rahandusministeeriumile Piiratud liikumisvabadus - talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korral Valla omavalitsus - moodustasid vallavanem koos abilistega Vene linnaseadus - sellega muudeti senist keskaegset linnavalitsemiskorda Maltseveti liikumine - sihiks rahva päästmine raskest olukorrast usu abil Persoonid Johann Köler - akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik Villem Reiman - kirikuõpetaja ja eesti rahvusliku liikumise juht Jakob Hurt - rahvaluule- ja keeleteadlane ja vaimulik Carl Robert Jakobson - kirjanik ja pedagoog JohannVoldemar Jannsen - koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Mihhail Zinovjev - venemaa sõjaväelane ja riigiteadlane Sergei Sahhovskoi - venemaa riigitegelane ja eestimaa kuberner Fr. R. Faehlmann - eesti kirjamees ja arst Georg Friedrich Parrot - prantsuse teadlane ja tartu ülikooli rektor Barclay de Tolly - vene väejuht
25.Milliseid samme venestamisel tehti? Kõik koolid vene keelseks, 26.Kuidas mõjutas vene keel eestlaste kultuurielu? Eestlased unustasid eesti keeles kirjutamise 27.Kes eesti ajakirjanikest asus agaralt venestamist kaitsma? Jannsen 28.Milline ajaleht jäi ainsana eestlust kandma ? Postimees 29.1890ndail algas uus tõus eesti rahvuslikus liikumises- nn.Tartu renessanss. Kes oli selle juht, kes tema tähtsaim õpilane? Liider oli Villem Reiman ja õpilane Kolga-Jaanis 30.Milliseid seltse hakati veel Eestis rajama? Eesti põllumeeste selts Eesti kirjameeste selts Karskus seltisid 31.Esimesel üldlaulupeol tegi Jannsen sõnad saksa-soome helilooja viisile. Kelle viisile, mis laul? Fr. Paciuse viis. Jannsen 32.Miks oli EÜS omavaheline suhtlemine ebatavaline? Suhtlesid omavahel eesti keeles 33.Keda nimetati ,,maa soolaks", selle elukutse esindajad oli rahvusliku liikumise
Venestamine Eestis 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg, sest Aleksander III jättis kinnitamata Balti erikorra ning see märkis venestusaja algust Eestis. Venestamine tähendas vene keele ja meele pealetungi poliitikat. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Mis olid venestamise põhjused ning tagajärjed ja kuidas suhtusid venestamisse eestlased? Minu arvates on üheks venestamise põhjuseks see, et rahvusliku liikumise hoog vaibus ning selle juhid lahkusid areenilt. Rahvusliku liikumise käigus ilmnes, et vaatamata arvulisele vähesusele oli eestlaste hulgas pinda erinevatele pürgimustele ja ideedele. Tingituna Eesti ala kuulumisest Vene impeeriumi koosseisu aga ei paranenud siin rahvusliku liikumise tulemusena veel oluliliselt poliitika olud ning tänu sellele ka tekkisid teravad vastuolud rahvusliku liikumise juhtite...
Jakobson) 7. Mis sündmused lõpetasid Rahvusliku ärkamisaja(mis juhtus juhtidega)? Jakobsoni surm. Hurt lahkus Eestist. 8. 1857?- - Johann Voldemar Jannsen asutas ajalehe “PernoPostimees” (esimene Eesti ajaleht) 1869?- - Ärkamis aja kõrghetk – Esimene Eesti üld laulupidu, korraldajaks Lydia Koidula 4.juuni 1884? - Eesti lipu sünnipäev 9. Aleksander III?- vene tsar, kes alustas venestamist Villem Reiman? püüdis raskete olude kiuste ärgitada eestlaste rahvuslikku iseteadvust Eesti Kirjameeste selts? - 10. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? Saksa riigi teke, Troonile asus Aleksander III, Poola üles tõus 11. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik . Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Aga rahva haritus langes. Politsei loomine. Survete kitas suuremat rahvus tunnet. 12
Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse lõpetamine Esimese üldlaulupeoga tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva. Eesti rahvusliku liikumise aktiivsus 19.saj oli kõige suurem Liivimaal. 1887. aastal kehtestati Eesti ala koolides õppekeeleks kehtestati vene keel. 1884. aastal pühitses EÜS sinimustvalge oma lipuks. 1890. aastate alguses tõusis Villem Reiman rahvusliku liikumise liidriks. Jakobsonile heideti ette koostööd Vene võimudega. 1880. aastate alguses alustas Vene keskvalitsus Läänemere kubermangude venestamist. 4. EKS 5. EÜS 3. ,,Vanemuine" 1. Õpetatud ES 2. Perno Postimees Estofiilid välismaalased, kes tundsid huvi eesti keele ja kultuuri vastu Väljarändamine lahkutakse oma kodumaalt ja minnakse välismaale nt elama, tööle, õppima jne
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...
2 Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal Mihkel Lüdig (helilooja) Indrek Hirv (poeet) Liina Reiman (näitlejanna) Andres Saal (romaanikirjanik) Lydia Koidula (poeet) Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst) Ants Lauter (näitleja, lavastaja) NORRA Edvard Grieg (helilooja) Henrik Wergeland (poeet) Adolph Tiedeman (maalikunstnik)
andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Kristjan Jaak Peterson suri Riias tiisikusse. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad. 1913 tuli päevavalgele ka Kristjan Jaak Petersoni pilt, mille lauliku viimaseks, 21.sünnipäevaks tegi Viljandist pärit saksagraafik. Kristjan Jaak Peterson oli väga tugev ja enesekindel mees, ta teadis alati mille poole püüelda.Tema elu keerles pidevalt ümber kooli ja perekonnas olid tihti probleemid.K.J.Petersonil ei olnud lihtne elu aga tal õnnestus ikka ennast eestlaste mällu salvestada.
.Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) sündis 14. märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi...
RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid:...
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvusli...
Sonett on keeruline teatud riimi-j a stroofiskeemiga. Populaarseks muutus 14 saj. Koosneb 14 reast. Jaotatud itaalia ehk Petrarca skeemiks (4+4+3+3) ja inglise ehk Shakespeare skeemiks (4+4+2+2). Shakespeare sonettidel on puänt. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, iga järgmine sonett algab eelmise lõppreaga. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate avavärssidest. Soneti riimiskeem on abab abab cdc dcd. Autorinäited : Eisen, Verev, Tungal, Lättemäe, Shakespeare, Under, Reiman jt. b) Ballaad Kujunes välja keskajal Prantsusmaal, kaotades seal Dante ja Petrarca loomingul oma refräänilise kuju. Hiljem on arengut mõjutanud kõige enam soti rahvaballaadid. Ballaad on lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Meeleolult enamasti sünge. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet veritasu, ajalooepisoodid, legendid, õnnetu armastus jms. Ballaadide sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik)
Eesti Maaülikool Uurimustöö Tartu Ülikooli botaanikaaias käigust Õppejõud: T.Laidna Koostas: Villu Mikk PSII Tartu 2010 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Maailma 2400 botaanikaaia seas üks vanimaid botaanikaaedu on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Tartu Ülikooli botaanikaaed rajati 1803, kuid oma praeguses asukohas asub aastast 1806. Maatüki oli Tartu Ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia asutaja ja esimene direktor oli G.A. Germann. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele ...
...................................................................................................... .......................................................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................................................... Villem Reiman: vaated ............................................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................................................... ................................................................................................................
Õigeusu pühamute rajamine 1887 muudeti vallakoolid venekeelseks 1893 muudeti Tartu Ülikool venekeelseks ja nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks Uus rahvuslik tõus Venestamisajal jätkus Tartus Postimehe väljaandmine ja seltsid tegutsesid edasi Omaalgatuslike tegevuste mahutamiseks loodi karskusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid. 1888 Jakob Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks 1890.ndatel korraldati taas laulupidusid Villem Reiman Sündinud 9.Märts 1861 Suure-Kõpu vallas Õppis Viljandis ja Pärnus, 1882 aastast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) asutajatest 1890 aastast Kolga-Jaani kirikuõpetaja Uue põlvkonna liider, karskusseltside eestvedaja Toimetas paljusid rahvuslikke väljaandeid Majandus ja linnad 19.sajandil Mõisamajandus Püsis esialgu teoorjuslik mõisamajandus
Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid
· Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased · Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud · Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) · Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud · Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik- skulptorid · Eduard Viiralt-graafik · Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts heliloojad · Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre-näitlejad
ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Peterson oli meie rahvusliku kirjanduse esimene väljapaistev luuletaja. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman , tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu)
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa ...
seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892-aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 1894-1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. 1896 ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel Hermannilt Postimehe ning nimetasid Tõnissoni selle peatoimetajaks. 1890-aastal tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis Ago Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga. 1898-1918- Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902-aastal tartu Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. 1911- Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees.
majandus), ,,Tallinna Radikaalid" koondusid Pätsi ümber(ajaleht ,,Teataja" - kõigepealt tuleb arendada majandust, siis muud), eestlased hakkasid olulist rolli mängima linnavalitsuses( 1904 Tallinna linnavalitsuse valimisel sõlmiti venelastega liit omavalitsused saadi eestlaste kätte), hakkas tekkima sotsiaal- demokraatlik liikumine. *kultuuriline areng 1880-ndatel algas rahvusliku ärkamise uus üürike õitseng (1884 EÜS lipu õnnistamine), Reiman (Kolga- Jaani kirikuõpetaja- aktiivne EÜS'is, karskusliikumise edendaja, eestlaste ajaloo teadusele aluse panija), kujunes välja Eesti rahvuskultuur. 1905. a revolutsioon Põhjused: eesti oli vene koosseisus, pärisorjus oli kaotatud, aga pärisorjuslikud igandid olid tugevad, 19. saj lõpul algas venemaal tööstuslik pööre Revolutsiooni käik: 1. algus- 9. jaanuar Venemaal Verise pühapäevaga (Talvepalee juures tulistati rahulikku protesti korraldanud tööliste pihta). 2
7. Aleksander kolmas oli esimene vene valitseja (1881). Jättis balti aadli privileegid kinnitamatta. 8. Sergei Sahhovskoi oli kindralkuberner ja vürst. 9. Jakob Kõrv oli venestuse eestvedaja. 1882. aastal alustas ajalehte "Valgus". 10. Ado Grenztein oli ka venestuse pooldaja ning alustas ajalehte "Olevik". 11. Karl August Hermann kirjutas ajalehte "Postimees" (1891). Oli poliitik ning tema teeneks Eestile oli kultuurilise edenemise õhutamine. 12. Villem Reiman oli Kolga-Jaani kirikiõpetaja. Edendas üle kogu maa karskus liikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 13. Friedrich Magnus von Berg lõi talvekindla "Sangaste rukkisordi" ning aretas seda. 14. Jaan Tõnisson oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. "Postimehe" üks toimetajatest. Sattus konflikti baltisakslastega. Oli 1902. aastal Tartu Linnavolikogus. 15. Konstantin Päts oli "Teataja" asutaja ja toimetaja ning ka Tallinna abilinnapea. 16
23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub "Libahundi" esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat. 1911 - 14. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Teetsovil ei õnnestu teatritöös rakendada oma õpetaja Karl Menningu kunstiprintsiipe, sest enamik trupi liikmeist on asjaarmastajad, tulevased esinäitlejad Liina Reiman ja Eduard Türk alles algajad. "Endla" Seltsi juhatus ja liikmed näevad ainult teatri meelelahutuslikku funktsiooni. Teatri majandusliku olukorra päästmiseks tuleb Teetsovil minna kompromissidele ja lavastada ajaviitetükke. olulisemad lavastused 1911. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Ibsen "Rahva vaenlane", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Sudermann "Kivi kivide hulgas", lavastaja A. Teetsov 1914 - 15. Näitejuhiks Karl Jungholz, kunstnikuks Herbert Tamm.
koolmeistrite vallandamine -1889.a Tartu I Kroonu algkool, juhatajaks Mart Reinik -Aleksandrikool avati venekeelsena -1839.a venestati TÜ Jurjevi nimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud -Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes -A.Grenztein Olevik -1870.a loeti "Kalevipoega" EÜS -1884.a lipu pühitsemine -Villem Reiman karskusseltside tegevus -1888.a rahvaluule suurkogumine J.Hurt "Vana Kannel" -1891.a esimene Eesti päevaleht Postimees K.A.Hermann
edasi 19 saj lõpul tõusevad esile karskusseltsid, mille tegevust suudeti motiveerida : tervise hoidmine on rahvuslik kohustus. Mitmesugused kutseühingud, käsitööliste ühendused, vabatahtlikud tuletõrjeseltsid. See aitas oluliselt kaasa rahva edasisele organiseerumisele. 1888.a. J. Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks. 1890. Kolm rahvarohket laulupidu.1896 laulupidu, kus lauldi isamaalisi laule. Rahva liikumise uue põlvkonna teke 19 saj lõpul. (Liider V.Reiman). Reiman lõpetas usuteaduskonna ja asus töötama Kolga-Jaani kirikuõpetajana. Ta edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Uus organisatsioon- Eesti üliõpilaste Selts 1870. 1870-1940 tegeles Tartus, siis suleti . 1988 avati uuesti Tartus. Teene – eesti keele käibele toomine ja sinimustvalge lipp. Sinimustvalge lipp pühitseti 1884. A Otepää kirikus EÜS lipuks.
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti...
Romantism romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumi...
Iisaku Gümnaasium Andreas Nagel 7.klass Klaas referaat Juhendaja : Aili Reiman Iisaku 2009 Sisukord Klaas.....................................................................................................................................................3 Klaasi ajalugu.......................................................................................................................................3 Looduslik klaas.....................................................................................................................................3 Obsidiaan...
Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. See imelik ,,öökullist" kirjanik ja armsust kiirgav ning lonkav tüdruk moodustasid"hurmava paari" kinnitab Liina Reiman oma mälestustes. Lilian Kirepe Altermanni-raamatust(1968) loeme, et Piibelehe juures märgatakse tema linlikust, intelligentsi, peent nüansirikkust ning ekstravagantsust. Rõhutatuna haiglasest välimusest ja kahisevast häälekõlast, kandis tema Piibeleht teatavad salapära varjundit. Esietendus 25.september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas)
Melnikov Sambomaadlejate juht Andres Lutsar Nõuandja Villem Raam Nõuandja Natalie Mei Nõuandja (ladina keele alal) Aleksander Kurtna Nõuandja Eugen Rosental Toimetaja Lennart Meri Stsenaariumi tõlkija vene keelde Igor Kononov Laulusõnade tõlkija vene keelde Svetlan Semenenko Direktor Raimond Felt Direktori asetäitja Karl Levoll Fotograaf Villu Reiman Administraator Aare Soosaar Administraator Heldur Mõtus Dublaaz Mati Klooren Gabrieli hääl (eestikeelses versioonis) Mare Garsnek Agnes von Mönnikhuseni hääl (eestikeelses versioonis) Aino Talvi Abtissi hääl (eestikeelses versioonis) Jüri Järvet Vend Johannese hääl (eestikeelses versioonis) Aksel Orav Siimu hääl (eestikeelses versioonis)
Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning
2005). Jakob Hurt suunas seltsi liikmeid rahvaluulet koguma. Seal arendati ka rahvuslikku ideoloogiat. Seltsi toetuspunkt asus Tartu- ja Võrumaal. (S.Õispuu 1992) 1870. aastal loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mis oli haritlastele üks tähtsaimaks kooskäimiskohaks. Seltsi keeleks oli eesi keel, mis oli tolle aja jaoks küllaltki haruldane. (õpik) Selles seltsis pühitseti ka 1884. aastal Otepääl sisse sini-must-valge lipp. Selles esindas tähtsaimat osa V.Reiman (1861-1917). Reiman pööras suurt tähelepany rahva eneseteadvuse ning tegevusjulgestuse arendamisele ning selle tõttu algatas ta ka koos A.Grenzsteiniga massiliselt karskusseltse. (S.Õispuu 1992) 3.1.5.Suurmärgukiri 1881. aastal esitas C.R.Jakobson saadikutele allakirjutamiseks nn. Suurmärgukirja. Seal olid kokku võetud ajalehe "Sakala" nõudmised, milleks olid üldjoontes eestlastele laiemate õiguste tagamine. Saadikud kirjutasid märgukirjale alla ning see anti üle keskvõimule.
Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena: "Vana Kannel" I (Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ,,Vana kannel ,, II (Kolga-Jaani laulud). "Setukeste laulud" IIII (setu, Vastseliina ja Räpina laulud) Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. 10. Villem Reiman Rahvusliku liikumise perioodi keskseid tegelasi, kirjandus- ja kultuuriloolane ning ühiskonna ja kultuuri vaimsete ja moraalsete väärtuste eestseisja Villem Reiman sündis 25. veebr 1861 Viljandimaal Suure- Kõpu vallas rentniku pojana. Viljandi saksakeelse algkooli ja kreiskooli järel lõpetas Pärnu gümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli, kus õppis teoloogiat ja kujunes rahvuslikult meelestatud noorte vaimseks juhiks. Lõpetas Tartu Ülikooli 1887 kandidaadi kraadiga
" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt. 1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt). Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust
Ta õppis Tartu Ülikoolis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Peterson suri tiisikusse kõigest 21- aastasena. Tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999.aastal riiklikuks tähtpäevaks. V. Reiman kirjutab temast: ,,Ta on esimene haritud eestlane, kes ennast eestlase tundis olevat ja kes seda südamlikult ja avalikult igal pool püüdis üles tunnistada, kui vaevalt keegi teine pärast teda. Selle asja poolest läks tema nii kaugele, et tema ajuti - 1820. a. aasta lõpul ja 1821. a. alul - avalikult Riia linnas eesti rahvariides käis". Kristjan Jaak Petersoni monument kujutab proksist kirjaniku figuuri, paremas käes kepp, vasakus raamat
*sõjalaeva tehased Tallinnas | Kaubandus : sisekaubandus: *linnade kasv *Eestlased kindlalt ülekaalus *12 linna *1898 Restu piimaühistu- I eestis | Transport: *raudteed(1870 Balti raudtee, Valga-Võru-Pihkva 1889 jne) mõju: kaubavahetuse elavnemine. Jaan Tõnisson&Konstantin Päts -J.T: *pärit Viljandimaalt *põhilised vaated: edendagem kultuuri, edendagem eesti elu! *ajaleht "Postimees" *toetajad: Villem Reiman, Oskar Kallas | -K.P: *Pärnumaalt *uskus, et rahvast ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja vaadetele, vaid selleks on vaja saavutada majanduslik võim *"Teataja" *toetajad: Eduard Vilde, A.H. Tammsaare, Jaan Teemant Mis põhjustas 1905 a revolutsiooni? a)sotsiaalsed vastuolud: 1)linnades-jõukas kodanlus vs. Vene töölisklass 2)maal- jõukas vs. vaene taluperemees. Balti-Saksa mõisnik vs. Eesti talupoeg
PT.23 VAIMUELU. TARTU ÜLIKOOL. · Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkora...
kultuuriliselt lõimumist hernhuutlastega. Vennastekoguduses toimunud eestlaste ja sakslaste integratsiooni soosis ka asjaolu, et Saksamaalt saabunud hoolekandjad ja hernhuutlastest baltisaksa aadlikud vaatasid vähemalt palvemajades rahvuslikest ja seisusevahedest mööda ning väärtustasid hingehoidliku töö kaudu inimlikku lähedust. Niisugust vaimulikul osadusel 18 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 31. 19 Samas, 33. 20 Villem Reiman. Eesti ajalugu. Tartu 2014, 122. 21 Voldemar Ilja. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal. Helsinki 1995, 41. 22 P. Neustupny, Hernhuutliku vennastekoguduse, 2. baseeruvat seisuste võrdsustamist oli vennastekogudustes kultiveeritud juba alates Zinzendorfi aegadest.23 Tänu eelpool mainitule õnnestus hernhuutlastel kirik ja jumalasõna rahvale lähemale tuua, kui muidu oli keeruline talupoegi jumalateenistustele meelitada, siis hernhuutlaste
Iseloomulikud · Seltside liikumine · Pessimism jooned · EKS(eesti kirjameeste · karskusliikumine selts) 1872-1893 · Aleksandikooli liikumine üritused I üldlaulupidu 1869 Laulupidude trad jätkus, õpilasselts juhid Hurt, Jakobson,Jansen Reiman F.R.Faehlmann ,,kalevipoja" looja, ÕES looja F.R.Kreutzwald ka ,,kalevipoja" looja Lydia Koidula kirjutas isamaalaule Johann Köler rahvusliku liikumise juht, viis läbi palvekirjade aktsiooni, maalikunsti rajaja Voldemar Jannsen võttis kasutusele mõiste ,,eestlane", hakkas Pärnus välja andma esimest eesti keelset ajakirja ,,Perno Postimees", ,,Vanemuine" O.W.Masing võttis kasutusele Õ tähe C.R.Jakobson asutas esimese eesti keelse poliitilise ajalehe ,,Sakala"
,,Estonia'', Draamateater ja Töölisteater. Eriti silmapaistvat edu saavutas Karl Jungholzi ja hiljem Hanno Kompuse käe all tegutsenud ,,Estonia'', kus toodi lavale ka ooperid ja balletid. Kandvamateks lavajõududeks olid Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Villmer, Ants Lauter. · Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tuntud näitlejatest tegutsesid seal Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre. · Asjaarmastajate teater tegutses just provintsis. Taoliste isetegevuslaste abistajaks oli Eesti Haridusliit, mis saatis kohtadele oma instruktoreid ja dekoraatoreid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust. · Omariikluse aastail arenes tunduvalt ka rahvuslik filmikunst. Saavutati märkimisväärset edu filmidokumentalistika alal, kus 1920. Aastail tegutses ,,Estonia-Film'' ning järgmisel kümnendil
tiiger", ,,Viljandi maastik" jt Muusika Mart Saar paljude koorilaulude autor, Artur Kapp oratoorium ,,Hiiob" Teater Paul Pinna Estonia teatri esinäitleja Liina Reiman, Mari Möldre, Hugo Laur. Ants Lauter Draamateatri näitleja ja lavastaja. Sport Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres - maletaja 4. Võrdle 1920. 1930. Aastate hariduselu praeguse olukorraga Eestis. Leia ühisjooni ja erinevusi.
Eduard Viiralt ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger", ,,Viljandi maastik" jt. Muusika Mart Saar- Paljude koorilaulude autor, Artur Kapp- oratoorium ,,Hiiob" Teater Paul Pinna- Estonia teatri esinäitleja, Liina Reiman, Mari Mõlder, Hugo Laur, Ants Lauter- Draamateatri näitleja ja lavastaja. Sport Kristjan Palusalu- olümpiavõitja Paul Keres- Maletaja 4. Võrdle 1920.-1930.aastate hariduselu praeguse olukorraga Eestis. Leia ühisjooni ja erinevusi. Sarnasused Erinevused
Hindrek Reiman Ejaki keele uurimine ja võrdlus eesti keelega Sissejuhatus Ejaki keel on väljasurnud keel, mille areaal asus Kagu-Alaskas Cooperi jõe kallastel. Kuulus Na-Dené keelkonda. Viimane traditsiooniline rääkija suri aastal 2008. Keel suri jäädes inglise keele ja tlingiti keele ohvriks. Dr Michael Krauss, kes on lingvist ja professor Fairbanksi ülikoolis Alaskas, on õppinud ja dokumenteerinud nii ejaki keelt kui ka teisi kohalikke Alaska alalt pärit keeli ning rääkib ejaki keelt ladusalt, kuna õppis seda viimastelt ejaki keele emakeelena rääkijatelt. Peale tema räägib ejaki keelt veel Guilluame Leduey Prantsusmaalt, kes õppis selle keele selgeks läbi internetist saadaval olevate materjalidega. Tema näitas, et ejaki keele elustamine on täiesti võimalik. Ejaki keelel on olemas kirjakeel, mis kasutab ladina kirjasüsteemi. Selle sajandi alguses on üha suure...
aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 8 Underi ja Adsoni abielu on kirjeldatud, kui Printsessi ja Paazi suhteid. Adson oli pigem hoolitsev teener kui võrdne partner. Oma mälestustes on Underi vennatütar Dagmar Reiman rääkinud, et kuni Adsoni maolõikuseni 1930ndate algul oli Underi suhtumine mehesse võrdlemisi külm. Adsoni haiguse ajal tekkis tal ilmselt hirm, et ta võib hoolitseva abikaasa kaotada, seejärel muutunud ta märksa hoolivamaks. Aga muidu käis kogu pere tants ikka Underi ümber. Kui Under kirjutas, ei tohtinud teised trepiastmeid nagistada. Iga suure ande õnnestumise taga on just lähedaste eriline hool. Underi toeks olid lisaks mehele veel õde, tütred, ema, isa
ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED 19. sajandil tekkis Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuurilise eripära vastu. Kõikjal toimus rahvusliku enesetedvuse tõus. Seda kõike sellepärast, et rahvad olid muutunud vabadeks, oli kadumas feodaalne killustatus ning paranemas majanduslik ja poliitiline olukord. Tänu nendele faktoritele asusid ka eestlased endast märku andma. Kõik sai alguse pärisorjuse kaotamisest. Samuti oli soodne poliitiline olustik, sest Venemaal oli poleemika baltisaksa aadlike privileegide aadressil. Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE Rahvusliku ärkamisaja alguseks võib pidada 1864. aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega. Järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks o...
1890. aastal liitus J. Tõnisson eesti korporatsiooni ,,Fraternitas Viliensis" asutajatega. Tegemist oli äärmiselt olulise sammuga, sest ilmselt just selle organisatsiooni kaudu sattus Tõnisson kontakti tollase rahvusluse kohapealse liidri V. Reimaniga. Selle mehe mõju Tõnissoni arengule oli tõepoolest otsustava tähendusega. Just Reimanilt omandas noor Tõnisson oma maailmavaate ja võitlustaktika, tänu Reimani protezeerimisele tõusis ta rahvusliku liikumise etteotsa. Reiman oli Tõnissoni jaoks kogu tema avaliku tegevuse vältel ainsaks autoriteediks. Laiemale avalikkusele sai Tõnisson tuntuks 1892. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi venestustegelastelt ülevõtmise ümber puhkenud võitlustes. Samal perioodil astus ta ka K.A. Hermanni ,,Postimehe" kaastööliseks, kuni 1892. aastal ta ametlikult ,,Postimehe" abitoimetajaks kutsuti. Tõnissoni tulek tõi ,,Postimehesse" uut värsket indu ning võitlusvaimu, mida venestuse surve all ägaval rahval hädasti vaja oli
Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad * Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) * Nikolai Triik, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud * Jaan Koort, Anton Starkopf, Voldemar Mellik – skulptorid * Eduard Viiralt-graafik * Juhan Aavik, Cyrillus Kreek, Artur Kapp, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts – heliloojad * Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre-näitlejad * Kristjan Palusalu- maadleja, Paul Keres- maletaja
Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20
Aleksandrikool avati venekeelsena 1893. aastal venestati Tartu Ülikool jurjevinimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes A.Grenzstein ,,Olevik" 1870. aastal loeti ,,Kalevipoega" EÜS 1884. aastal sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.aastal rahvaluule suurkogumine J.Hurt, ,,Vana kannel" 1891. aastal I Eesti päevaleht ,,Postimees" K.A.Herman
Jagati välja 131 medalikomplekti. Eestlastest osalejad: Kergejõustiklased: Aleksander Antson (1500 m, 3000 m takistusjooks), Aleksander Klumberg (odavise, kümnevõistlus), Elmar Rähn (kümnevõistlus), Jüri Lossman (maraton), Reinhold Kesküll (100, 200, 400 m jooks), Johannes Villemson (800 m jooks), Valter Ever (teivashüpe, kõrgushüpe, kaugushüpe, kümnevõistlus), Eugen Neumann (kümnevõistlus), Elmar Reiman (maraton), Harald Tammer (kuulitõuge), Gustav Kalkun (kettaheide) Maadlejad: Anton Koolmann (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Osvald Käpp (vaba- ja kreeka- rooma maadlus), Alfred Praks (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus), Albert Kusnets (kreeka-rooma maadlus), Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus), Roman Steinberg (kreeka-rooma maadlus), Rudolf Loo (kreeka-rooma maadlus) Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
