Kristjan Jaak Peterson (0)

Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Peterson sündis 14.03.1801, Viljandimaal kirikuteenri pojana . Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak ( Jacob ) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last, Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Kokku sündis vanematel 7 last: pojad Johann Gottlieb , Johann Heinrich, tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George ( 1803 ), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana ning poeg Daniel kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika.Varakult emata jäänud Kristjan Jaak Peterson ema keelest vaimustuda ei osanud. Isa jutud Kikka talust ja Eesti looduse ilust äratasid hoopis huvi isa maa vastu.Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag.
Kristajn Jaak sai oma kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt. Järgnesid õpingud Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumi aastad 1815-18 tähistasid Kristjan Jaak Petersoni vaadete kujunemise ja oma mõtete värssidesse vormimise algust. Keeruline on mõista Kristjan Jaak Petersoni, oma aja geeniuse mõttemaailma vaid säilinud paarikümne luuletuse ja õhukese päevaraamatu põhjal. Klassikalise gümnaasiumihariduse mõjul hakkas ta juurdlema maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle. Samuti mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest. Eriti suurt huvi tundis ta keelte vastu, õppides ja õpetades juba gümnaasiumipäevil saksa, rootsi, vene, ladina, kreeka, heebrea keelt.Keeleharrastuse kaudu teatakse ka ühte, et Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbārdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi.
Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. Uskudes selle saamist kultuurkeeleks. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Kristjan Jaak Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest. End maarahva laulikuks nimetav ja rahvale oode kirjutav mees viibis Eestis aga kõigest poolteist aastat. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele. Kuna tal ei olnud toetajaid loobus ta kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviisist. Kristjan Jaak Peterson jäi ilma rahalisest abist.
Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Kristjan Jaak Peterson suri Riias tiisikusse. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad. 1913 tuli päevavalgele ka Kristjan Jaak Petersoni pilt, mille lauliku viimaseks , 21.sünnipäevaks tegi Viljandist pärit saksagraafik.
Kristjan Jaak Peterson oli väga tugev ja enesekindel mees, ta teadis alati mille poole püüelda.Tema elu keerles pidevalt ümber kooli ja perekonnas olid tihti probleemid.K.J.Petersonil ei olnud lihtne elu aga tal õnnestus ikka ennast eestlaste mällu salvestada .