Eksperiment- seletab käitumist. 7) Korrelatsioon, tunne ära negatiivne ja positiivne seos Korrelatsioon on seos kahe asja vahel. Positiivne - mida vähem raha, seda vähem ostetakse Negatiivne mida soojem ilm, seda vähem riideid seljas Eksperiment- .... Aitab käitumist seletada( on uurimus), eesmärgiks hüpoteesi püstitamine või ümber lükkamine. On labaoratoorne või loomulik. 8) Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini Ärritaja e. stiimul Retseptor erutus e. impulss kandub mööda tundenärvikiude KNS läbitöötatud vastus liigub mööda motoorseid närvikiude Teostuselund( näärmed, lihased, liigesed) 9) Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Tingimatud refleksid (kaasasündinud) info liigub ainult seljaaju vahendusel, reaktsioon on tahtmatu ja automaatne
Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõr...
Valguslaine pikkus = värv Valguslaine amplituu = heledus 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) Kõigil meeltel ühine: Meeleelundite talitluse (деятельность) üldpõhimõtted: Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor → aferentne juhtetee → kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Sensoorne kodeerimine Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada
järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts. närvikiud - neuroni jätked; müeliin- (Ranvier' soonised) ja müeliinita kiud- peam. autonoomne NS närv - koosn. närvikiudude kimpudest; sensoorsed, motoorsed, seganärvid retseptor - aferent. neuronite dendr. lõpmed -- ekstero- (välisk.), intero- (sisek.), proprioretsept. (lihaskäävid, kõõlused, liigesed) sünaps - kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne 1 neur. aksonilt, järgm. dendriidile refleks - NS vahend. toim. vastusreakts. retsept. vastu võet. ärritusele ganglion - väljasp. KNS paikn. neuronite kehade kogumik tuum - pea- ja seljaajus paikn. neuronite kogum
Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siisk...
Närvirakkude kehad • KNS hallaine • PNS närvisõlmedes(ganglionides) organites ja närvipõimikutes Närvirakkude jätked • KNS Valgeaine • PNS närvid • Närviimpulss – närvirakke mööda liikuv elektriline signaal • Puhkepotentsiaal – neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, kuna lahuse iooniline koostis on erinev, mis tekitab membraanile pinge 21)Refleksikaar. Tingitud ja tingimatud refleksid 1 Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 3. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 4. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 5. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 6. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Tingimatud refleksid-kaasasündinud nagu imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid-omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid 22)Humoraalne regulatsioon
Somiitide prekursorrakud (somitomeerid) teevad läbi organisatoorsed muutused – välimised rakud adhereeruvad üksteisega (N-kadheriin) ja moodustavad epiteeli (toimub MET) sisemised rakud jäävad mesenhümaalseteks. Somitogeneesil tekib mesenhümaalsete rakkude vahele perioodiliselt epiteliaalne lõhe, mis jaotab paraksiaalse mesodermi segmentideks e somiitideks. (moodustub epiteliaalne somiit). Epiteliaalse lõhe asukoha määravad ephriini retseptor EphA4 anterioorses osas ja ligand ephriin B2 posterioorses osas. Nende valkude toimel toimub rakk-rakk eemaletõukumine. Esimene somiit tekib kõrvavesiikulist tahapoole, järmised somiidid tekivad presomiitilisest mesodermist, mis on segmenteerumata, regulaarse intervalli tagant anterio-posterioorsel teljel. Somiitide teke kummalegi poole neuraaltoru on sünkroonne, somiitide tekkeks kuluv aeg on täpselt determineeritud ning täpselt reguleeritud erinevate
Autofaagia - rakule ebavajalike struktuuride hävitamine. Lüsomaalsed haigused- kokku umbes 50 haruldast haigust, milles enamik autosomaalretsessiivsed. Põhjustatud mõne lüsomaalse ensüümi defektist. Lagundamata molekul kuhjub ning põhjustab raku kahjustust. Avalduvad varases eas ning lõppevad sageli surmaga. Esinevad vaimne mahajäämus ja neuroloogilised probleemid. Näiteks Tay-Sachs’i haigus- mutatsioon HEXA geenis. 100.Fagotsütoos, pinotsütoos ja retseptor vahendatud endotsütoos. Endotsütoos (raku pinnalt algab, lüsosoomis lõppeb) III tüüpi 1) Fagotsütoos - suurte osakeste, bakterite, rakkude endotsütoos, makrofaagid, ülesanne mikroorganismide hävitamine, vananenud ja kahjustatud rakkude ärasöömine 2) Pinotsütoos - vedelike ja selles lahustunud osakeste endotsütoos. 3) Retseptor-vahendatud endotsütoos - retseptorile kinnitunud makromolekulid, klatriin
Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisaval...
Võõrutusperiood pole eluohtlik. Samas teadvus kaob opiaatide mõjul märkamatult. Naloksoon opiaatide antidoot(vastumürk). Metadoon opiaatidest sõltuvuses olevatele inimestele süstitakse, mõjub kauem (u päev kuni poolteist). Vähendab riske (kuritegevust, süstimist jne). Peaajus on peamiseks pidurduskäsku edastavaks virgatsaineks gamma-amio-võihape e GABA. Rahustid tugevdavad GABA mõju, aga teevad seda veidi erinevalt. GABA toimib nii, et tema retseptor asub mitmest valgumolekulist koosneval kanalil, mis kas laseb või ei lase rakku klooriioone. Kui kanal avaneb, tungivad klooriioonid närviraku sisse ja sellie närvirakk teeb erutavatest sõnumitest vähem välja. Bensodiasepiinid tugevdavad aju enda tasakaalustatud elutalitlust, seepärast pole psüühikat pärssivatele ravimitele tavalisel määral mürgised. Barbituraatidel ka surmav annus, tappa võivad ka selle võõrutusnähud. Trankvillisaatorid rahustid, uinutid.
4.Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid loomorganismis · Biomakromolekulid, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast · Nende aminohappelise koostise erinevus, mis tingib nende individuaalsuse/rohkuse · Peptiidside aminohappejääkide vahel · Mitmetasemeline struktuurne organisatsioon · Omavad aktiivalasid ligandi sidumiseks Funktsioonid: a) Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b) Ehitusliku funktsiooni c) Transport funktsiooni d) Retseptor funktsiooni e) Regulatoorset funktsiooni f) Kaitse funktsiooni g) Liikumis- ja energeetilist funktsiooni 5. Valkude primaarstruktuur, valgu süntees. Valkude primaar e. esmane struktuur - AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. Valgusüntees
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
Steroidhormoonid(moodustuvad kolesteroolist), aminohapete derivaadid(kilpnäärme hormoonid, katehhoolamiinid, teised monoamiidid) ja peptiidhormoonid 34.Steroidhormoonide, aminohapete derivaatide ja peptiidhormoonide toimemehhanismid? Steroidhormoon-hormoon difundeerub läbi raku plasmamembraani ja seostub retseptoriga. Hormoonretseptorkompleks translotseerub rakutuuma ja mõjustab raku DNA sünteesi. Tagajärjeks on rakufunktsiooni muutus. Aminohapete derivaadid ja peptiidhormoonid- retseptor on peptiidahel, mis läbistab mitmeid kordi rakumembraani. Hormooni ühinemine retseptoriga mõjutab rakumembraani sisepinnal olevat G- proteiini, mis aktiveerib adenülaattsüklaasi. See ensüüm katalüüsib omakorda tsüklilise AMP'i moodustumist ATP'st. 35.Milline on hüpofüüs-hüpotalamuse süsteem? See juhib teisi hormoone tootvate näärmete tööd. Hüpotalamus reguleerib vabastajahormoone ja pärssivate hormoonide kaudu hüpofüüsi eessagara tööd. 36
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
ER/Golgi vahendusel sekreteeritavad valgud Proteaasid, glükoproteiinid, proteoglükaanid, mutsiinid, fibromoduliin, laktoferriin. SRP (signaali äratundja partikkel) on proteiin-RNA kompleks. Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid +RNA. Vajalik valgu signaaljärjestuse äratundmiseks Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor? N-terminaalses otsas korduvad leutsiini jäägid ning ka lüsiini jäägid. Signaaljärjestus komplekseerub SRP-ga, translokaatoriga. Selle järjestuse retseptor on hüdrofoobne Met jääkidega ümbritsetud tasku SRP P54 subühikus. Ning translokaatorid paiknevad ER-s. Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus Retrotransposonite teke, DNA liikumine mitokondro ja tuuma vahel
X. SISESEKRETSIOON 1. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekretoorsed näärmed). K...
tegureid · hormone-response elements (HREs) Trans-faktorid · Kontrollivad geeni ekpressiooni: ruumiline regulatsioon väljendub ainult teatud rakkudes ajaline reg. väljendub teatud ajal (näiteks arenguetapp) aktivatsiooni tagajärjel (fosforüleerimine) ligandi (ehk mingi molekuliga) sidumisel keskkonna tingimuste muutusel · Peamised tüübid (võtmed): steroid retseptor zinc finger valgud leucine zipper (iga 7. on leu) Wendy Prioonid · Prions, which cause diseases such as Creutzfeldt-Jakob and BSE (Bovine spongiform encephalopathy, commonly called mad cow), are pretty scary stuff. They don't have any genetic material; instead, they're made from a protein that's normally produced by the brain. Like something out of science fiction, they adopt
lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb k...
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
III NÄRVISÜSTEEM 1 Närvisüsteemi üldine jaotus. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad: a) neuronid (närvirakud) koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugi...
Maonõre eritumise regulatsioon. Selles osaleb närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Neid käsitletakse tavaliselt faasidena. Eristatakse kolme faasi: Ajufaas ajufaasi käivitavad toidu suhusattumine, toidu lõhn, toidu maitse, toidust rääkimine ja toidule mõtlemine. Need stiimulid põhjustavad piklikusajus uitnärvi ärrituse ja uitnärvi ärrituse tagajärjel hakkavad maos parietaalrakud HCl'i produtseerima. Parietaalrakkudel on atsetüülkoliini suhtes tundlik retseptor. stiimuliteks on toidu lõhn, toidu nägemine, toidule mõtlemine ja toidu suhu sattumine (toidu maitse). Need on kokku tingitud kui tingimatud reflektoorsed .. Kõik need stiimulid viivad piklikus ajus uitnärvi tuumade erutusele. Uitnärvi kiude mööda levib erutus mao limaskesta rakkudele, mis hakkavad hapet ja ensüüme produtseerima. Ajufaasis uitnärvi ärritus vallandab juba maolimaskesta G-rakkudest gastriini
Mõdede ensüümide aktiveerumiseks on vajalik vitamiinide olemasolu rakus. 2) Ehituslik funktsioon: rakuorganellide koostis, karvad, suled, sõrad jne 3)transportfunktsioon: Hemoglobiin transpordib hapniku ka rakumembraani koostises asuvad transportvalgud, mis juhivad molekule selektiivselt nii raku sisse kui välja. 4)info: rakumembraanis esineb valgu molekule , mis edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. Tänu retseptor valkudele liigub amööb toiduosakeste suunas. 5) regulatoorne: valgulised hormoonid, (insuliin, tekib kõhunäärmes) 6)kaitse: antikehad 7)liikumine: kontraktsiooni valgud(lihasvalgud), algloomade vibur(valgulised torukesed mikrotuublid) 8)energeetriline: 17,6kJ/g enamasti algab valkude lagundamine alles peale sahhariidide ja lipiidide tagavara lõppemist, ehk nälgimisel. 4. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid.
kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla?), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. Füüsikaline tunnetusprotsess oli esitatav jadana: sündmus signaal retseptor närviprotsess aisting taju kujutlus süllogismide koostamine uus mõttekujund (hüpotees) eksperiment või sihipärane vaatlus (tagasi loodusesse) otsustus hüpoteesi tõesuse kohta. 15. Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused? Vajadus mõõtmiste järele tuleneb asjaolust, et vaatleja ei või täielikult usaldada oma meeleelundeid. Eksituste vältimiseks tuleb kasutada mõõtmisi. Tõeline loodusteadus algab mõõtmistest
Somiitide areng ja derivaadid Anterioposterioorsel teljel segmenteerunud paraksiaalset mesodermi nimetatakse somiidiks. Somiidid on tihedad mesenhümaalsete (embrüonaalne sidekude) rakkude kogumikud, mida ümbritseb täielikult või osaliselt epiteel. Somiitide moodustumist nimetatakse somitogeneesiks. Somitogeneesis toimuvad perioodiliselt protsessid: segmendi piiri teke (hairy1 ekspressioon vajalik), epitelialiseerumine (ephriin retseptor EphA4 ja ligand ephriin B2 vajalikud), spetsialiseerumine (vastutavad Hox geenid) ja diferentseerumine. Diferentseerumisel jaguneb somiit kolmeks osaks: sklerotoom (selgroo, roide kõhrete areng), müotoom (selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased) ja dermamüotoom (skeletilihaste eellased, selja dermise rakud). Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne) ja tagumiseks (posterioorne) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja
Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, ...
vahetul meeleorganitele mõjumisel, millele järgneb vastusreaktsioon kas liigutusena, muudatusena organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja
Amüloos ja amülopektiin taimne, Glükogeen loomne, inuliin koosneb fruktoosist. Tselluloos (sruktuurid, koosneb glükoosist, loomad ei suuda lagundada, bakterid ja seened lagundavad). Kitiin (putukate ja seente kestad, koosneb aminosuhkrust). 2) Valgud e polüpeptiidid (kollageen, keratiin, müosiin, siid, ensüümid, antikehad, hormoonid, hemoglobiin). Ülesanded (struktuur, katalüüs, liikumine, kaitse, varu, signaal, retseptor, transport). Kuju (primaarne aminohapped järjestuses, sekundaarne heeliks, tertsiaalne kokkupakitus s/s sillad, kvarteriaalne erinevate ahelate kompleksid). Denaturaliseerumine (pöörduv struktuuride kokkupanemine ja lagundamine, pöördumatu madalamad struktuurid ei muutu, prioon äärmiselt stabiilne vale struktuuriga kõrgemat järku valk, mis soodustab sama valgu teket ega lagune isegi
Aine „Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin“ (ARMP.01.036) KORDAMISKÜSIMUSED Andres Salumets 1. Kromosoomi mutatsioonid sugurakkudes, embrüotes ja lootel. Vanuse tõustes tõuseb ka defektiga lapse sünnitamise tõenäosus. Triploidia (69 kromosoomi) põhjuseks võib olla munaraku viljastumine kahe seemnerakuga, munaraku viljastumine diploidse seemnerakuga või diploidse munaraku viljastumine. Aneuploidia tekib inimestel peamiselt kromosoomide mittelahknemise tõttu meioosis. Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus. Kõige sagedasem probleem on lisa 21 kromosoom – Downi sündroom, aga ka 18 ja 13 (vastavalt Edwardsi ja Patau sündroom). Lisaks on võimalik ka sugukromosoomide trisoomia (47, XXX), (47, XXY) ja (47, XYY). Samuti võib inimestel esineda ka monosoomia – (45, X), Turneri sündroom. Tekib kui munarakus puuduvad X kromosoomid ning see viljastatakse ...
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatempera...
◦ kontraktiilsed valgud - müosiin, aktiin, tropomüosiin, ◦ piimavalgud tubuliin ◦ lihaskoe valgud ◦ regulatoorsed valgud - insuliin, histoonid ◦ membraansed valgud ◦ retseptorvalgud - rodopsiin, kolinoretseptorid, LDL- ◦ tsütoplasmaatilised valgud retseptor ◦ ribosomaalsed valgud ◦ kaitsevalgud - immuunglobuliinid, fibrinogeen, ◦ rakutuuma valgud trombiin ◦ lüsosomaaalsed valgud jne. ◦ toite- ja varuvalgud - piima kaseiin, ovoalbumiin VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) Valgud etendavad olulist osa kõikides eluprotsessides: hingamine, liikumine, seedimine, kõrgem närvitegevus, osavõtt ensüümide, hormoonide, antikehade sünteesist.
8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel.-Nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada ,,neuronite keelde", seda protsessi, kus (välis)keskkonnasttulev füüsikaline või keemiline signaal moondubnärvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. 2
Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks ...
Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt kindlale aineterühmale. Inimese maitsmispungas leidub 13 erinevat kemoretseptorit: 2 Na-ioonide, 2 K-ioonide, 1 CL-iooni, 1 adenosiini, 1 inosiini, 2 magusa, 2 mõru, 1 glutamaadi ja 1 vesinikkioonide retseptor. Maitsmisrakk reageerib oma spetsiifilisele ärritajale kas depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooniga. On võimalik eristada 4 maitsekategooriat : magus, hapu, mõru, soolane. Eelistundlikkus erinevate maitsekategooriate suhtes on koondunud keele eri piirkondadesse: mõru keele pära piirkonnas, hapu külgedel, magus ja soolane keele tipus. Magusa maitse põhjustavad suhkrud, glükoolid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, amiidid, aminohapped ja mõned teised orgaanilised ühendid
49. Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. Proteiin-RNA kompleks. Eukarüootides kuus polüpeptiidi + RNA. Prokarüootides 1 polüpeptiid + RNA. Seostub valgu signaaljärjestusele ja tegeleb selle liigutamisega membraanile. 50. Kirjeldage signaaljärjestust valgu liikumiseks tsütosoolist ER-i, milliste teiste valkudega signaaljärjestus komplekseerub? Kus paikneb selle järjestuse retseptor? ER - Sekreteeritavad valgud sisaldavad N-terminaalses otsas nn ER signaal- e liiderjärjestuse. Signaaljärjestused on näiteks NLS ja NES. (tõin selle 48. juurest ära, sest ei vastanud eriti küsimusele, pigem sellele, aga mitte eriti hästi...) Signaalpeptiidi mõlemis otsas on mõned pos laetud AH-d, keskel 8-10 hürdofoobset AH-d. Hüdrofoobne piirkond on oluline just valgu seostumisel ER pinnal paiknevate retseptoritega. 51
Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt kindlale aineterühmale. Inimese maitsmispungas leidub 13 erinevat kemoretseptorit: 2 Na-ioonide, 2 K-ioonide, 1 CL-iooni, 1 adenosiini, 1 inosiini, 2 magusa, 2 mõru, 1 glutamaadi ja 1 vesinikkioonide retseptor. Maitsmisrakk reageerib oma spetsiifilisele ärritajale kas depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooniga. On võimalik eristada 4 maitsekategooriat : magus, hapu, mõru, soolane. Eelistundlikkus erinevate maitsekategooriate suhtes on koondunud keele eri piirkondadesse: mõru keele pära piirkonnas, hapu külgedel, magus ja soolane keele tipus. Magusa maitse põhjustavad suhkrud, glükoolid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, amiidid, aminohapped ja mõned teised orgaanilised ühendid
Karvad Kabjad Sõrad Suled · Kaitsefunktsioon Antikehad · Regulatoorne funktsioon Valgulised hormoonid Insuliin · Liikumisfunktsioon Lihasrakkudes Kontraktsioonilihased · Transportfunktsioon Bioloogia Page 8 · Transportfunktsioon Veres Hemoglobiin Albumiin Rakumembraanides · Retseptorfunktsioon Rakumembreaanis on retseptor, mis valid, mida lasta raku sisse. · Energeetiline Bioloogia Page 9 Nukleiinhapped 21. september 2009. a. 13:59 Bioloogia Page 10 DNA 21. september 2009. a. 13:59 Desüksüribonukleiinhape (DNA) on biopolümer, mille monomerideks on desoksüribonukleotiidid. Lämmastikaluse nimi Monomeri nimi Tähis Adeniin Adenosiinfosfaat A A=T
verehulga vähenemise tingimustes. Ööpäevase uriini hulk 1,5 liitrit. Tunnidiurees 50100ml. 1 Närvisüsteemi füsioloogia Refleksikaar tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. Aferentsed ehk Eferentsed ehk Retseptor sensoorsed ehk Keskus täidesaatvad Elund Ärritus tundenärvikiud närvikiud R K E R motoorsed sekretoorsed
mateeriat aineks ja väljaks, sest igale väljale vastavad kvandid - osakesed ja vastupidi, igal osakesel on lainelised (välja) omadused. Looduse seletamisel kasutatakse lainelis - korpuskulaarset dualismi mõistet. • Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese- omadused. Laineomadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus . Sündmus, signaal, retseptor, aisting, kujutlus ja füüsika Mina ehk vaatleja • Vaatlus on looduse uurimise passiivne vorm, millel on kindel eesmärk, metoodika, kasutatakse mõõteriistu ja tulemused fikseeritakse. Vaatluse korral kehtib nõue, et nähtus peab tekkima ja kulgema ilma vaatlejapoolse sekkumiseta. • Inimene ehk vaatleja on üks osa loodusest, erinedes ülejäänust teadvuse poolest. See lubab tal infot salvestada ja töödelda, arvestades põhjuslikke seoseid.
vastavusse õige aminohape. Igale aminohappele vastab konkreetne tRNA, mis selle ribosoomi transpordib. Aminohappe ja tRNA kompleksi nimetatakse aminoatsüül-tRNAks. Viimane sisaldab oma järjestuses kolmenukleotiidist antikoodonit, mis paardub mRNAl asuva koodoniga komplementaarsuse alusel. 20.Hormonaalse signaali ülekandega seotud mõisted a) primaarne ülekandja e hormoon, s.o organismis tekkiv substants, mis edastab signaali mingi muutuste tekitamiseks rakus. b) retseptor - ainult sihtelundite rakkudel on retseptorid vastavate hormoonide jaoks, mistõttu nad saavad "lugeda" hormoonides keemiliselt kodeeritud informatsiooni c) sekundaarne ülekandja - vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptoritele; aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse; tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust oluline protsess III VARIANT 1
Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasiimendumise ja Na-le järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Ööpäevase uriini hulk- 1,5 liitrit. Tunnidiurees- 50-100ml. Närvisüsteemi füsioloogia Refleksikaar- tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. Aferentsed ehk Eferentsed ehk Retseptor sensoorsed ehk Keskus täidesaatvad Elund Ärritus tundenärvikiud närvikiud R R K E - motoorsed - sekretoorsed Refleksiaeg - on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse /s.o. aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni. Selle aja moodustavad:
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
vastavad kvandid - osakesed ja vastupidi, igal osakesel on lainelised (välja) omadused. Looduse seletamisel kasutatakse lainelis - korpuskulaarset dualismi mõistet. · Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese- omadused. Laineomadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus . Reemo Voltri Sündmus, signaal, retseptor, aisting, kujutlus ja füüsika Reemo Voltri Mina ehk vaatleja Reemo Voltri · Vaatlus on looduse uurimise passiivne vorm, millel on kindel eesmärk, metoodika, kasutatakse mõõteriistu ja tulemused fikseeritakse. Vaatluse korral kehtib nõue, et nähtus peab tekkima ja kulgema ilma vaatlejapoolse sekkumiseta. · Inimene ehk vaatleja on üks osa loodusest, erinedes ülejäänust teadvuse poolest. See lubab tal infot salvestada ja töödelda,
Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (T...
- Nt: albinism melaniini tootva geeni mutatsioon ; sookase punaseleheline vorm mutantne geen toodab punast värvust - Kromosoommutatsioonid põhjustavad kromosoomi sruktuuri muutuseid (pikkus, kuju) - Genoommutatsioonid põhjustavad kromosoomistiku arvulist muutust Kasulikud mutatsioonid - Erütropoietiin stimuleerib punaliblede kasvu. Selle geeni aktiivsus on nagu doping. (Andrus Veerpalu) - HIV immuunsus lümfotsüüdil on retseptor muteerunud ja HIV ei kinnitu. - Teatud ensüüm, mis eraldab kolesterooli verest (Itaalia külas on 40 inimest üle 100 aastased) - Laktaas on tekkinud 10 000 aastat tagasi. (Inimene pole mõeldud täiskasvanuna piima jooma, aga aja jooksul on organism sellega harjunud) Geenivool ehk geenisiire - migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel - seda põhjustavad populatsioonide vahel rändavad isendid Geenitriiv
toimub mesenhüüm epiteel transitsioon (EMT) -jaguneb pea mesodermiks ja somiitideks- nendest omakorda palju massi. · Somiitide areng ja derivaadid -somiitide areng toimub eest tahapoole -segmenteerumine kulgeb anterior-posterior teljel *Notch signaalirajas olev hairy1 osaleb uue somiidi moodustumises, mis ekspress lainetena. -Somiidi epitelialiseerumine: Uue somiidi eraldumisele eelneb lõhe moodustumine. Lõhe asukoha määravad ephriin retseptor EphA4 (somiidi anterioorses osas) ja ligand ephriin B2 (aposterioorses osas). Nende valkude toimel toimub rakk-rakk eemaletõukumine. -Somiitide tekkel on oluline, et mesenhüüm muutuks epiteeliks. -Somiidi spetsialiseerumine: Somiitide saatus on tugevalt determineeritud juba enne, kui nad on tõelisteks somiitideks arenenud. Anterioorsed somiidid on määratud arenema nt kaelalülideks ja posterioorsed nimmelülideks. Sellise spetsialiseerumise eest vastutavad Hox geenid.
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Neerude ja kuseteede struktuur. Neere ümbritseb neerusidekirme, millele järgneb rasvkihn ja selle all fibrooskihn. Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor on jaotunud sagarikeks. Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja mensangia rakud (modifitseeritud silelihasrakud, mis asuvad kapillaaride vahel). Mesangia rakkude fn: reguleerivad verevoolu kontraktsioonide abil, sekreteerivad ekstratsellulaarset maatriksit, prostaglandiine ja tsütokiine, fagotsütoosiaktiivsus (eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glom...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
