VILJANDI
KUTSEÕPPEKESKUS
Harri Valge
VIIMNE
RELIIKVIA Kokkuvõte
Juhendaja : R. Raigla
Vana-Võidu
2014
Sisukord
Sissejuhatus 3
TEGELASED Filmis ’’Viimne Reliikvia 4
Tegijad 5
Dublaaž 6
Võttepaigad 6
Taastamine 7
Esilinastus ja taaslinastus 7
Vaadatavus 7
Filmi pealkiri teistes keeltes 8
Muid fakte filmi kohta 8
Filmis kasutatud laulud 9
Kokkuvõtte 9
Kasutatud materjal 10
Sissejuhatus
Viimne reliikvia
TEGELASED Filmis ’’Viimne Reliikvia
- Aleksandr Goloborodko (Александр Голобородько) – Gabriel
- Ingrīda Andriņa – Agnes von Mönnikhusen
- Elza Radziņa – Abtiss
- Rolan Bõkov – Vend Johannes
- Eve Kivi – Ursula
- Uldis Vazdiks – Siim
- Raivo Trass – Hans von Risbieter
- Peeter Jakobi – Ivo Schenkenberg
- Karl Kalkun – Pealik
- Valdeko Ratassepp – Johann von Risbieter
- Jüri Uppin – Delvig
- Helmut Vaag – kõrtsmik
- Katrin Karisma – toatüdruk
- Ago Saller – preester kloostris
- Priit Pärn – mässaja
- Ants Lauter – vana
- Hans Kaldoja – munk
- Ain Jürisson – munk
- Hugo Laur – munk
- Kalju Komissarov – munk
- Aleksander Kurtna – osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet.
- Feliks Kark – röövel (kes lubas mütsi ära süüa)
- Valdo Truve – röövel (Sai pisut müratud!)
- Päärn Hint – röövel (mütsi ja palja ülakehaga)
- Sergo Rahomägi – röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!)
- Viivi Rändsaar-Dikson – Lautot mängiv naine kõrtsis
- Aleksander Vilipere – trummi mängiv poiss mõisameeste laagris
- Guli Hamrajeva – tüdruk Schenkenbergi laagris
Tegijad
- Laule esitab – Peeter Tooma
- Laule esitab – Georg Ots (venekeelses versioonis)
- Laulutekstid – Paul-Eerik Rummo
- Dirigent – Eri Klas
- Helioperaator – Roman Sabsay
- Montaaž – Virve Laev
- Operaator – Sergo Rahomägi
- Operaator – Tatjana Dobrovolskaja
- Operaator – Mihkel Ratas
- Operaator – Tiit Vernik
- Kunstnik – Rein Raamat
- Kostüümid – Helve Halla
- Jumestus – Helve Sikk
- Näitejuht – Kalju Komissarov
- Näitejuht – Veronika Bobossova
- Kombineeritud võtted – Boriss Aretski
- Kombineeritud võtted – Ludmilla Aleksandrovskaja
- Assistent – Margit Ojasoon
- Assistent – Viktorina Kapina
- Kunstnik- dekoraator – Oleg Kurg
- Kunstnik-dekoraator – Helve Halla
- Kunstnik-dekoraator – Mart-Juhan Must
- Kunstnik-dekoraator – Harta Ehelaid
- Võitlused seadnud – K. Tšernozjomov
- Võitlused seadnud – A. Olevanov
- Ratsatrikid – Pjotr Timofejev
- Ratsatrikid – J. Melnikov
- Sambomaadlejate juht – Andres Lutsar
- Nõuandja – Villem Raam
- Nõuandja – Natalie Mei
- Nõuandja (ladina keele alal) – Aleksander Kurtna
- Nõuandja – Eugen Rosental
- Toimetaja – Lennart Meri
- Stsenaariumi tõlkija vene keelde – Igor Kononov
- Laulusõnade tõlkija vene keelde – Svetlan Semenenko
- Direktor – Raimond Felt
- Direktori asetäitja – Karl Levoll
- Fotograaf – Villu Reiman
- Administraator – Aare Soosaar
- Administraator – Heldur Mõtus
Dublaaž
- Mati Klooren – Gabrieli hääl (eestikeelses versioonis)
- Mare Garšnek – Agnes von Mönnikhuseni hääl (eestikeelses versioonis)
- Aino Talvi – Abtissi hääl (eestikeelses versioonis)
- Jüri Järvet – Vend Johannese hääl (eestikeelses versioonis)
- Aksel Orav – Siimu hääl (eestikeelses versioonis)
- Olev Eskola – Ivo Schenkenbergi hääl (eestikeelses versioonis)
Võttepaigad
- Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas , Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas
- Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zīles oli Risbiteri mõis.
- Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis.
Taastamine
Eesti Filmi
Sihtasutus ja Tallinnfilm otsustasid 2000. aastal, et
film on pärand, mida tuleb säilitada ka tulevastele põlvedele,
ning otsustasid selle originaalnegatiivi Moskvast välja osta ja
ajahambast puretud koopiate põhjal taastada. Moskvast aga õnnestus
hankida vaid koopia. Soomes
Digital Film Finlandis kaotati pildilt
kraapsud ja värinad ning korrastati värv, heli aga
taastati EESTIS
firmas Film
Audio . "Viimne reliikvia" on esimene
digitaalselt taastatud EESTI film.
"Viimne
reliikvia" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 15. märtsil
2002 Tallinnas
kinos Coca-
Cola Plaza.
Esilinastus ja taaslinastus
Esilinastus
- 23. märts 1970 Eesti ( kino Kosmos)
- 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa
- 3. september 1971 Soome
- 15. september 1971 Norra
- 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa
Taaslinastus
- 15. märts 2002 Eesti
- 11. juuli 2003 Tšehhi
Vaadatavus
Esimese aastaga
kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000
vaatajat .
Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama
ajaga 44,9 miljonit vaatajat,
millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis.Aastatel
1940–1989 Nõukogude Liidus toodetud
filmide vaadatavuse edetabelis
on ta 74. kohal.
Taaslinastumisel
kogus ta 2002. aastal 5490 vaatajat.
Film on
linastunud enam kui 80 riigis.
Filmi pealkiri teistes keeltes
"Последняя
реликвия" – vene keeles
"Poslednyaya
relikviya" – vene keeles (inglise transkriptsioonis)
"The Last
Relic" – inglise keeles
"Poslední
relikvie" – tšehhi keeles
"A lovag
végakarata" – ungari keeles
"La dernière
relique" – prantsuse keeles
"Viimeinen
pyhäinjäännös" – soome keeles
"Taistojen
mies" – soome keeles
"Stridernas
man" – rootsi keeles
"Ultima
relicvă" –
rumeenia keeles
"Die Letzte
Reliquie" – saksa keeles
"Med ild og
sverd" – norra keeles
"Pēdēja
relikvija" - läti keeles
Muid fakte filmi kohta
- Filmi tootmiseelarve oli 725766 rubla.
- Filmi pikkus on 2699,5 meetrit.
- Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni.
- Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni.
- "Viimne reliikvia" oli Itaalias ja Ladina-Ameerikas keelatud.[2]
- Tegelikult kinnitati Ivo Schenkenbergi rolli hoopis Leedu näitleja Juozas Budraitis. Õnnetu juhuse tõttu kukkus too filmivõtetel hobuse seljast ja murdis vaagnaluu, tema asemel sai selle rolli Peeter Jakobi. Filmi on jäänud stseen Juozas Budraitisega seal, kus Ivo Schenkenberg kukub kloostri salakäiku.
- Pool aastat pärast esilinastust tulid müügile liköörid Agnes ja Gabriel.
- Pirita kloostri filmimiseks ehitati Virtsu lähedale Kukeranda 8–9 m kõrgune polüstüroolist ja vineerist makett, mis hõlmas endas kaitsemüüre ja torne. Veel ehitati sinna siseõu, ristikäigud, kaev , vallikraav ja sild . Kloostrikirikut ei ehitatud, selle asemel kinnitati näitlejate peade kohale võltspaeristi ja kadakate vahele kloostrikiriku kujuline vineertahvel.
- Kuna Niguliste kirikus oli restaureerimine pooleli , siis ehitati filmivõtete ajaks sinna ajutine laudpõrand, mis kaeti paekivipõranda imitatsiooni saavutamiseks kummimattidega.
Filmis kasutatud laulud
- Põgene vabalaps
- Pistoda laul
- Mässajate laul
- Nuhk- munkade Laul
- Prostituudi Laul
- Üks mees nägi unes taevalikku õiglust
Kokkuvõtte
Film oli omal
ajal kallis kuid arvestades, et vaatajaid oli palju, mitte ainult
NSV-s vaid ka mujal üle maa siis tasus see ennast tõsiselt ära.
Kasutatud materjal
Kõik kommentaarid