Rahvuslik ärkamisaeg ja 1905. aasta revolutsioon (0)

Rahvuslik ärkamisaeg
* Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia , ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht „Valgus“ ja Aado Grenzstein )
*majanduslik/ühiskondlik areng – Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus väljaränne, tekkisid Eesti rahvusest kodanlased, toimus linnaelanike arvu kiire kasv.
*poliitiline areng – venestuse hoog vähenes, poliitilised erimeelsused vähenesid, „Tartu Renessans “ koondus „Postimehe“ ümber (-tuleb arenda keelt, rahvust, kultuuri, siis areneb majandus), „Tallinna Radikaalid“ koondusid Pätsi ümber(ajaleht „ Teataja “ - kõigepealt tuleb arendada majandust, siis muud), eestlased hakkasid olulist rolli mängima linnavalitsuses( 1904 – Tallinna linnavalitsuse valimisel sõlmiti venelastega liit – omavalitsused saadi eestlaste kätte), hakkas tekkima sotsiaal- demokraatlik liikumine.
*kultuuriline areng – 1880-ndatel algas rahvusliku ärkamise uus üürike õitseng (1884 – EÜS lipu õnnistamine), Reiman ( Kolga - Jaani kirikuõpetaja- aktiivne EÜS’is, karskusliikumise edendaja, eestlaste ajaloo teadusele aluse panija), kujunes välja Eesti rahvuskultuur.
1905. a revolutsioon
Põhjused: eesti oli vene koosseisus, pärisorjus oli kaotatud , aga pärisorjuslikud igandid olid tugevad, 19. saj lõpul algas venemaal tööstuslik pööre
Revolutsiooni käik:
1. algus- 9. jaanuar Venemaal Verise pühapäevaga (Talvepalee juures tulistati rahulikku protesti korraldanud tööliste pihta).
2. Hakkasid tekkima parteid, intelligents nõudis üldist valimisõigust.
3. 16. okt 1905 – Praeguse Estonia juures toimus tööliste miiting , 94 neist tapeti .
4. Ülevenemaaline streik – kõik streikisid.
5. 17. okt andis tsaar välja manifesti, millega lubati kokku kutsuda parlament. Inimestele lubati isikuvabadused (sõna-, kirjavabadus).
6. Osad leidsid, et eesmärk on saavutatud, teine osa sai alles nüüd õige hoo.
7. Eestis hakati looma parteisid: Tõnisson (Eesti Rahvameelne Eduerakond) – tema algatusel tuli kokku Tartus ülemaaline rahva asemike koosolek. Tekkis tüli juhatuse valimisel (osad toetasid Tõnissoni, osad Teemanti ). Toimus 2 eraldi koosolekut.
*1917 veebr. – okt. – veebruaris algasid Petrogradis rahutused , mis kasvasid üldstreigiks. 3. märtsil loobus tsaar troonist (tuntakse Veebruarirevolutsioonina). 1. korda Vene ajaloos kuulutati välja demokraatlikud vabadused . Märtsi keskpaigas toimus Petrogradis suur eestlaste meeleavaldus sini-must-valgete lippude all (40 tuhat eestlast). 30. märts 1917 – ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsusseaduse, millega 1. Maapäev sai Eesti omavalitsuseks, 2. Eesti ühendati üheks kubermanguks. Algas kiire parteistumine (peamised olid – Demokraatlik erakond, Maarahvaliit, Tööerakond). Vene eeskujul tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud (TSN). tekkis kaksikvõim, mis 1917. a. juulis ajutise valitsuse poolt likvideeriti (võimule jäi ainult ajutine valitsus). Enamlased valmistasid põranda all ette relvastatud riigipööret. Käis I Maailmasõda, sakslased jõudsid 1917 sügisel Eesti saartele, Eesti sai loa luua rahvusväeosasid.
–25. aug. 1917 – Tõnisson käis välja Eesti iseseisvuse idee
–23. okt. 1917 – Enamlased haarasid Tallinnas võimu enda käte.
*11. nov. 1918 – Eesti – 11. nov. – sõlmiti Compiegne vaherahu . Sakslased andsid võimu üle Eesti ajutisele valitsusele. Hakkas eksisteerima Eesti Vabariik, mis oli üliraskes olukorras (omariikluse teostamise kogemused puudusid, ükski riik seda ei tunnustanud, kõikide vahendite nappus, sõjavägi ei funktsioneerinud, raudteede liiklus oli halvatud ). Venemaa hakkas koondama jõude Narva taha. *Vabadussõda 28. nov. 1918 – 2. veebr. 1920 – Eesti riigil tuli võidelda erinevate jõududega (Bolsevistlik Venemaa, Landeswehr). 28. nov. 1918 vallutasid bolsevikud Narva, kus kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt), mis hakkas läbi viima ümberkorraldusi. Vene väed tungisid kiiresti edasi, vallutades u poole Eesti territooriumist. Rinne oli u 30 km kaugusel Tallinnast. Murrang sõjakäigus saabus 1919 jaanuaris, kui Eesti väed hakkasid rindele vastu minema. 19 jaan. võeti tagasi Narva. Lõunarindel hakati minema Valga suunas. 31 jaan. – Paju lahing – langes Kuperjanov. Veebr. algul võeti tagasi Valga-Võru-Petseri. Hetkeks olid punased välja löödud. Murrangu põhjused –
1. kui 1918. aastal sõdisid koolipoisid, siis 1919. aasta alguseks oli suudetud organiseerida armee .
2. Punaarmee ei võidelnud siin täie jõuga, sest oli hõivatud Venemaa kodusõjaga.
3. Inglise laevastik andis moraalset tuge.
4. Vabatahtlikud Soomest/Taanist/Rootsist.
5. Lääneriigid toetasid relvastusega.
6. Oli suudetud moodust. soomusrongid.
+ Siseriiklikud põhjused, ressursside koondamine , valitsuse autoriteedi kasv, varustuse paranemine. Sõjategevus Punaste vastu algas uuesti veebruari lõpus. Mai keskpaigas alustasid eestlased pealetungi Petrogradile. Sõjategevust Eesti aladel enam ei toimunud. ( Aprillis tuli kokku Asutav Kogu – 15. mai Iseseisvusdeklaratsioon , 10. okt. Maaseadus .) 5. juuni 1919 algas Landeswehri sõda. Lääneriikide survel sõlmiti ajutine vaherahu. 19.juuni jätkus sõjateg. Landeswehri ja eestlaste vahel. 23. juuni võeti sakslastelt Võnnu (Võidupäev). 1919 august – sõjateg. idarindel, oktoobris läksid eestlased lätile appi. Algasid rahuläbirääkimised Bolsevike Venemaa ja Eesti vahel. 3.jaan. 1920 – kuulut. välja relvarahu. Vene pool nõudis Petserimaad ja Ida-Virumaad, Eesti pool omakorda nõudis suurt osa Narva Taguseid alasid ja piiri Pihkva all.
*2. veebr. 1920 – Tartu Rahu –
1. pandi paika piir- Eesti sai 8 km ulatuses Narva taguseid alasid ja suure osa Petserimaast.
2. Eesti sai Tsaari Venemaalt 15 mil. kuldrubla.
3. lepiti kokku vangide vahetus.
4. lepiti kokku hilisem repatreerumine. Vene poolt kirjutas alla Joffe, eestlaste poolt Poska . Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust.
Tagajärjed: 3588 langenut, 14k haavatud. Esimene sõda, mille Eesti on võitnud, kokku võitles u 100 tuhat meest.