Balti erikord, Venestamine (0)

Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus ) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni.
Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid.

Balti erikorra tunnused

• Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses .
  
• Valitseva usundina säilis luterlus .
  
• Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus)
  
• Asjaajamiskeeleks oli saksa keel.
  
• Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine.
  
• Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad.
  

Linnadel säilisid omavalitsused , uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu.
Rahvuslik liikumine 1860-1918
ÄRKAMISAEG 1860-1880
Ärkamisaja eeldused:

• Eestlastel üldine kirjaoskus
  
• Vennastekoguduse liikumine
  
• Pärisorjuse kaotamine
  
• Talude päriseks ostmine algas
  
• Eeskuju Lääne-Euroopast – ITAALIAST
  
• Juhid – haritlaskond ( Hurt , Jannsen , Jakobson , Cimze, Masing, Faehlmann , Kreutzwald , Reiman )
  

Põhjused:

• Seisuslike vahede kaotamine
  
• Sooviti võrdseid majanduslikke seise ühiskonnas
  
• Rahvusliku identiteedi leidmine
  
• Kultuuri arenguks võrdsed võimalused
  
• Eesti keelele laiemate õiguste saavutamine
  

Tähtsad sündmused: ’’Pärnu Postimees ’’ 1857 ’’Kalevipoeg’’ 1857-1861
Keskused: Tartu, Viljandi, Peterburg
I üldlaulupidu
Aleksandikooli liikumine
EKmS
1869
1860 algusaastatel
1872
Jannsen, L.Koidula
Jaan Adamson
Hurt, Jakobson, Koidula, Jannsen
Eesmärk kasvatada eestlastes rahvuslikku ühtekuuluvustunnet
1. emakeelne kool
Eestikeelse kirjasõna väljaandmine, vanavara kogumine
Tulemus ühtekuuluvustunde saavutamine, andis jõudu ja julgust tulevikuks, laulupidude traditsiooni algus
Kujunes rahvuslik parlament
Kasutusele võeti uus kirjaviis , rahvaluule kogumine, Eesti Rahvamuuseum
Pärisorjuse piiramine
1802/1804 – talupojal on õigus vallasvarale, koormise fikseerimine, kodukariõiguse piiramine, vallakohtute loomine
1816/1819 – talurahvas vabastati pärisorjusest
Talupoegade pärisorjuse kaotamine toob kaasa mõtte hakata mõtlema on rahva tulevikule.
VENESTUSAEG

Venestamise põhjused:

vajadus kaasajastada iganenud halduskord

rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures

Vene riigi julgeolekuhuvid
1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest.
     Venestuse pealetung pani rahvusliku liikumise liidrid valiku ette – kas minna sellega kaasa või kaotada võimalus avalikus elus osaleda.
     Aastal 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts oli tollel ajal ainuke eestlaste üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma lipuvärvideks sini-must-valge, mis hiljem kujunes meie rahvus- ja riigilipuks. 4. juunil 1884. aastal õnnistati see lipp pidulikult Otepää kiriku saalis.
Omavalitsuse kujunemine:
* Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele .
* Teise nimega vallakogukond.
* Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine.
* Vallakohtud – talupoegade enda kohtud.
Talurahva koormised .
* Ringkäendus – teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud.
* Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks)
* Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine.
* Nekrutiandmise kohustus ehk nn. „verekümnis“ tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim
* Kogukondlikud koormised: teede korrashoid , magasiniaida ja kooli ehitamine jm.
* Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise.
Parrot – taasavatud TÜ esimene rektor
Cimze – lõi õpetajate seminari
O.W. Masing – keeleteadlane , Õ-tähe Looja
F.R. Kreutzwald – lõpetas teose ’’Kalevipoeg’’
F.R.Faehlmann – arst, alustas teosega ’’Kalevipoeg’’
J.Köler – Palvekirjade aktsiooni kaasalööja, elukutseline kunstnik
H.Treffer – eragümnaasiumi looja
A.Grenztein – ajakiri ’’Olevik’’, ajas venestamispoliitikat
V.Reiman – venestamisvastane, kirikuõpetaja, edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele
C.R.Jakobson – ’’Sakala’’ looja
Hurt – eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ja ühiskonnategelane
Jannsen – eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht
Hermann – ’’Postimees’’ toimetaja