Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Retseptor - antiretseptor interaktsioon indutseerib virionis konformatsioonilised muutused, mis on olulised partikli edasisel lahtipakkimisel. Rakku sisenemine toimub retseptor- vahendatud endotsütoosi teel, viiruse membraani liitumine vesikulite membraaniga on pH-sõltuv protsess:  Happelistes tingimustes (pH 5- 6) E1:E2 diameerid dissotsieeruvad ja moodutavad E1 tiameerid, on aktiivseks fusion-valguks. Membraani liitumise tulemusena vabaneb viiruse kapsiid tsütoplasmasse.
Retseptorid on : *eksteroretseptorid(võtavad ärritusi väliskeskkonnast); *interorets. (org. sisekeskkonnast); *propriorets.(paiknevad lihastes, kõõlustes, sidemetes). Aferentsete neuronite kehad paiknevad ganglionites (selja- ja peaajunärvide lähtekohas)) ja * eferentne e. motoorne osa, mis jaguneb omakorda *somaatiliseks motoorseks – ül. aktsioonipotensiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele.
Retseptor - farmakoloogilises kõnekeeles kaks tähendust: –  Molekul, millega seondumine on vajalik ravimi toime avaldumiseks (farmakoretseptor) –  Membraanimolekul, mille looduslik ül on ära tunda virgatsainemolekule Tõelistesse retseptoritesse toimivad farmakonid on agonistid4, antagonistid5, partsiaalagonistid6 & inversagonistid7.

Retseptor – aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid – kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond Ganglion – neuronite kehade kogumik Hallaine – peamisteks elementideks on neuronite kehad ja nende vahele jäävad närvikiudude lõpp- ja algusosad ning neurogliiarakud Valgeaine – koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest
Retseptor - vahendatud endotsütoos tähendab, et mingi molekul, mis on rakku ümbritsevas keskkonnas, seostub kõigepealt plasmamembraanis oleva temale spetsiifilise retseptormolekuliga, seejärel käivitub endotsütoos ning see molekul satub klatriiniga kaetud vesiikulisse kompleksis oma retseptoriga.
Retseptor - meeleelundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevatele ärritajatele (stiimulitele). Retseptoriteks võivad olla närvirakud või elundid, mis reageerivad keskkonna teatud mõjutustele ning muudavad ärritused spetsiifilisteks erutusprotsessideks s.o. aktsioonipotentsiaalideks.

Retseptor on olemas ka neuronitel. Replikatsiooni vaata retroviiruste üldosast, transkribeerib gag, pol, env geene, lisaks teeb veel tax–proteiini, mis transaktiveerib IL–2 ja tema retseptorit kodeerivaid geene – aktiveeritakse infitseeritud raku kasv.
Retseptor - rakud  vestibulaarganglion  vestibulaartuumad ajutüves (teatud määral info lahkneb poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse ajutüve tuumadesse)  ülenevad ja alanevad teed (peaju ja seljaaju poole)
Retseptorid - kemoretseptorid. Silelihaskude ehituslikeks elementideks on pikad käävjad ainutuumsed silelihasrakud, lihasrakkude vahel sidekude, kontrahheeruvad aeglaselt, aga võivad nii olla kaua, ei allu tahtele, siseelundite seintes.

Retseptorid ehk tundenärvilõpmed-võtavad ärritusi vastu ning muudavad ärritusenergia närviimpulssideks; • närvikiud-toimetavad närviimpulsse edasi • peaaju piirkonnad-toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.
Retseptori ekstatsellulaarosa on sarnane antikeha Fab regiooniga. Hinge regioon ühendab retseptori polüpeptiidahelate ekstratsellulaarosa T-raku membraaniga. Samuti toimub selles piirkonnas TCR polüpeptiidahelate ühendamine ühe
Retseptoriteks on mitut tüüpi maitsmispungad (keelel ja suus, ka söögitoru ülemises kolmandikus, kokku ca 10 000). Maitsmisrakud on epiteelrakud, mis on koondunud maitsmispungadess ning toimivad kui närvirakud.

Retseptorid on valendiku pool, oma peptiidhormoonid (sekretiin, CCK, motiliin, 13 GIP, serotoniin jt) vabastavad nad verre, samas CCK toimib ka uitnärvi CCK-A retseptorile ning esineb ka lokaalseid toimeid.
Retseptor e. ärritust vastuvõttev organ 2. aferentne neuron e. toomanärv 3. refleksikeskus - s.o. närvirakkude kogum peaajus või seljaajus 4. eferentne neuron e. viimanärv 5. tööelund e. efektor
Retseptorrakkude jätked – maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele.

Retseptorvalk – rakumembraani koostises esinev Päriliku eelsoodumusega haigus – pärilikkuse ja valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus.
Retseptor – vastuvõtmine, võtab vastu erinevat informatsiooni(haistmine), tundenärvilõpmed - sensoorsete närvirakkude dendriidid; võtab vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.
Retseptorvalke – need osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid keem.

Retseptor – on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast.
Retseptorid on tundenärvilõpmed, vastuvõtja - sensoorsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.
Retseptor - vahendatud endotsütoos – retseptoriga seostub ligand (LDL, insuliin) ja ligand-retseptor kompleks viiakse rakku (Chol sisenemine rakku). Samamoodi sisenevad viirused.

Retseptor - rakud  vestibulaarganglion  vestibulaar-tuumad ajutüves (info lahkneb veidi) poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri ajutüve tuumadesse)  ajukoor.
Retseptor – võtab ärrituse kk vastu Aferentsed närvirakud – saadavad info KNS. Eferentsed närvirakud – analüüsitud info vastuvõtt KNS’st ja saatmine elunditesse.
Retseptorid on blokeeritud. Kuna neuroleptikumide afiinsus retseptori suhtes on oluliselt suurem kui DA-l, ei suuda virgats tavalistel tingimustel retseptoreid hõivata.

Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa
Retseptorid – need on valgulise ehitusega ja hormoonispetsiifilised. Retseptorid võivad asuda rakumembraanis, aga ka tsütoplasmas, mitokondrites või tuumas.
Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigilsite (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid.

Retseptorid — hormoonsüsteem; närvisüsteem rindkere kompressioon — rindkere vigastused rindkerevigastus (kinnine, penetreeriv) — rindkere vigastused
Retseptor – väliskeskkonna muutuseks kohandunud rakk, kus vahendavad signaalid kutsuvad esile seisundimuutusi, mis omakorda käivitavad närviimpulsid.
Retseptor – rakumembraanis esineb valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (keele limaskesta retseptorvalgud nt aitavad maitset tunda)

Retseptor – mõningad valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse – näiteks keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda.
Retseptorid - aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.
Retseptoriks on antikeha. Multivalentsed antigeenid saavad otse seonduda BCR ja sellega põhjustada BCR cross-linki, mis tagab signaali ülekande.

Retseptor – analüsaatori perifeerne osa, mis võtab vastu välisärritusi ja kust saavad alguse KNS-i suunduvad aferentsed närvikiud.
Retseptor - türosiinkinaasid koosnevad transmembraansest retseptorist, millel on tsütoplasmasse ulatuv türosiinkinaasi domeen.
Retseptor - võtab vastu ärrituse 2.Aferentne e. sensoorne närv-kannab erutuse aktsioonipotensiaali näol kesknärvisüsteemi.

Retseptor on lokaliseerunud ER membraanis, sarnane bakterites levinud kahekomponendiliste histidiinikinaassete retseptoritega.
Retseptor - türosiinkinaasid mängivad olulist rolli rakkude jagunemise, diferentsieerumise ja morfogeneesi reguleerimisel.
Retseptorid on laialt levinud kogu KNS. Inimesel tema manustamine põhjustab iiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa.

Retseptorfunktsioon – väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale)
Retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.
Retseptor - ---------------► REFLEKSIKESKUS ----------------► TÖÖELUND aferentne neuron eferentne neuron

Retseptoreid on vähe, neurotransmitterite vabanemine vähenenud või lammutaja ensüümi MAO töö liiga raske.
Retseptor – inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi.
Retseptorid haistmis - ja maitsmismelel paiknevad samuti erinevalt ja selleks, et midagi maitsta tuleb see suhu panna.

Retseptorvalgud – osalevad info vahetuses väliskesk –konnaga.Vallandavad vastuseks rakusisesed reaktsioonid.
Retseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisdalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes.
Retseptorid - Karvarakud (karvakesed - stereotsiilid ja 1 pikk kinotsiil) Stiimuli tüüp- Mehhaaniline.

Retseptorfunktsioon on see, et rakumembraanis on valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse.
Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks.
Retseptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku

Retseptorid on sekundaarsed närvirakud, see tähendab, et neil puuduvad omad närvirakujätked.
Retseptor - on ärrituste vastuvõtja 8.Nimeta aineid, mis satuvad rakku difusiooni teel.
Retseptorvalk – rakumembraani koostises olev molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku

Retseptorid - kui ligand on seostunud, siis retseptor muutub ensümaatiliselt aktiivseks.
Retseptorid on funktsionaalselt kompleksis trimeersete GTPaasse aktiivsusega valkudega.
Retseptor ehk närvirakk. Võtab info vastu -------närv, viib KNS----> KNS, peaaju,

Retseptor - tundenärv-piklikaju-liigutusnärv-diafragma ja roietevahelised lihased.
Retseptor - moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud.
Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas.

Retseptor – tundenärvi lõpmed Analüsaator – selle vahendusel tekib aisting.
Retseptor - meele elundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevalt ärritajale.
Retseptorfunktsioon – membraanide valgud mis edastavad informatsiooni väliskeskkonnast.

Retseptor – Väliskeskkonna muutust vahendava signaali esile kutsuvad rakud.
Retseptorvalk – rakumembraani koostises esinev valgu molekul, edastab infot raku
Retseptor - , regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni.

Retseptorvalk - valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse.
Retseptoreid on seal ligi 200 miljonit, vastukaaluks inimese viiele miljonile.
Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks.

Retseptor – töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast;
Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis.
Retseptorvalgud – vahend infot raku ja kk vahel 4. Seob rakud kudedeks

Retseptorvalk – valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot rakku.
Retseptorid on organismi osad, mis suudavad erutust vastu võtta.
Retseptorvalgud – tunnevad ära peremeesraku ja kinnituvad sinna.

Retseptorvalk – asetseb rakumembraani koostises, valgu molekul.
Retseptor - edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse.

Retseptorvalgud – osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga.
Retseptoriteks on lümfotsüüdi pinnale toodud antikehad.

Retseptorvalk –  valk, mis annab inf. raku sisse.
Retseptor - substraadi selle fosforüülimise läbi.
Retseptor - on info vastuvõtjad ja välja saatjad.

Retseptor - maitsmispungadel olevad tunderakud.
Retseptorid on teistes kudedes üle organismi.
Retseptorvalk – infovahetus väliskeskkonnaga.

Retseptorvalk - valk, mis annab inf. raku sisse.
Retseptoriteks on membraanile toodud antikehad.
Retseptoritele on iseloomulik suur tundlikkus.

Retseptor - ärritust vastuvõttev organ
Retseptorvalgus - amööb liigub toidu poole.

Retseptor – transmembraanne valk

Retseptor – tundenärvi lõpmed
Vote UP
-1
Vote DOWN
Retseptorfunktsioon - rakumembraanis asuvad valgud, mis edastavad välisinfor raku sisse(maitse



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun