20.sajandi algus (9)

20.saj esimesed aastad
Äsja oli lõppenud suur venestamine ja tuli suur ärkamisaeg:“Aitab vene võimust, me tahame nüüd eestlased olla!“ Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud : ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism.
Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees . 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman , Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt.
1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja , mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare , Eduard Virgo , Johannes Voldemas Veski jt). Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Koostöös venelastega jõutigi esimese kaaluka võiduni: 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased linnavalitsusest välja ja Pätsist sai Tallinna abilinnapea.
1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!".
Kahe revolutsiooni vahel
Pärast revolutisooni ei olnud Vene impeerium enam enine. 17okt manifesti alusel kutsuti esimest korda Venemaa ajaloos kokku valitav rehvaesindus – Riigiduuma . Paraku saadeti see laiali enne kui miski jõudis üldse tööle asuda . Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa senisest suurema tähelepanu rahvuskuluutrile. Haridusolude parandamise oluliseks eelduseks oli ravolutsioonipäevil jõuliselt esile kerkinud emakeelse kooli nõue, mis sundus keskvalitsust väiksematele järeleandmistele: lubati kasutada kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamiseks kutsuti kõikjal Eestis ellu haridusseltsid, mis võtsid loodavata koolide ülalpidamiskulud enda kanda. Esimesene (sügis1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus, praegune Miina Härma Gümn. Jõudu said ka erinevate seltside loomine (Noor-Eesti, põllumeeste, karskus, spordi, teatrid, laulukoorid ). 1909 Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga.
20saj algul venemaad tabanud majanduskriis asendus sajandi teisel kümnendil hoogsa tõusuga. Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta Tallinn Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks ning rajada Soome lahe suudme sulgemiseks imperaator Peeter Suure merekindlus. Vaatamata tööstuse kiirele arengule jäi Eesti endiselt põllumajanduslikuks maaks , kus 2/3 elanikkonnast oli tegev maal.
Esimene maailmasõda (1914-1918) Ühel pool Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia ja teisel pool Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad , Poola ja Ukraina . Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil , kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid.
Pariisi rahukonverentsil (1919–1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles ' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73515000 meest.
Venemaa ihkas maad juurde, uued relvad(kuulipilduja), pole ratsaväge, roheline-pruun rõivastus, lennuvägi, gaas , allveelaevad, tankid .
Aasta 1917 ja iseseisvus (ka eelmine tekst I MS läheb siia)
Murrangulisemaid aastaid üldse. Sinna sisse jääb I MS ja kukutatakse Vene tsaar . Paljud riigid saavutavad iseseisvuse. Venemaast sai sotsialistlik riik ja oli isikukultus . Veebruarirevolutsioon: kukutati viimane vene tsaar Nikolai II ja asemele tuli Ajutine Valitsus.
Venemaal suur näljahäda (500 000 inimest sureb ). Põllumajandust pole, ainult vili. Loosungid Vene tsaarile Lõpetage sõda! Leiba! Maad!
30märts 1917 Võtab Ajutine Valitsus Eesti kohta omavalitsusseaduse ehk autonoomia . Soodne olukorda maa iseseisvumiseks, Eestimaa kubermang (J.Poska), Maanõukogu (maapäev), parlamentaarne rahvaesindus, Maavalitsus (J.Rammot, K.Päts), Eesti rahvaväeosad, tugevndati kaitset Saksamaa võimaliku pealetungi vastu. Eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks ja eestikeelne kooliharidus.
Oktoobrirevolutsioon : Nõukogude Venemaa (kuni 1991), kukutati Ajutine Valitsus ja asemele tuli Rahva Kommissaaride Nõukogu ja Lenin . Lõpetati turumajandus, asemele sotsialism. Ei ole eramajandust, kõik riigi oma. Eestlastele see ei meeldinud. Sotsialismis ainult üks partei ja ainult üks isik, keda valida saab. Pole kodanikuõigust – võidakse teha inimestega mida tahes, vangistada, tappa jne.
15nov üritab Maapäev kuulutada välja iseseisvust, aga saadetakse polševite poolt laiali.
1918 Päästekomitee, iseseisvusmanifest . 24.02.1918 kuulutatakse välja iseseisvus . Venemaa läks üle Euroopa kalendile, mis tähendas, et 2 nädalat kustutati vahelt ära 1veebr-> 14 veebr. Venelased olid juba läinud ja sakslased polnud veel jõudnud. 25veebr tuleb juba saksa okupatsioon ja on kuni 11nov.
Vabadussõda 1918-1920 Venemaal oli diktatuur. Eesti tahtis iseseisvust. Lenin läks Venemaale tagasi ja andis Eesti alad Saksamaale, et mitte Eestimaal sakslastega sõdida. Pool aastat oli saksa võim. Saksamaa viis väed ära Eesti Vabariigist, mitte Venemaalt ja Eesti sai olla 17päeva iseseisev ning ajada riigi asju. Siis tahab Nõukogude Venemaa jälle Eestit endale – Vabadussõna. Tuli lootusetuse tunne, mehed olid just sõjast tulnud (I MS) ja neid oli tülpimus peal ja vastu hakkasid hoopis üliõpilased, kel polnud midagi kaotada. Vene väed olid ka hästi aeglased, sest nende arust polnud eestlastest neile vastast. Kohale jõudes avastasid venelased, et siin on toitu nagu muda (neil oli ju näljahäda) ja pugisid end lihtsalt täis siin ning sellega sai Eesti veel rohkem aega. Laidoner hakkas kohe organiseerima vastupanu, sest tal olid maailmasõjast kogemused olemas. Üldmobilisatsioon 06.01.1919 ja see annab suure vastulöögi. Laidoner organiseeris abi ka välismaalt ning Eesti tõrjub vaenlased välja ning hakkas riigiasju ajama . Asutav Kogu ja 1919 10okt Maaseadus . Saksa mõisnikelt võetakse maa ära ja 15juuni 1920 võetakse vastu esimene Põhiseadus ( parlament ).
Landeswehri sõda sakslastega. 23juuni1919 üritavad ka sakslased osa saada ja see ajab eestlased marru. Saksa väed purustatakse ja selles sõjas vange ei võetud. 700aastat vihati saksa mõisnike ja kõik viha valati välja, kättemaks ning 23juuni on võidupüha.
03.01.1920 relvarahu ja lõplik Tartu rahu 02.02.1920. „Venemaa loobub Eesti aladest igavesest ajast igavesti “ (tutkit ta loobub, varsti jälle kallal)