Botaanikaaed (3)

Eesti Maaülikool
Uurimustöö
Tartu Ülikooli botaanikaaias käigust
Õppejõud: T.Laidna
Koostas: Villu Mikk PSII
Tartu 2010
Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu
Maailma 2400 botaanikaaia seas üks vanimaid botaanikaaedu on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim.
Tartu Ülikooli botaanikaaed rajati 1803 , kuid oma praeguses asukohas asub aastast 1806. Maatüki oli Tartu Ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia asutaja ja esimene direktor oli G.A. Germann. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele, muutmaks aiandust külgetõmbavaks ja arvestatavaks kodukaunistamise võtteks ning huvialaks. Botaanikaaia tegevuste uuemaks suunaks kujuneb haruldaste-, kaitsealuste- ning teadusliku ja kultuuriväärtuslike taimede seemnepanga organiseerimine ja tööle rakendamine. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi.
Taimed väljas:

• Müüril liaanidena kasvav taim on Actimidiaceae – Actimidia kolonicta – südajas aktiviidia. Ida- Aasia
  
• 1-iduleheliste osakonnas domineerib ja õitseb Colchicaceae – Colchicum – sügislill – Lilac wonder
  
• Astreaceae – suurim 2-iduleheline õistaimede sugukond 1) Helenium autumnale – sügisheleenium. Põhja-Ameerika idaosa 2) Senecio cannabifolius – hall, putke moodi. Jaapan, Põhja-Hiina, Siber
  
• Looklev taim 1-idulehelise ja 2-iduleheliste bloki vahel on Betulaceae – Corylus avellana – harilik sarapuu
  
• Veesilmas kasvavad taimed: 1) Poaceae – Phragmites australis – harilik pilliroog . Euroopa kosmopoliit 2) Araceae – Acorus calamus – harilik kalmus. Ida- Aasia , Euroopas naturaliseerunud 3) Apiaceae – Sium latifolium – harilik jõgiputk. Euroopa. Kaukaasia , Kesk-Aasia
  
• Karl Linne nime kandev taim on harilik õunapuu
  
• Jäme puu on Pinaceae – Larix gmelinii var. Olgensis – Olga lehis. Ida-Aasia
  
• Palmimaja külje peal kasvab Moraceae – Ficus carica – harilik viigipuu . Kesk-ja Lõuna-Euroopa
  
• Augus kasvavad 1) Magnoliaceae – Liridendrou tulpifera – harilik tulbipuu. Põhja-Ameerika 2) Ginkgoaceae – Gingko biloba – hõlmikpuu. Kagu-Hiina. Väikest kasvu, lehed meenutavad ristikheina, haralised ja looklevad oksad
  
• Juglandaceae – Juglans cinerea – Pähklipuu. Põhja-Ameerika idaosa.
  
• 12
  
• Tudenginurk – sai jalgu puhata ja lapsepõlve meenutada – meeldis!
  

• Okaspuude osakond: 1) Fraseri nulg – Abies fraseri 2) Pinaceae – Piceae glanca – Kanada kuusk . Kirde-Ameerika 3) Tsuga candensis – Kanada tsuuga 4) Cuppressaceae – Juniperus communis – harilik kadakas 5) Pinaceae – Abies koreana – Korea nulg. Lõuna-Korea
  
• Veekogu nurgas kasvavad: 1) Kevadine krookus – Crocus vernus 2) Sweet refrain 3) Nezhnyl 4) Rosaceae – Malus niedzwetzkyana – verev õunapuu. Kultuurvorm
  
• 16
  
• Veekogu juures väga jämeda tüvega puu on Eesti jämedaim harilik vaher – Acer platanoides L. Tüve ümbermõõt on 424cm
  
• Sillapoolse väljapääsu müüri juures kasvavad:
  

• Clematis – elulõng ” Entel ”
  
• Clematis – ” Diana ”
  
• Clematis – ”Marmori”
  
• Clematis – ”Roko-kolla”
  
• Clematis – ”Tartu”
  
• Clematis – ”Ekstra”
  
• Clematis – ”Rüütel”
  
• Clematis – ”Emajõgi”
  
• Clematis – ”Valge daam ”
  
• Clematis – ” Rahvarinne ”
  
• Clematis – ” Kaunitar ”
  
• Clematis – ” Liisu ”
  
• Clematis – ”Pulmapäev”
  
• Clematis – ”Piilu”
  
• Clematis – ” Teksa ”
  
• Clematis – ” Reiman ”
  
• Clematis – ” Optimist ”
  

• 1-iduleheliste sektsiooni silla pool nurgas kasvavad: 1) Ulmaceae – Ulmus minor – põldjalakas 2) Iridaceae – Iris tertorum – Kaktus Iris. Hiina 3) Araceae – Arisaema ciliatum var. Liubarnse – võsund-tulivõha. Hiina 4) Liliaceae – Lilium – liilia 5) Poceaceae – Miscanthus floridulus – õiekas siidpööris. Jaapan, Tai
  
• Botaanikaaia keskel oleval mäel kasvavad: 1) Violaceae – Viola – kannike ”Rebecca” 2) Eriaceae – Rhododendron yakushimanum – jaku rodo 3) Epheddraceae – Epherdra sinica – hiina efedra 4) Gentianaceae – Gentiana paradora – tavatu emajuur 5) Pinaceae – Larix x enrolepis – värdlehis
  
• Aasia osakonna kõige kõrgem puu on Linaceae – Larix gmelinii var. Japonica – dauuria lehise teisend. Sahhaliin ; Corylaceae – Corylus colurina – kõrgetüveline sarapuu. Lääne-Aasia, Türgi
  
• Liaan mis seal Aasia osakonnas puu otsas ronib on Aristolochiaceae – Aristolochia maudshuriensis – mandžuuria tobiväät. Korea
  
• Vollema taim - Vollemia – Vollemia nobilis – taimeharuldus, kes ühendab meid dinosauruste ajaga – vanim fossiilne vollemia on dateeritud aega 200 miljonit aastat tagasi. 1994-ndal aastal avastati, et see ei ole fossiilne leid, vaid elus puu. Volleemia kuulub araukaarialiste Araucariaceae sugukonda.
  

Arvamus:
Botaanikaaed avardas silmaringi taimeriigi koha pealt ning oli väga meeldiv kogemus olla praktikumi ajal värskes õhus toreda seltskonnaga taimi uurida ja aega veeta. Taolisi väljaskäike võiks olla veelgi, kuna nad on vahelduseks väga meeldivad nii meelelahutuslikus mõttes kui ka silmailu pakkumise koha pealt. Hakkan Tartu Ülikooli botaanikaaeda nüüdsest tihedamini külastama, näiteks näituste ja ilutaimede õitsemise ajal.