoni relvajõud Niiluse lahingus. See kaotus kahjustas Napoleoni mainet suurelt. Seevastu said Inglismaa, Austria, Venemaa ja Türgi enesekindlust
Miks need puhkesid? Kelle vahel? Revolutsioonisõjad olid aastatel 1792 kuni 1802, mille käigus sooviti taastada monarhia. Euroopa riikide ja Prantsuse valitsuse vahel. 36. Kes oli Napoleon Bonaparte? Mida ta tegi? Millal ja kuidas haaras ta võimu enda kätte, millal ja kuidas sai ta keisriks? Miks oli ta rahva seas populaarne? Milliseid muutusi korraldas Napoleon Prantsusmaal pärast võimuletulekut? N. Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Kes surus maha rojalistide mässukatse. 37. Mis olid Napoleoni sõjad? Millal need toimusid? Kelle vahel? Nimeta olulisimaid lahinguid! Napoleon I poolt peetud sõjalised kampaaniad, aastatel 1793-1814, mis peeti Põhja Aafrika ja Euroopa ja Prantsusmaa vahel. Olulisemad lahingud olid Waterloo lahing, Auterlitzi lahing 38. Mis oli Austerlitzi lahing? Kelle vahel see toimus? Kes selle võitis? Toimus Prantsuse ja Vene Austria vägede vahel, mille viimane kaotas. 40. Mis oli Leipzigi lahing? Kelle vahel see toimus
1793 tühistati põhiseadus ja kuulutati välja poliitiline amnestia.1795 võttis rahvuskonverent vastu uue põhiseaduse.Prantsusmaa jäi vabariigiks kus seadusandlikku võimu teostas seadusandlik Korpus.Viimane valis omakorda DirektooriumiDirektooriumi võim nõrgenes 1796-97.järjest Aktiivsemaks muutusid rojalistid, kes lootsid teiste Eur. riikide abila prantsusmaal monarhia taastada1795 võitis populaarsust juurde napoleon kes kindlakäeliselt surus maha direktooriumi vastus suunatud rojalistide mässukatse.9 nov sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse direktooriumi laiali saatmise kohta. 9 nov riigipõõrdega lõppes revolutsioon. 4) revolutsioonilised sõjad Algul suhtusid Euroopa riigid revolutsiooni kas vaimustununult (Saksamaa) või rahulikult (Venemaa). Revolutsiooni süvenedes ja peale kuninga hukkamist aga hakati nägema Prantsusmaa sündmustes ohtu senisele Euroopa olukorale. Otsustati sekkuda sõjaliselt revulutsioon lämmatada ja monarhia taastada.
kuninga hukkamiseks 21.01.1793. a Louis XVI hukati Konvendi liikmete seas viidi läbi lahtine hääletamine 7. Olukord Prantsusmaal pärast kuninga hukkamist. Rahvapäästekomitee. Zirondiinide kõrvaldamine võimult. Pärast kuninga hukkamist muutus olukord riigis raskeks, rindel saadi lüüa, majanduslik olukord halvenes. 1793. aasta kevadel toimus rojalistide mäss, märtsis loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Rahvapäästekomitee juhiks sai Danton. Kuna jakobiinide toetus rahva hulgas kasvas, otsustasid nad seda ära kasutada ja korraldasid mässu zirondiinide kõrvaldamiseks võimult. Juhtima said jakobiinid. 8. Jakobiinide poolt 1793. a ellu viidud reformid. TV 63 · Rahva ülemvõim ja võrdõiguslikkus · Igaüks võib rentida vaid kindlat hulka maad
-kaotati kirikukümnis -võõrandati kiriku maad -1790 kaotati aadliseisus -1791 juunis kuninga põgenemiskatse Vabariigi väljakuulutamine: -rahvuskonvendi kokkukutsumine -22.09.1792 rahvuskonvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks -juhtpositsioonil olid esijalgu zirondiinid -jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist -27.01 kuninas Louis XVI hukkamine Kuninga hukkamine: -mõisteti süüdi ja surma -otsus viidi täide 27.01.1793 Jakobiinide terror ja diktatuur: -Diktatuur 1794-1799 -Vendees vallandus rojalistide mäss -1793 märts Rahvapäästekomitee, tagas riigi kaitse -rahvaülestõusul kukutati zirondiinid võimult -jakobiinid koostasid uue põhiseaduse 1793 suvel, mille alusel pidi prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks. -põhiseadus jäi rakendamata, kuna jakobiinide arvates oli enne vaja revolutsioon päästa Terror: -1793 tapeti revolutsiooni populaarsemaid juhte Jean Paul Marat -Rahvapäästekomitee juhiks sai Robespierre
Revolutsiooni lõpp Rahulolematus ühiskonnas siiski ei vaibunud. Direktooriumi võim nõrgenes, kuigi Prantsusmaa võitlus välisvaenlastega aastatel 1796-1797 oli edukas. Järjest aktiivsemaks muutusid kuningavõimu pooldajad ehk rojalistid, kes lootsid teiste Euroopa riikide abil Prantsusmaa monarhia taastada. Populaarsust võttis üle ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel Võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9
aasta põhiseadus. Kuulutati välja poliitiline amnestia. 1795. aastal võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse, mille järgi jäi Prantsusmaa vabariigiks, kus seadusandlikku võim oli Seadusandliku Korpuse käes, kes omakorda valis täidesaatva võimuorgani Direktooriumi. Rahva hulgas puudus Direktooriumil suurem toetajaskond, kuna majanduslik olukord oli elanikkonnal endiselt nigel. 1795. aasta oktoobris tekkis aga uus oht valitsusele: Pariisis puhkes rojalistide ülestõus. Esialgu olid nad lootnud, et saavad võimule seaduslikul teel: avalik arvamus oli viimasel ajal kaldunud paremale ning rikkamaid kihte soosiv valimisseadus võis neile tagada edu. Kuid rojalistid otsustasid valitsuse kukutada ja lootsid kuningavõimu taastada. Siiski suutis valitsus nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil maha suruda, kes hakkas aina rohkem populaarsust koguma. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem, millest talle
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Suur Prantsuse Revolutsioon- uusaegse riigi verine algus Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kriisi põhjused............................................................................................................................ 4 Revolutsiooni käik...................................................................................................................... 5 Jakobiinide diktatuur...........................................................................................
kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Zirodiinid ja jakobiinid (Robespierre, Danton, Marat). 1793 jaanuar Avalik kohtupidamine kuninga üle 21.jaanuar 1793 Louis XVI hukati giljotiini all 1793 kevad Rojalistide mäss Vendées (pooldasid kuningavõimu) Märt 1793 Loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mille juhiks oli Danton. Mai 1793 Zirodiinid kukutati võimult, juhtroll jakobiinide käes
16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). · 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17.saj · 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. · 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel. · 1649 hukati kuningas Charles I ja kuulutati välja vabariik. · 1653 O.Cromwell kuulutati Inglismaa eluaegseks lordprotektoriks. · 1660 Stuartite restauratsiooni käigus tõusis troonile Charles II. · 1688 Kuulsa revolutsiooni käigus tõusis troonile William III ning hakkas kindlustuma parlamentarism. 18.saj · Inglismaal algas tööstuslik pööre.
16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17. saj 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel. 1649 hukati kuningas Charles I ja kuulutati välja vabariik. 1653 O.Cromwell kuulutati Inglismaa eluaegseks lordprotektoriks. 1660 Stuartite restauratsiooni käigus tõusis troonile Charles II. 1688 Kuulsa revolutsiooni käigus tõusis troonile William III ning hakkas kindlustuma parlamentarism. 18. saj Inglismaal algas tööstuslik pööre.
Prerial - heinakuu Früktidoor viljak. 3. Uus ellusuhtumine a) Vooruse kultus: · Soositi kõrgemat moraali ja oldi vastu vana korra aegsele liiderdamisele (armukesed, prostitutsioon jms) · Uut moraali juurutati ka sõjaväes, kust surmanuhtluse ähvardusel aeti minema lõbunaised, kes olid traditsiooniliselt järgnenud sõjakäikudele. b) Aatelised ideaalid: · Rõhutati patriotismi, eriti rojalistide mässu ja välisinterventsiooni olukorras rahvas läks vabatahtlikult võitlema. 1792 Seadusandliku Kogu üleskutse "Isamaa on hädaohus!". Populaarseks sai ühe sõduri loodud laul "Marseljees", praegune riigihümn, revolutsiooni lipuks sai trikoloor, praegune riigilipp. · Põhiliseks revolutsiooniliseks hüüdlauseks sai "Vabadus, võrdlus, vendlus!", mille nimel nõuti loobumist isiklikest huvidest.
usuks, kuid kindlustati sallivus ka hugenottide suhtes. Vaimulikud määras ametisse riigivõim, kui kinnitas paavst. Kujunevat isikuvõimu iseloomustas hästi kehtestatud tsensuur. 73 ajalehest suleti kohe 60, hiljem jäi alles vaid 4. 1802 kuulutati kodanik Bonaparte eluaegseks konsuliks, ta sai õiguse määrata endale ka järglane. Otsus langetati pärast rahvahääletust, mis põhimõtteliselt näitas rahva 99,9% nõusolekut (petturid!). 1804 avastati rojalistide vandenõu Bonaparte mõrvamiseks ja nii leiti, et tarvis on veel kindlamat võimu. Taas korraldati rahvahääletus ja selle tulemus oli veelgi parem kui eelmisel: vastuhääletajaid oli veelgi vähem kui eelmise korra 8000. Senat kuulutas Bonaparte prantslaste keisriks Napoleon I nime all. Pidulik kroonimine toimus Pariisis kuhu saabus ka Rooma paavst. Napoleoni kroonimisega lõppes Prantsuse vabariik. 1808 kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde.
Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français). Vallutused Napoleoni tõusu alguseks on traditsiooniliselt loetud 1793. aastat, kui ta paistis silma Touloni tagasivallutamisel rojalistide käest. Järgnesid Itaalia-sõjakäik, Egiptuse- sõjakäik ja seejärel võimuhaaramine (1799). Napoleonist sai Prantsusmaa diktaator. 1804. aastal kuulutas ta ennast keisriks. Euroopa vanad dünastiad vihkasid teda kui tõusikut, samuti temaga visalt kaasnevat revolutsioonihõngu, ning ühinesid korduvalt tema hävitamiseks. Ikka ja jälle lõi Napoleon nad puruks. Üks kõige hiilgavamaid hetki selles peadpööritavas tähelennus oli Austerlitzi lahing, mis toimus 1805. aastal.
2. juuni algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill toimus zerminaali ülestõus. 20. mai toimus preriaali ülestõus. 25. juuni inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 2. märts algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 9. november10. november toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks.
1807. aastaks edukalt Buenos Airest, mida rünnati juunis 1806. Võit Briti ekspeditsioonikorpuse üle tõstis kreoolide eneseteadvust ja nende püüdu nõrgendada Hispaania ülemvõimu. Pärast Napoleon I kallaletungi Hispaaniale 1808 tekkis avalik iseseisvusliikumine. 25. mail 1810 kukutasid Buenos Airese elanikud asevalitseja (mairevolutsioon) ning võim läks üle huntale. Hispaanlaste vasturünnak nurjus Suipacha lahingus 7. novembril 1810. Sissetungivate rojalistide üle saavutati hiilgavaid võite, eriti 1812 ja 1813. Aastal 1813 jaotati asekuningriigi alt vabanenud piirkonnad 14 provintsiks. Pärast aastatepikkust võitlust saavutati lõplik võit Hispaania vägede üle Manuel Belgrano ja "Lõuna vabastaja" José de San Martíni juhtimisel. Argentiinlased austavad oma riikliku sõltumatuse kangelasena kindral José de San Martíni, kes tegi sõjakäike Argentinas, Tsiilis ja Peruus. Tema ja Simón de Bolívari võidud 18141817 muutsid olukorda
direktorile, kes moodustasid Direktooriumi. Sellest kjunes omamoodi triumviraat, kus esile tõusis direktor Barras. Mina arvan, et mingil määral oli inimeste alateadvuses kummitamas ühemehevõim, sest uus kord polnud veel kaua jõudnud kanda kinnitada. Just selles tohuvabohus kerkis esile noor ohvitser Bonaparte, kes juhuse tahtel viibis sündmuste keskel Pariisis, kui rojalistid üritasid oma võimu riigis kinnitada. Rojalistide purustmine tõstis Bonaparte'i poliitilisele püünele. Temast sai Prantsuse territooriumil paiknevate vägede juhatajana küllaltki tähelepanuväärne jõud, mida ei võinud ignoreerida. Bonaparte'I edukäiku võib minu meelest võrrelda vabas tõlkes hästi Julius Caesari omaga, kus eduka ja tugeva isiku tähelendu üritatakse vaikselt ja soliidselt kärpida. Just nagu Caesari Gallia retk sai ka Napoleoni ristseteks Põhja-Itaalia kampaania, kus ta pälvis rahva poolehoiu ja kuulsuse.
Valgeis rõivais viisid muistsed eestlased läbi ohvritalitlusi, paljudes kultuurides on preestrid riietatud valgesse. Süütuse ja puhtuse sümbolina kandsid valgeid riideid VanaRooma Vesta neitsid. Tava on säilinud praeguseni ristitavate, esimest korda armulauasaajate ja pruutide riietuses. VanaHiinas oli valge Lääne ja metalli sümbol, üks viiest põhilisest värvist. Poliitikas seostatakse tihti valget värvi konservatismiga. See on pärit rojalistide ülestõusust Prantsuse revolutsiooni ajal. Seda tunti valge terrori nimega. Uuesti tuli see üles peale Esimest Maailmasõda kodusõdadega kus võideldi ''punaste'' ja ''valgete'' vahel, näiteks kodusõdades Venemaal ja Soomes. Nii Prantsuse, kui ka Vene revolutsioonide ajal valge sümboliseeris rojalismi. Mütoloogias on valge ühtsuse sümbol valge otsib õiglust. Esimesed valged riideesemed tehti pleegitatud linasest, need olid snoobluse ja kõrgema klassi märgiks.
· ,,soo" (500) · zirondiinid (165) - võrdõiguslikkus, eraomand ja omavalitsusõigus 1793. a. jaanuar kohus kuninga üle, surmaotsus 360/361 häältega. 1793. 21. jaanuar kuninga hukkamine Concorde`i väljakul. 1793. a. veebruar sõda Inglismaaga. Inglismaast saab Prantsusmaa vastase koalitsiooni juht. Inglise kodanlus näeb omale prantsuse kodanluses konkurente ja ohtu Inglise valitsusvormile. Vabariigi ja Zirondiinide languse põhjused Märts 1793 suurim rojalistide mäss Vendees. Ausria väed löövad prantslasi. Prantsusmaal süveneb vasakpoolsete toetus. Paberraha väärtuse langus, mille tagajärjel ei müü talupojad enam oma toiduaineid või teevad seda väga kõrgete hindadega. Rahvas nõuab kindlaid ja madalaid hindasid. Kaubavahetus kängub sõja tingimustes. Sõjavägi saab koalitsiooni käest lüüa. 1793 aprill Rahvapäästekomitee moodustamine Selle juhiks saab Danton, kes sai erakorralilised volitused. Ülesandeks tuua Prantsusmaa
1789 alustati ka kirikumaade natsionaliseerimist e. riigistamist. 1790 kaotati aadliseisus. 3. See võeti vastu Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul, tugines inimeste võrdõigusele ja vabadusele. 4. Seadusandlik riigivõimuorgan Seadusandlik Korpus Täidesaatev võim Kuningas Uus riigivõimuorgan Seadusandlik Korpus 5. Monarhia kukutamine §15 Lk. 80 Koostati uus põhiseadus. Enamus Rahvakonvendisaadikuid pärines kodanluse hulgast. Toimus rojalistide e. kuningavõimu pooldajate mäss, kasvas poolehoid jakobiinide vastu. Viimased kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast ziroiinide vastu välja astuma. Juhtroll Prantsusmaal poliitilises elus läks jakobiinide kätte. --- Jakobiinid tulid võimule aastal 1793. Nad koostasid kiirelt uue põhiseaduse. --- Nende diktatuur oli mõttetu!!! 3. Ta oli Rahvapäästekomitee juht, kes koondas enda kätte mõne oma abilisega piiramatu võimu. Tema võimu ajal sai võimaluse piiramatu terror. 4
Juhtivat osa mängis revolutsiooni aastatel kondanlased eriti haritlaskond.Nende eesmärgiks oli võrdsus,õiglus jne.Kaotati ka terror ehk giljotiin.Hinnad kujundas turg,ning tulid eraettevõtlus ning -kaubandus.1794mindi üle vabakaubandusele.Tekkis ka börsitegevus. Rojalistid-neil oli kuningriiklaste ja kuningriigi pooldamise ideoloogia.Nad lootsid Euroopa riikide abil Prantsusmaal monarhia taastada ning nad muutusid üha aktiivsemaks.1795aastal surus Napoleon maga rojalistide mässukatse Direktooriumi vastu. 8.Kuidas,miks ja millal said jakobiinid võimule,iseloomusta nende tegevust? Kriitilises olukorras leiti,et zirondiinidest ministrid on teovõimetud siis loodi 1793aastal Rahvapäästekomitee,mis koosneb jakobiinidest.Juhtiv osa oli seal Dantonil,hiljem Ribespierrel.Zirondiinid kukutati samal aastal,kui Konvent võttis vastu otsuse 22juhtiva zirondiini arreteermise kohta.Selle tõttu algas mässuliikumine.Jakobiinid viisid läbi olulisi reforme
1794. aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. Pärast Robespierre'i ja tema poolehoidjate hukkamist algas revolutsiooni taandumine. Konvendis pääsesid võimule jakobiinidevastased rühmitused. Ellujäänud zirondiinidest saadikud kutsuti tagasi, Jakobiinide Klubi saadeti laiali. Rahvuskonvendi otsusega tühistati 1793. aasta põhiseadus. Samaaegselt tegutses Konvent ka rojalistide vastu. Olid ju suurem osa Konvendi liikmetest nn. uusrikkad. Rahva majanduslik olukord aga ei paranenud ja seepärast algasid Pariisis 1795. aasta kevadel uued rahutused. 1795. aasta 22. augustil võttis Konvent vastu uue põhiseaduse. Konstitutsioon kinnitas riigis vabariikliku korra, kuid valimisõiguse said ainult maksumaksjad. Seadusi pidi välja töötama Seadusandlik Korpus, kes valis viieliikmelikse Direktooriumi ehk valitsuse. Alanud oli Direktooriumi aeg.
1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierre'i ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (17631814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760 1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal.
· august 1792 puhkes Pariisis ülestõus, rahvas proovis kuningat tappa ja kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla. Parlament eraldab kuninga troonilt koduarest; muudetakse tagasi kodanikunimeks. · September 1792 võeti vastu seadus, millega kaotati kuningavõim Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. · 21.jaanuar 1793 hukati giljotiini all Louis XVI · 1795 toimusid zerminaali, preriaali ja rojalistide vandemjääri ülestõusud · märts 1796 algas Napoleoni sissetung Itaaliasse · september 1797 toimus 18. fruktidoori riigipööre · juuli 1798 Prantsuse väed tungisid Egiptusesse · 9. november 1799 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse direktoorium kukutatakse, võim 3 konsuli kätte Napoleon tema 2 jüngrit. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks 7. Vasta küsimustele: 1
riigistamine ja müük, Vaimulike lojaalsusvanne, palk riigilt, Aadlitiitlite kaotamine, Talupojad lõpetasid teotöö, 1791. a põhiseaduse kehtestamine - absoluutsest monarhiast konstitutsiooniliseks Kuningas Seadusandlik Kogu Valitavad kohtunikud 22. Septemril 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Suur Prantsuse revolutsioon: lõpp ja tulemused. Põhjused Revolutsiooni läbikukkumise oht Siseprobleemid. Rojalistide mässud Vandee's jm. Talupoegade rahutused. Majanduslik kaos. Inflatsioon. Riigikassa tühi. Muudatused Rahvuskonvendi koosseisus. Mõõdukad vabariiklased (zirondiinid) kaotasid Rahvuskonvendis ülekaalu. Võim läks radikaalide (jakobiinid) kätte. Poliitiku ja ajakirjaniku Marat' tapmine 1793 suvel Välisvaenlaste (Austria, Preisi jt) vägede sissetung Prantsusmaale. Kaos Prantsuse armees. Ülemjuhataja põgenemine preislaste poole üle 1
jaanuaril 1642 ihukaitsjatest (cavaliers) saadetuna parlamenti süüdistatavaid kinni võtma, pidi Charles I tõdema, et „linnukesed on ära lennanud” – birds are flown. Võimalust teostada absolutistlik riigipööre ja parlament laiali saata kuningas ei kasutanud. Kuus päeva hiljem põgenes Charles I Londonist. Septembris 1642 viis parlamendi ja kuninga vastasseis kodusõjani. Parlamenti toetas pealinn ja riigi kaguosa, kuninga toetajaskond koondus Põhja- ja Lääne-Inglismaale. Rojalistide katse vallutada London ebaõnnestus. Sõjaline ülekaal kandus järk-järgult parlamendi toetajatele, keda lühikese soengu järgi nimetati ümarpeadeks (Roundheads). Silmapaistev edu saatis Oliver Cromwelli (1599–1658) juhitud ratsaväge – äärmuspuritaanlike vaadetega raudkülgseid (Ironsides) toetas usulise vaimustuse kõrval hea relvastus ning tugev distsipliin: „Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv.” Pärast rojalistide lüüasaamist 1644. aastal Marston Moori ja 1645
sept alguspäev okt Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja zirondiinideks 21. 1793 Louis XVI hukkamine jaan 2. juuni jakobiinide diktatuuri algus 24. uue põhiseaduse vastuvõtmine (reaalselt ei rakendu kunagi) juuni 13. juuli Jean Paul Marat' tapmine (üldise terrori algus) 1794 27. juuli jakobiinide kukutamine (9. termidoori riigipööre) 1795 10. okt rojalistide mäss kolmanda põhiseaduse kehtimahakkamine: Konvendi asemele 2. nov Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks võimuks Direktoorium 1797 4. sept riigipööre Pariisis (vabariiklaste võit reaktsionääride üle) 9.-10. Konsulaadi kehtestamine ja Napoleoni võimuletulek (brümääri 1799 nov riigipööre) 7. Vasta küsimustele: 1. Millised olid Viini kongressi eesmärgid/ülesanded?
Tšehhimaal ja Itaalias; Bonaparte pidas teda suureks suliks, kes on riigile vajalik selleks, et kinni püüda suurel hulgal väiksemaid sulisid 31 Barras [ba´ras], Paul, viconte de (1755-1829) – Konvendis liitus montanjaaridega; Robespierre saatis ta “rahustama” Touloni, kus kohtas esmakordselt Napoleon Bonaparte’i; Tallieni sõbrana üks peamisi 9. termidoori riigipöörde läbiviijaid; termidoorliku vahevalitsuse üks juhte; peale rojalistide mässu Pariisis ülendas Bonaparte’i Sisearmee juhatajaks ja tutvustas teda oma armukese Joséphine de Beauharnais’ga; Direktooriumi ajal praktiliselt riigipea; oli teadlik Bonaparte’i ja Sieyèsi riigipöördekavatsusest, kuid ei sekkunud vahele lootuses saada viimastelt tulus ametikoht uues valitsuses; Bonaparte hüvitas tema “heategu” suurema rahasummaga ja pagendas ta pealinnast; “kuningatapjast” Konvendi saadikuna polnud tal küll peale Waterlood õigust elada Prantsusmaal,
kodanikuvabadusi Ivan IV Julm - surus opritsnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. Peeter I - Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Korraldas ümber armee ning kalendri uuendus. Katariina II - Napoleon Bonaparte - Tema sõjaväeline karjäär sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal Touloni vallutamisega ja rojalistide mässu mahasurumise eest sai diviisikindraliks. Peale jakobiinide diktatuuri kukutamist oli mingi aeg vangis tänu oma sidemetele jakobiinidega. Valitses riiki absolutistliku monarhina. Prantsuse seadused laienesid ka teistele Euroopa riikidele: feodaalkorra kaotus, tsiviilkoodeksi kehtestamine, usuvabaduse kehtestamine. Ainus riik, keda ei õnnestunud võita oli Inglismaa. Lisaks kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei toonud edu.
Parlamendi ja kuninga vastasseis maksuküsimustes ning kuninga ja parlamendi volituste suuruses kasvas üle kodusõjaks (1642 – 1648). Kodusõjas kandus sõjaline ülekaal parlamendi sõjaväe poolele (nim ümarpead), milles olulist rolli mängisid hästi distsiplineeritud ja usuliselt motiveeritud äärmuspuritaanidest koosnev ratsavägi Oliver Cromwelli (1599 – 1658) juhtimisel. Pärast rojalistide lüüasaamist põgenes Charles I Šotimaale, ent anti šotlaste poolt 1648 parlamendile välja. Peamiselt anglikaani kiriku liikmetest koosnev Pikk parlament läks äärmuspuritaanidest sõjaväega (independendid) usuküsimustes tülli. Cromwell vallutas seepeale endale ustavate vägedega Londoni ja puhastas parlamendi oma vastastest, jättes sinna vaid independentidest toetajad (~1/10 endistest liikmetest; nn Päraparlament)
Claude J Rouget de Lisle Marseljee e pr hümn. 1793. a suurenes koalitsioon Austria ja Preisimaa poolel. Prm oli sunnitud kuulutama sõja SB, Hollandile ja Hispaaniale. Ka venemaa katkestab suhtes Prm-ga. Prantslased saavutavad rinnetel edu, lüüakse preisi ja hollandi väed. Hollandist mood hoopis prm kontrollitav vabariik. 1795 tehakse rahu ka hispaaniaga. 1793 toimuvad järjekordsed näjamässud Pariisis. Märts 1793-1796 Vendee ülestõus (pr läänepoolne linn) tegu kodusõjaga rojalistide ja vabariiklaste vahel. Prm sõdis nii välisrindel kui ka kodusõjas. Suurima toetuse said Jakobiinide Klubi ehk kolmada seisuse esindus. Liidriteks Robespierre, Marat ning Danton. Tekkis ka mõõdukam liit Zirondiinid: liidriks Brissot. Danton kuulus radikaalsesse tiiba, kuid polnud siiski nii radikaalne kui Robespierre. Tema terrorit ei toetanud. Jakobiinide endi seas koondusid Herbertistid, eesotsas Herbertiga, kes nõudsid äärmusliku terrori elluviimist
(Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr.maad, juma 1792 löödi Austriat ja Preisimaad. Pr.maa kuulutas sõja ka UK’le, Hollandile ja Hispaaniale. Sõjaline tegevus mobiliseeris suurt osa prantslasi, suur osa vabatahtlike asus sõjaväkke. 1794 vallutatu Holland, kuna hakati levitama rev.ideid. 1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu. Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks. Talupojad ja mõõdukamad tahtsid revolutsiooni lõppu. Jakobiinide Klubi. käisid koos Püha Jakobi kloostris. Nägid kuningas täielikku igandit. Robespierre, Danton, Marat- rahva seas väga populaarsed Žirondiinid. eraldus mõõdukam fraktsioon- nägid kuninga kukutamisega revolutsiooni lõppu. Liidriks Brissot. Rahvapäästekomitee ja Danton. Rahvapäästekomiteest sai tegelik valitsus. Revolutsiooniline tribunal. Jean Paul Marat tapmine (Charlotte Corday)
Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seejärel käis järjepidev diktatuuride vahetus, mille käigus tapeti üle 40 000 inimese. Populaarsust võitis ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel Võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta.
soovinud toetada Austria ekspansiooni. 1799 aasta sügisel toimus Prantsusmaal 17/18 Brümääri (9/10 Novembri) riigipööre, millega tuli võimule Napoleon. Formaalselt tuli võimule kolm konsulit, sisuliselt kehtestati aga Napoleoni sõjaväele toetuv diktatuur. Tolleks ajaks oli senine direktoraadi-süsteem end lõplikult kompromiteerinud, kuna ei suutnud Prantsusmaad efektiivselt valitseda. Kindral Napoleon, kes oli saavutanud hea maine tänu 1795 toimunud rojalistide vandenõu mahasurumisele ja eduka sõjaga Itaalias, oli ainus isik, kes omas piisavat autoriteeti, et kehtestada usaldusväärne riigivõim. Nagu konservatiivne briti mõtleja E. Burke juba 10 aastat varem ennustanud oli, lõppes Prantsuse revolutsioon terrori ja sõjaväelise diktatuuriga 1799/1800 talvel pidas Napoleon läbirääkimisi brittide ja Viiniga rahu sõlmimiseks, kuid edutult, sest austerlased ei soovinud taganeda oma taas paranenud positsioonist Itaalias, britid aga
jaanuaril 1642 oma ihukaitsjatest (cavaliers) saadetuna parlamenti süüdistatavaid kinni võtma, pidi Charles I tõdema, et ,,linnukesed on ära lennanud" birds are flown. Võimalust teostada absolutistlik riigipööre ja parlament laiali saata, kuningas ei kasutanud. Kuus päeva hiljem põgenes Charles I Londonist. Septembris 1642 viis parlamendi ja kuninga vastasseis kodusõjani. Parlamenti toetas pealinn ja riigi kaguosa, kuninga toetajaskond koondus Põhja-ja Lääne-Inglismaale. Rojalistide katse vallutada London ebaõnnestus. Sõjaline ülekaal läks järk-järgult parlamendi toetajatele, keda lühikese soengu järgi nimetati ,,ümarpeadeks" (Roundheads). Silmapaistev edu saatis Oliver Cromwelli (15991658) juhitud ratsaväge äärmuspuritaanlike vaadetega ,,raudkülgseid" (Ironsides) toetas usulise vaimustuse kõrval toetas hea relvastus ning tugev distsipliin: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast
Rahulolematus ühiskonnas siiski ei vaibunud. Direktooriumi võim nõrgenes, kuigi Prantsusmaa võitlus välisvaenlastega aastatel 1796-1797 oli edukas. Järjest aktiivsemaks muutusid kuningavõimu pooldajad ehk rojalistid, kes lootsid teiste Euroopa riikide abil Prantsusmaa monarhia taastada. Populaarsust võttis üle ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel Võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9
ebapopulaarseks teinud, et perekond pidi jälle Prantsusmaalt Pariisist Genti põgenema, eemale plahvatuslikest rahvarahutustest ja tsiviilvõimu kokkukukkumisest. Louis XVIII, Louis XVIII aktsepteeris konstitutsiooni kahekojaline parlament ja kodanike ülemvõim. Kuigi Louis ei muuda alguses eriliselt Napoleoni loodud riigisüsteemi, ei anna ka see tema populaarsusele midagi juurde. Hiljem langeb Louis XVIII ultratagurlike rojalistide mõju alla ning tema maine rahva silmis langeb veelgi. 1814. a konstitutsiooniline harta (La Charte) 1814. aasta harta, mis kehtestas kahekojalise seadusandliku kogu päriliku/nimetatava Peeridekoja ja valitud Saadikutekojaga nende roll oli konsultatiivne (väljaarvatud maksustamine), kuna vaid kuningas omas võimu teha ettepanekuid või kehtestada seadusi ja nimetada või tagasi kutsuda ministreid valge terror
Prantsuse väed vallutasid Belgia ja Reinimaa. · 18. detsembril 1793 vabastasid prantslased Touloni linna. Kapten Bonaparte'st sai kindral. · 27. juulil 1794 vangistati Robespierre ja hukati. Võimule tulid tsentristid. · Järgnes hindade vabakslaskmine ja sankülottide ülestõus mais 1795, mis suruti maha. Direktoorium · 1795 asendus Konvendi võim Direktoorium (täidesaatev organ). · 1795 purustas kindral Napoleon Bonaparte rojalistide ülestõusu. · 1796 algatas Direktoorium sõja Itaalias. Oktoobris 1797 oli Austria sunnitud sõlmima rahu ja väljuma koalitsiooniks · 1797 Campoformio rahu · 1798 siirdus Napoleon Egiptuse sõjaretkele. Maal suudab inglasi lüüa, saab Abukiri neeme juures aga Horatio Nelsonilt lüüa. · 1799 tegi direktor Emmanuel Joseph Sieyes riigipöörde. · 1799 naasis Napoleon Pariisi, tegi riigipöörde ja seadis ametisse kolm konsulit (tema, Sieyes ja Ducos).
Tsehhimaal ja Itaalias; Bonaparte pidas teda suureks suliks, kes on riigile vajalik selleks, et kinni püüda suurel hulgal väiksemaid sulisid 31 Barras [ba´ras], Paul, viconte de (1755-1829) Konvendis liitus montanjaaridega; Robespierre saatis ta "rahustama" Touloni, kus kohtas esmakordselt Napoleon Bonaparte'i; Tallieni sõbrana üks peamisi 9. termidoori riigipöörde läbiviijaid; termidoorliku vahevalitsuse üks juhte; peale rojalistide mässu Pariisis ülendas Bonaparte'i Sisearmee juhatajaks ja tutvustas teda oma armukese Joséphine de Beauharnais'ga; Direktooriumi ajal praktiliselt riigipea; oli teadlik Bonaparte'i ja Sieyèsi riigipöördekavatsusest, kuid ei sekkunud vahele lootuses saada viimastelt tulus ametikoht uues valitsuses; Bonaparte hüvitas tema "heategu" suurema rahasummaga ja pagendas ta pealinnast; "kuningatapjast" Konvendi saadikuna polnud tal küll peale Waterlood õigust elada Prantsusmaal,
· Võimudelahusus · AK-st sai Seadusandlik Kogu · SK-s olid konst monarhhia pooldajad ja jakobiinid · Soo parlamendi kõikuv osa · August 1792 kuningavõimu kukutamine · SK muutus Rahvuskonvendiks · 22.sept 1792 Pr kuulutati vabariigiks · Zirondiinid pidasid revolutsiooni lõppenuks jakobiinid revolutsiooni süvendamist · Tähtsamad jakobiiinid: Robespierre, Danton, Marat · Kevad 1793 Vendes rojalistide mäss · loodi Rahvapääste komitee juhiks sai Marat · 31. mail 2. juuni 1793 zirondiinide kukutamine = kogu võim jakobiinidele · Suvi 1793 uus PS (jakobiinide) · diktatuur = vägivallavõim · juuli 1793 Marat tapmine · Rahvapääste komitee juhiks sai M. Robespierre · kahtlaste dekreet ohjendamatu terrori algus = hukati üle 50 000 · oktoober 1793 hukati kuninganna · Aprill 1794 hukati Danton
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Hiljem võeti ikkagi kasutusse. Prantsumaa oli palju parlamentaarsem kui Sksamaa, samas valimisõigus jäi palju piiratumaks. Parlament jagunes 1) Saadikute koda 4 aastat 2)ülemkoda ehk senat(9 aastaks) kolmandik senatist valiti uuesti iga 3 aasta tagant. Väga suur hulk toetajaid Prantsusmaal jäid jätkuvalt rojalistideks: see tekitas küsimusi, kas Prantsusmaa peaks olema vabariik, või kalduma kuningriigiks. 1873a sai presidendiks MacMahon(kuni 1879), kes oli rojalistide toetaja. MacMahon üritas lahti saada mõõdukast vabariiklasest peaministrist Simon'ist, siis saadikute koda keeldus uut peaministrit kinnitamast, kes oli olnud rojalist. MacMahon saatis parlamendi laiali, uued valimised, kõik kordus. 1879a läks MacMahon erru, uueks presidendiks sai Jules Grevy, millega oli lõplikult otsustatud vabariigi kord Prantsusmaal. AMEERIKA ÜHENDRIIGID Veel 18.sajandi keskel oli olnud kõige suuremaks Ameerika valdajaks olnud
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
