Kristjan Jaak Peterson (1)

. Kristjan Jaak Peterson ( Christian Jacob Petersohn) sündis 14. märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich ( 1798 ), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.
Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt. Järgnesid õpingud Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumi aastad 1815-18 tähistasid Kristjan Jaak Petersoni vaadete kujunemise ja oma mõtete värssidesse vormimise algust. 1819 astus ta Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda, mille lõpetas 1820 aastal.
Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest.
Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid , mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt.
Keeleharrastuse kaudu teatakse ka üht Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbārdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. . Kuigi Petersonil ei olnud toetajaid, uskus ta eesti keele saamist kultuurkeeleks ning sõnas lause, mis viis ta ajalukku: Kas siis selle maa keel / laulutuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?
Ta juurdles maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle.
Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea , kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele, luulele (vähem kui Riias), korporatsioonielule. Õigustamata toetajate lootusi - loobumine kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviis -, jäi Kristjan Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse Soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased.
Kirjanik suri tuberkuloosi.
Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman ; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. 1913 tuli päevavalgele ka Kristjan Jaak Petersoni pilt, mille lauliku viimaseks , 21. sünnipäevaks tegi Viljandist pärit saksa graafik ja Kristjan Jaak Petersoni sõber Franz Burchard Dörbeck. Sellest ajast on Kristjan Jaak Petersoni hinnatud Eestis kõikidel aegadel. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa.
Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.
Kasutatud kirjandus:
http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=150&ItemID=301
http://et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peterson
Eesti Entsüklopeedia 7.köide lk 276