Eesti soost haritlaskonna kujundamisel omas suurt tähtsaust ka 1884 aastal tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Seal alustasid õppimist suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. Rasketele oludele vaatamata jätkus eestikeelne tegevus ka venestusajal. Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides. Agaralt nt osaleti Jakob Hurda 1888 aastal välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reiman. Töötas kirikuõpetajana, koguduse töö kõrvalt jõudis edendada üle kogu maa karskusliikumist ja panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts, milles haritlased rääkisid omavahel eesti keeles, mis tollases olukorras polnud sugugi tavaline. 1884 aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp.
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
maakonnast". Võib nimetada esimeseks arheoloogiks Eestis. Koolmeistrina andis Jung välja ka mitmeid õpikuid. Martin Lipp - Nõo kirikuõpetaja - uuris kirikulugu ja koostas genealoogiaid ning kutsus teisi üles seda tegema. Henrik Prants uuris soome sugurahvaid, lõpuks kirjutas "Eesti rahva ajaloo" (kusagil 20. saj alguses). Eesti ajal andis veel välja oma memuaarid. Villem Reiman lõpetas TÜ, tundis huvi kultuuriloo vastu - alustas selle uurimisega juba varakult. Tegeles kaasaja karskusliikumisega - teda võib selle juhiks pidada. Tegegutses ka kirjanduskriitikuna. Ajaloo uurimises valdas allikakriitilist meetodi, veetis palju aega arhiivides ja leidis olulisi kultuuriloolisi allikaid. Uuris ärkamisaegseid tegelasi ja tegevust. Lõpuks kirjutas samuti Eesti ajaloo, mis eraldi raamatuna avaldati 1920
erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus (sh mõõdukas ja radikaalne tiib) ning sotsialism (rahvuslik ja rahvusvaheline). Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal asus Postimeest toimetama Viljandimaa taluniku peres sündinud ja Tartu ülikoolis juristihariduse omandanud Jaan Tõnisson (1868-1941?), kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Uue toimetaja juhtimisel tõstis Postimees kübile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt. Sama ägedalt ründas Postimees ka baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Näitamaks eeskuju,
Rajas ajalehe "Olevik". Venemeelne. Karl August Hermann: Oli ainsa rahvuslikku vaimu ärkvel hoidva ajalehe "Postimees" toimetaja. See muutus esimeseks eesti keelseks ajaleheks. Õhutas kultuurilist edenemisr. Hugo Treffner: Tema loodud eragümnaasium omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Venestusaeg sätestas ka sellele koolile kitsendusi aga siiski sai sealt ettevalmistuse suuremosa Tartu Ülikooli õppima läinud eestlased. Villem Reiman: TÜ usuteaduskond Eesti ajaloo ja kultuuriloo uurimine Eesti Üliõpilaste seltsi üks loojatest Eesti keele kasutamine haritlasringkondades 4. juuni 1884 õnnistati Eesti Üliõpilasseltsi lipp (hiljem eesti lipp) 35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905 aasta revolutsioon Tartu renessanss: Ametist lahkus ,,Postimehe" toimetaja Karl-August Herman.
eriprivileege, imperialismiajastu, kus suurrahvad üritavad vähemusrahvaste üle võimu võtta(venestamine) venestamine algab 1886, 1887 seatakse kõigis koolides õppekeelena vene keel, 1893- koolireform, tartu ülikoolis saab keiserlik Jurjevi ülikool, õppekeeleks vene keel. 1890tel see taandub, sest juhid kaovad. Kerkib uus kõrgelt haritud põlvkond. Tuumikuks saab eesti üliõpilaste selts, kes tegeleb rahvustunde ja keele säilitamisega. (jaan tõnisson,V. Reiman. Aleksander2 (1855-1881) Aleksander 3 (1881-1894) Nikolaj 2 (1894-1917) 19 saj lõpp- 20. saj algus (1850-1917) 1. Majanduslik areng Eestis 2. sotsiaalne areng Eestis /muutused rahvastiku koosseisus, linnastumine, sots kihistumine,... 3. poliitiline areng Eestis (kolm poliitilist suunda) 4. 1905-06 a revolutsiooni tulemused Majanduslik areng Eestis(1870-1914)
○ sakslased 3,5%. ● Väljarändamine: ○ Venemaale 120 000; ○ Põhja-Ameerika 15 000. ● Linnastumine: ○ maarahvastik 80%; ○ suurim linn Tallinn 116 000 inimest; ○ linnaelanikest eestlased u 60%. Poliitiline maastik: ● Valitsusleer: ○ baltisakslased. ● Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib; ○ Postimehe ringkond ehk aatemehed; ○ J. Tõnisson, V. Reiman. ● Liberaalsete demokraatide radikaalne tiib; ○ Teataja ringkond ehk majandusmehed; ○ K. Päts, J. Teemant; ○ 1904. aastal tulid Tallinnas võimule. ● Revolutsiooniline leer; ○ uudised. 1905. aasta revolutsioon: ● 9. jaanuar– Verine Pühapäev Peterburis; ○ streigid, miitingud, palvekirjade esitamised. ● 15. oktoober– ülevenemaaline streik; ● 16. oktoober– veretöö Uuel turul;
tähendusloome- kas 24 tundi või kui magame, siis ei ole. unede tähendusloome - vaataja roll või loome ise. ☼ vaimuvara (rahvaluule kogumine) - Jakob Hurt ☼ vanavara (esemeline kultuur) - Jaan Jung - eesti rahvas sündis kultuuriajaloolise projektina. suuline ja materiaalne kultuuri põlistamine eesti kultuuri mõtestamine kirjalikult “Eesti kultura”- 1 eestikeelne katse defineerida eesti kultuuri, Villem Reiman. ☼ kultuuriakadeemiline uurimine:kultuuri sotsiaalajal uurimine - inimeste ühistegevused, maarahva, lihtrahava kultuur, argipäevad. 18.02 Kultuuriajaloo sünd ja varane aeg Johann Herder (1744-1803) → kultuuri “ajaloolisuse” sünd ☼ Riia – kokkupuude talurahvaga (osales jaanipäeval) ☼ Itaalia: tutvus Vico töödega, esimene Vico tutvustaja ☼ sündis siis, kui Vico suri
+ Jaan Tõnisson (1868-?) sai 1896.a Karl August Hermanni asemel "Postimehe" peatoimetajaks. Ta koondas lehe ümber haritlasi, nt Peeter Põld, Karl August Hindrey jt. Nad seadsid tegevuses esiplaanile eestlaste eneseteadvuse arendamise, välistades koostöö nii venelaste kui sakslastega, nõuti eestikeelset haridust, kõneldi eesti keeles. Toetajatena nähti jõukamat talupoegkonda ja linnakodanlust. + Villem Reiman Liberaalsete demokraatida radikaalne tiib + ,,Teataja" ringkond e majandusmehed + Konstantin Päts (1874-1956) asutas ,,Teataja" 1901.aastal, kaasates noored ja vihased, nt Jaan Teemanti ja Anton Hansen Tammsaare, pidades tähtsaimaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist, leides, et võitluses baltisakslaste vastu võib koostööd teha ka vene demokraatidega. + 1904
importance -- in 1905, there were more than 500 in Estonia. The Estonian `social mentality' as a whole remained in opposition to the central Russian government; nationalism and socialism were the major political trends. Within the early 20th century national movement, the moderate and radical wings were clearly profiled. The moderates who gathered around the Tartu newspaper Postimees (the first issue was published in 1891), founded by Jaan Tõnisson and pastor Villem Reiman, wanted to transform the Russian authoritarian rule into parlamentarian government, i.e. constitutional monarchy. They also demanded citizens' rights in Russia, modelled upon those in Western Europe. The moderate ideologists relied on liberal reforms and legal, non-violent means of political struggle. They were afraid to suggest direct resistance to Russian authorities that could result in mass repression and destroy the Estonian people.
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
Kitzbergi. Jaan Koorti järgi on nimetatud ka üks tänav nii Tallinnas kui ka Tartus. Heino Eller Ta sündis 7ndal märtsil 1887 Tartus ja suri 16ndal juunil 1970 Tallinnas. Ta oli helilooja ja pedagoog. Tema järgi on nimetatud ka muusikakool Tartus. Ta oli Eesti sümfooniaorkestrilise ja kammermuusika üks rajajatest. Tema sümfoonilised teosed on ,,Videvik" (1917), ,,Koit"(1920), ,,5 pala keelpilliorkestrile"(1953). Liina Reiman 14. november 2. november 1891 Valga 11. september 1961 Helsingi. Ta oli näitleja ja üks Eesti esimesi kutselisi näitlejaid. Ta on mänginud 33 etenduses. Tema teosteks on: ,,Rambivalgus süttib. Mälestusi minu lavateekonnalt"(1956) ja ,,Lava võlus"(1960) Kristjan Palusalu 10. märts 1908 17. juuli 1987. Ta kandis nime Kristjan Trossmann aastani 1935. Ta oli eesti
.............................................. tegevus ........................................................................................................................................ Jakob Hurt: vaated ......................................................................................................................................... tegevus ........................................................................................................................................ Villem Reiman: vaated ......................................................................................................................................... tegevus ........................................................................................................................................ 5. Mille poolest sarnanesid ja milles erinesid 19. sajandi rahvuslik liikumine ja uus ärkamisaeg 1980. aastatel? Leidke kaks sarnasust ja kaks erinevust. (4 p) Sarnasused: 1)...................
Jakob Kõrv ja tema ajaleht Valgus 1893. a läks Grenzstein ja tema leht Olevik venestuse teele, idee: tuleb kasutada venestust saksalastele viimase hoobi andmiseks, Olevik propageeris venemeelseid vaateid osa Jakobsoni pooldajaid teine osa haritlasi leidis, et tuleb vaikselt arendata edasi eesti kultuuri loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis 1884. a õnnistas oma lipu Otepää kirikus pastor Villem Reiman vaimsuse idee 1888. a algas Hurda juhitud rahvaluule suurkogumine 1883. a alustas tööd Hugo Treffneri gümnaasium, selle kaudu said eesti poisid minna ülikooli Reimani ja Grenzsteini juhtimisel sai alguse karskusseltside loomine ainus lubatud seltsi liik Hermann sai Postimehe, mis sai päevaleheks, peatoimetajaks, 1896. a ostsid Postimehe Reiman ja Jaan Tõnisson, algas võitlus Postimehe ja Oleviku vahel, mille võitis Postimees
nägid venevõimu sekkumises ohtu kohalikule arengule. Jakobsoni suund ründas luteri kirikut. 1880. aastatel algas venestamispoliitika, mis lämmatas ärkamisaegse aktiivsuse. Sajandivahetuse avalikelu Eestis jagunes kolme suuna vahel: 1. Jaan Tõnisson Postimees - rahvuslik ringkond Taruts. Püüti ühendada mõlemat ärkamisaegset suunda. Nii Hurda mõõdukat konservatiivsust kui ka Jakobsoni käremeelset liberaalsust. Selle voolu teine mõjuvam mees oli Villem Reiman. 1905. aasta lõpus Tõnissoni eestvedamisel algatatud Eesti Rahva Eduerakond oli eestlaste esimene ametlik erakond ja jäi selleks tsaariaja lõpuni. 2. Konstantin Pätsi Teataja ümber koondunud ringkonda võib võrrelda Lääne- Euroopa radikaalsete vasak liberaalidega, mõneti ka Jakobsoni käremeelse suunaga. Keskus Tallinnas. Erinevalt Tartlaste aatepoliitikast oldi märksa reaalpoliitilisemad. Tehti koostööd sotsialistidega. 3
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
ühiseks rahvuskubermanguks liitmine, maareform, eesti keel õppekeeleks jm. II rahvuslikest erakondadest sündis Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) Tartus, asutamisskoosolek novembri lõpus, ERE selja taga seisid Postimehe ringkonnad. Lähtus Kadettide Partei programmist (Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei KDP). Eduerakonna peamised pooldajad olid Tartu linna haritlased ja Lõuna-Eesti jõukamad talupojad, nende liikmete arv kasvas aasta lõuks 1000ni. Eduerakond eesotsas J. Tõnisson, Reiman, Koppel, Kallas jne. "Vaheerakonda" üritasid luua Tartu nooremad haritlased Hanko, Olesk, Karl Schlossmann Parteile nimeks Radikaalsotsialistlik Partei hilisemad paralleelid 1917. a loodud erakonnaga; töötati välja ka parteiprogramm ning anti välja ka partei häälekandja, kuid sellega ka partei tegevus sisuliselt lõppes. Tallinnas üritasid ka Teataja ringkonnad erakonda teha, kuid revolutsioon sai enne läbi. Balti kubermangudes loodi 2 parteid Balti
Vene mõju ja kohalolekut tuleb suurendada ning baltisaksa mõju vähendada, nii et eestlaste ja lätlaste poliitilised õigused ei laieneks. Balti kubermangude kindralkubernerid – Eestimaal Aleksei Bellegarde (1902–05) ja Liivimaal Mihhail Paškov (1901–05) – tunnistasid uute reformide vajadust ja püüdsid laveerida kohalike vaenutsevate poliitiliste leeride vahel. Valitsus ise oli aga üsna passiivne ses suhtes. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): 19. sajandi viimastel aastatel hakkas Eesti rahvuslik liikumine taas elavnema. Tartus toimus nn "Tartu renessanss", mille taga olid uue põlvkonna rahvuslased Villem Reiman ja Jaan Tõnisson. "Postimees" alustas taas rahvusliku vaimsuse hoidmist, kirjutades rahvusaadetest ja eestlasi puudutavatest probleemidest. Ta avaldas „Postimehe juhtmõtted” mis oli ka selles vaimsuses kirjutatud, sh muistse vabaduse romantiline idealiseerimine. Neile avaldas
kuid see oli rangelt keelatud. Eesti ühiskonna reageering venestusreformidele- Eestlaste jaoks teiktasid suht palju segadust need reformid. Vnestamne pidurdas selgelt rahvuslikku liikumist, osad vahetasid poolt ja läksid venestamisega kaasa, ntks ajaleht Valgus. Rahvaluulekogumine ja jakob hurt- 1888ndal aastal algatas järjekordse rahvaluule suurkogumise- veelkord sai eestlastele kinnitatud nende pärimuse ja mineviku tähtsus selle rahvaluule kaudu. Villem Reiman Baltisaksa seisused oli venestusest erakordselt häiritud. Teha aga midagi sinna ei saanud. Venestusreformide tagajärjed- Halduskorra reformimine suurel määral kärpis baltiskslaste võimu. Esialgu seestlaste õigused selle arvelt oluliselt ei laienenud aga. Koolide venestamise teema tõi kaasa koolitarkuse kvaliteedi languse, üldine kirjaoskuse tase (emakeels) aga oli sajandi lõpul siiski juba üldsieks mutuuda.
tuupimise igavuse tõttu kaasa kirjaoskamatuse tõusu 2) range tsensuur kirjasõna üle 3) suleti Eesti Kirjameeste Selts ¤ eestlaste ühiskondlik aktiivsus leidis rakendust nüüd põllumeeste- ja karskusseltsides, mis võisid oma tegevust jätkata ¤ eestlaste hulgas kasvas venevastasus, kuid leidus ka neid, kes leidsid venestamises positiivseid külgi, eelkõige võitluses aadliga (Ado Grenzstein jt) ¤ venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis VILLEM REIMAN (1861-1917) – oli TÜ usuteaduskonna lõpetanud ning töötas Kolga-Jaanis kirikuõpetajana ¤ suure töövõimega mehena suutis ta üle kogu maa karskusliikumist edendada ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele ¤ suured teened rahvuslikkuse säilitamisel on Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS), mis ühendas noori eesti haritlasi, kes tõstsid omavahelises suhtlemises au sisse eesti keele ¤ 1884. a
Rohkem medaleid välja ei antud. Vahejuhtumist sugenes pikaajaline vaen USA ja Inglismaa kergejõustikuliitude vahel. STOCKHOLM 1912 Esmakordselt toimus olümpiamängude ajal antiikmängude eeskujul kunstikonkurss, millele esitasid töid maalikunstnikud, skulptorid, arhitektid, muusikud ja kirjanikud. Tsaari-Venemaa koosseisus võistlesid eestlased Stockholmis kreeka-rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann; kergejõustiklased Elmar Reiman (maraton), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart (Mihkel) Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. 1920.a. olümpiamängudel esines Oskar Vilkmann (1880 - 1953) Soome koondises ratsutamises Oskar Vilkama nime all. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid otseste faktide puudumisel pole selles senini selgust. Karl Lukk ja Eduard Hermann osalesid Stockholmis 10 km käimises.
preesterlusele, sagedastele kokkutulekutele, koguduseliikmete vastastikusele abistamisele ja õpetamisele, ,,hingehoiule", millega koosolekul käis kaasas meeleliigutus (nutmine, värisemine jne.) Koguduse kokkutulekul oli tähtis osa laulul ja liturgilisel jumalateenistusel. Aastal 1741 ilmunud lauluraamatus oli 1300 laulu, hiljem juba 1350 (need nn. Siioni laulud levisid laialt, ms. Ka Soomes ja Skandinaavias). Paljud Eesti juhtivad kultuuri- ja ühiskonnategelased (Kreutzwald, Jakobson, Hurt, Reiman, Tõnisson) olid hernhuutliku taustaga. Urvaste pastor Quandt andis välja esimese hernhuutliku lõunaeesti lauluraamatu (21 laulu). Teos ilmus aastal 1741, kuid keelati ja hävitati. Quandti kõrval esinesid vennastekoguduses kirjameestena juba eestlasedki, esimesed nimeliselt tuntud pärast Käsu Hansu. Neist tuntuim Urvaste kihelkonnakooli õpetaja ning köster Mango Hans, kelle käsikirjad olid 1740. aastail laialt levinud. Mango Hans tõlkis saksa keelest
mis ootavat eestlasi venestudes. Karl August Hermann - ,,Postimehe" toimetaja, mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. See oli ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. Hugo Treffner - Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883 Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri Eragümnaasium. Just sealt sai ettevalmistusi suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. VILLEM REIMAN - Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas. Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Iseloomulikuks range õiglus ja ausus, talupoeglike iseaalide järgimine, tõsine usk ja aatelisus. Eesti Üliõpilaste Selts 1870, hakkas tegema suurt tööd rahvuslikkuse säilitamiseks. Äsjasest üldlaulupeost ärgitust saanud eesti soost üliõpilased hakkasid koos käima
Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. 33. BAASIDE AEG 1939-1940
Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. See imelik ,,öökullist" kirjanik ja armsust kiirgav ning lonkav tüdruk moodustasid"hurmava paari" kinnitab Liina Reiman oma mälestustes. Lilian Kirepe Altermanni-raamatust(1968) loeme, et Piibelehe juures märgatakse tema linlikust, intelligentsi, peent nüansirikkust ning ekstravagantsust. Rõhutatuna haiglasest välimusest ja kahisevast häälekõlast, kandis tema Piibeleht teatavad salapära varjundit. Esietendus 25.september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas)
Kõik ärkamisaja suuremad üritused likvideeriti. Aleksandrikoolist tehti venekeelne linnakool ja siis põllutöökool. Sellest hoolimata tehti jõudumööda rahvuslikku tööd edasi karskusseltsides. Üheks aktiivsemaks organisaatoriks oli noor ja energiline Jaan Tõnisson. Ka Eesti Üliõpilaste Seltsis püüti jõudumööda venestamise vastu võidelda. Omal ajal kujunes seal poolsalajane "Kalevipoja" lugemine ja seletamine. Juhtivateks isiksusteks olid siin Hurda sõber Villem Reiman ja hiljem Jaan Tõnisson. Eestimeelne tegevus jätkus vaikselt aga visalt karskusseltsides, laulu- ja mänguseltsides, laulupidudel, pasunakoorides, laulukoorides, vanavara kogudes ja mujal. Jaan Tõnisson (1868-?). Tema tähtsus tõusis, kui ta aastal 1896 võttis üle Postimehe toimetamise, mis tähendas osa olla Eesti rahva vaimseks juhiks. Rahvuslikuks ideaaliks kuulutati kasinus, kainus, rahvuslik uhkus ja iseteadvus, lugupidamine oma esiisade ja
,,Miks me igal sügisel ära lendame? Me ei lendakski kuhugi, kui talvel siin sääski ja kärbseid leiaksime ja kui pakane nii kuri ei oleks. Nüüd aga peame talve eest põgenema kaugele, kaugele. Elage hästi, armsad lapsed! Kevadel tuleme jälle tagasi!" Pääsukesest lastekirjanduse kogumikest: 1. Pääsuke, Mihkel Veske, lk. 37. Meie kiisul kriimud silmad. Tallinn: Eesti Raamat 1985 2. Vidiit, Heljo Mänd, lk. 92. Rohupäike. Tallinn: Eesti Raamat 1986 3. Pääsukese laul, Rudolf Reiman, lk. 222. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Vidri, Kadli ja nende lapsed, E. Tee, lk. 222. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Pääsupesa, Ellen Niit, lk. 251. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 6. Pääsukesed, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 7. Pääsukeste tulek, J. Oro. Hiir rätsepaks. Tallinn: Eesti Raamat 1967 8. Pääsukese laul, Karl Eduard Sööt, lk. 16. Lastelaulud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1969 9
Keel ja Kirjandus 1, 19. Loog, Mai 1988. Soome mõjusid Tallinna noorte keelekasutuses. Keel ja Kirjandus 2, 3, 8389, 144148. Loog, Mai 1991. Esimene eesti slängisõnaraamat. Tallinn. Loog, Mai 1992. Sanat tyttöjen ja poikien puhessa. Tutkimus Tallinnan koululaisten puhekielesta ja slangista. Opera fennistica linguistica. Tampere. Maruste, Rait 1988. Kuritegelik subkultuur tätoveeringutes, zestides, slängis. Tartu: Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts. Org Ervin, Reiman Nele, Uind Katrin, Velsker Eva, Pajusalu Karl 1994. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. Keel ja Kirjandus 4, 203209. Pajusalu, Karl 1987. Nivelleeruv murre. Karksi verb. Keel ja Kirjandus 9, 529543. Pajusalu, Karl 1992. Regional and Social Varieties of Estonian. UralAltaische Jahrbücher. Ural-Altaic Yearbook 64. 2334. Pajusalu, Karl 1996. Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
püüdlusi järgiv lüürika romantilise põhitüübi alla, proosale ja draamale oli omasem olustikulise tõepära järgimine. Kirjandusliku mõtte elavnemise algus avaldub meil loetu tutvustamise tasandil. Kirjandusliku mõtte uuenemisprotsessis oli oluline A.Grenzteini viiest artiklist koosnev sari "Meie kirjanduse käekäik" ("Olevik" 1884) 25. Rahvusliku ideoloogia muutumine 19. ja 20. sajandi vahetusel ning selle avaldumine kirjanduses (V. Reiman, A. Grenzstein, J. Tõnisson jt). Ado Grenztein (1849-1916), algselt "Sakala" kaastööline, kuid hakkas 1881. aastast Jannseni asemel "Eesti Postimeest" toimetama. EkmS lõhenemise ajal hakkas Grenztein mõõdukate poole pealt andma välja uut lehte "Olevik". Vastandudes saksakeelsusele ja - meelsusele toetas Grenztein eestikeelseid ja -meelseid arenguid, pidas vajalikuks ülikoolis eestikeelset professuuri. 1880. aastast
segadust. Varasemalt mitmed rahvastiku liikumise juhtfiguurid olid uskunud, et vene keskvõimu abil on võimalik parandada eestlaste olukoda (Piirata sakslaste võimu, anda rohkem õigusi eestlastele jne). Reformide lõpptulemust ei kiidetud heaks eesti seltskonna poolt. Haldusreformi eestlased suhtusid positiivselt, sest balti-saksa mõju oluliselt vähenes. Venestamine pidurdas Eesti rahvusliku liikumist, mitmed tegelased läksid venestamisega kaasa. Villem Reiman (1861-1917)- Kolga-Jaani kiriku õpetaja, pastor. Mitmekülgne ühiskonna tegelane, kirjanik. Aktiivne Eesti rahvusliku kultuuri arendaja. Ise luges end Jakob Hurda õpilaseks. 1888- Eesti rahvaluule kogumine (Jakob Hurt), üle 400 inimese kogusid materjali. Saadi üle 120 000 lehe materjali (Maailma suuremaid kogusid). Reformide tagajärjed: Halduskorra reformid vähendasid balti-saksa võimu. Eestlased õigused esialgu oluliselt ei laienenud ehk üks võõras võim hakkas asendama
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
Melody Makers (1937. aasta andmed) – saksofonid Juho Sumera (as, juht), Elmar Luts (as, trb), Martin Kaldma (ts), Herman Nelivald (tr), Endel Kalam (v, ühendorkestri juht), Valter Järvekülg (k, bž), Eduard Kikas (dr), Josephine Ondruy (kl) 188 ; Akkord (1938. aasta suve andmed): Martin Rubin (as, cl, v, AK juht), Juhan Rebane (as, cl), Siim Mandre (ts, cl), Kaupo Juurme (tr, v), Ernst Teder (trb, acc), Johannes Reiman (b), Ferdinand Helm (dr), Helmi Grünberg (kl) (Ojakäär 2003: 151) 189 . Kontserdil esinenud orkestrist on Jüri Tibari kogus säilinud foto (57), kuid 60 aastat hiljem pole enam kerge leida kedagi, kes suudaks abistada seal olevate isikute kindlakstegemisel. Eino Juttuse abiga õnnestus saada kontakt praegu Kanadas elava Paul Juttusega, kes tuvastas osa pildil olevaid muusikuid. Olemasolevate eri aegadel tehtud fotode võrdlemisel tundub, et
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
Eesti rahvuslik ajalookirjutus sündis valgustatud saksa ajalookirjutuse (G. Merkel) pinnaselt C. R. Jakobsoni poolt peetud ettekanne "Eesti rahva valguse-, pimeduse-, ja koiduajast." See on käsitlus saksa röövvallutusest, mis tegi lõpu eestlaste muistsele valguseajastule ja kehtestas uue, pimeduse ajajärgu. Sellest tekkis kujutelm "Seitsmesaja-aastasest orjatööst." Teadaolevalt esimesena kirjutas "Eesti keskajast" Villem Reiman. Ta hõlmab perioodi eestlaste asumisest Läänemere idakaldale kuni Jüriöö ülestõusu lõpuni 1345. aastal. Järgmine peatükk 1345-1561 käsitleb eelkõige saksa ordu võitlusi. Reimanist sai alguse traditsioon käsitleda 13. sajandi vallutust kui vabadusvõitlust. Käibele läks termin "Muistne Vabadusvõitlus." Eesti Wabariigis kinnistub Hans Kruusi "Eesti ajaloo" raamatus termin "Eesti keskaeg." Nõukogude
Tegelikult ei olnud Balti riikidel Lääne orientatsioonile ühtki mõistlikku alternatiivi ei poliitilises, majanduslikus, kultuurilises ega julgeoleku vallas. Eelkõige püüdsid haritlased iseennast veenda Euroopasse kuulumises, 1930.a-te teisel poolel peeti Euroopasse kuulumist iseenesestmõistetavaks. Oponeeriva vaate pakkus Oskar Loorits, viidates eestlaste kuulumisele uurali rahvaste perre ja nimetades eestlasi Ida vaimu lasteks. Villem Reiman ja Jaan Tõnisson kõnelesid Eesti asendi dualismist, mis üheaegselt lahutab ja ühendab Euroopa kahte poolt. 1931 esinesid Karl Pusta ja Jaan Tõnisson Rahvasteliidus avaldusega Euroopa ühinemiseks. Euroopa Uniooni toetati aktiivselt julgeoleku kaalutlustel ja nn igavese rahu ideedega seoses. Samal ajal oli Euroopa aga üks killustatumaid piirkondi maailmas. 1930. aastail kõneldi ka Balto-Skandiast, st Baltiriikide ja Skandinaavia liidust. Üldreeglina jäädi siiski Põhjamaadest eemale
fN funktsiooni tuletis sin x siinus fO funktsiooni teine tuletis tan x tangens f(n) funktsiooni kõrgemat järku tuletis tg x tangens df diferentsiaal dnf kõrgemat järku diferentsiaal MAJANDUSMATEMAATIKA I 77 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Luigelaht, V., Reiman, E. Koolimatemaatika põhikursus. 1. ja 2. osa. 3. trükk. Tln, Valgus, 1993. 2. Levin, A., Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika XI klassile. Tln, "Mathema", 1995. 3. Telgmaa, A. Rahandusküsimusi koolimatemaatikas. Tln, AVITA, 1994. 4. Kummer, J. Funktsioonid ja nende tuletised majandusarvestustes. Tln. "Avita", 1996. 5. Paas, T. Kvantitatiivsed meetodid majanduses (majandusmatemaatika). 6. Sikk, J. Majandusmatemaatika ülesannete kogu. Tartu, 1996. 7. Dowling, E
[18] M. Kline. Mathematical Thought From Ancient to Modern Times, Volume 2. Oxford University Press, 1990. [19] J. Knisley, K. Shirley. Calculus: A Modern Approach (veebikonspekt). 2002. [20] T. R. Kuphaldt. Lessons In Electric Circuits, Volume II - AC. 2007. [21] Ü. Lepik. Kaos ja kord. Tartu Ülikooli Kirjastus 1997. [22] L. Loone, V. Soomer. Matemaatilise analüüsi algkursus. Tartu Ülikooli Kirjastus 2009. [23] V. Luigelaht, E. Reiman. Matemaatika tehnikumidele. Tallinn, Valgus 1978. [24] C. A. Pickover. The Math Book. Sterling, New York, 2009. [25] I. Piir. Füüsika ajalugu. Ilmamaa, 2013. [26] P. Puusemp. Lineaaralgebra. Avita, 2008. [27] G. Rägo. Kõrgem matemaatika I. Tallinn, 1962. [28] T. Sauer. Numerical analysis. Pearson, 2012. [29] S. W. Smith. The Scientist and Engineer Guide to Digital Signal [30] V. Soomer. Kõrgem matemaatika (loengukonspekt). [31] V. Soomer. Matemaatiline analüüs
1786 2280 Rebane Aleksander Viljandi 04:36:18 M21 2002 2540 Rebane Renno Tartu 04:52:53 M21 1858 2246 Rebane Tarvo-Jaan Tallinn 04:42:22 M21 2076 1671 Rebenits Silver Tartu 04:58:22 M21 1170 1632 Rebina Tarmo Tallinn 04:04:23 M21 512 88 Reile Mihkel Tallinn 03:31:55 M21 731 955 Reilson Silver Tartu 03:42:32 M21 1706 1682 Reiman Priit Tartu 04:31:51 M21 304 903 Reinpõld Risto Harju 03:18:30 M21 1689 2621 Reis Rasmus Tartu 04:30:30 M21 2360 2689 Reisberg Sulev Tartu 05:45:40 M21 1951 2727 Reismann Marko Tartu 04:49:56 M21 1869 2664 Reitalu Rasmus Tallinn 04:42:40 M21 2211 2867 Rene Jürgen Harju 05:15:21 M21 721 385 Reynolds James Iiri 03:42:23 M21
Sanna...“. kiriku- ja maailmakirjanduse suurteos oli jõudnud eesti keelde. Piibel fikseeris ja ühtlustas eesti kirjakeele ja –viisi, mis tugines põhjaeesti murdele. Eestikeelse Piibli kujunemiskäik, alates eellugudest ja alglätetest kuni tervikteoseni, on kestnud üle 200 aasta paljude literaatide-estofiilide osavõtul. Kuni tänapäevani (1992) on Piiblit avaldatud eesti keeles 45 trükki. Piibli tõlkimist on põhjalikult uurinud eesti kultuuriloolane ja teoloog Villem Reiman (1861- 1917) ning avaldanud teose „Piibli ümberpanemise lugu“ (1889). Ta on trükki toimetanud ka Georg Mülleri jutlused koos omapoolsete selgitustega. Eesti kunstluule algus Võiks arvata, et kunstluule algus on rahvaluules. Päriselt siiski mitte. Vana regivärss ja 17.sajandi saksa luule on kaks erinevat kirjandustunnetust. Üks on vaba algriimiline improvisatsioon, teine lõppriimiline kindlastroofiline silprõhuline värss. Kui rahvalaul ulatub
mingit rakendust ei leitud - valitsus kartis vastupanud vabadussõjalaste poolt. Kes, millal ja miks? Konstatin Päts ja Laidoner - Päts kui valitsev riigivanem pidi leidma poliitilise toetuse, Laidoner sõjaväelaste hulgas jätkuvalt väga populaarne - pidi kaasa tooma sõjaväelaste toetuse. Kindlasti oli neil kaasabilisi, kes need täpselt olid, on raske fikseerida - kindlasti siseministeeriumi ja politsei kõrgemad juhtidest keegi. Kindlalt Reiman, Sooman, Müller. Mingil määral pidid riigpöördega olema seotud ka kõrgemad sõjaväejuhid: Nikolai Reek, kolonel Jaakson - saatis aspirandid teele ja relvastas, arvatavasti Laidoneri isiklik usaldusalune kolonel Richard Maasing. Tõenäoliselt seotud ka Kaitseliit ja sealt Roska. Kas ja kes veel nende plaanidega veel seotud olid, ei ole teada. Riigipöördest teadjate ring oli äärmiselt piiratud. Raskem on teada, millal otsustasi riigipööre läbi viia
Eesti Näitlejate Liit (The Estonian Actors’ League) was reconstituted in 1934, and began publishing the monthly Teater (Theatre), an up to date forum discussing cultural and specific professional problems, which became very popular. In 1938 the State Theatre School was opened. There were several strong theatre companies, and some of the actors and directors became celebrities: Paul Pinna (1884-1949), Ants Lauter (1894- 1973), Ruut Tarmo (1896-1967), Erna Villmer (1889-1965), Liina Reiman (1891-1961), Mari Möldre (1890-1974), Arno Suurorg (1903-1960) and Ants Eskola (1908-1989). In its essence Estonian arts remained close to the rural way of life and preserved a certain air of living with nature. There were influences from Impressionism (Paul Burman), Expressionism (the early works of Eduard Wiiralt and Ado Vabbe), Cubism and Constructivism (Märt Laarman). In the Thirties we may observe a turn towards greater realistic expression, connected with Estonia and Estonians
nimelt, et isa maa (isamaa) ja ema keel (emakeel) pole tühjad sõnakõlksud, vaid hindamatu väärtus. Aated teostuvad ja elustuvad üksnes siis, kui on olemas aatemehed, kelle poole aupaklikkuse ja lugupidamisega alati ja igas olukorras üles vaadatakse. Peeter Põld oli kompromissitu eeskuju mitte ainult oma õpilastele, kolleegidele ja oma lastele, vaid ka võhivõõrastele inimestele, sest tema sõnad ja teod olid kooskõlas. Peeter Põld ei olnud üksi. Hurt, Reiman, Kallas, Tõnisson, Liiv, Kukk, Lattik, Kõpp - kõik nad teadsid, et iga rahvas, kes tahab edasi elada, peab teadma, et ta maagiline imevõim on selles maakamaras, kus ta elab ja kus on elanud ta esivanemate pikk ahelik. Rikkus ilma ideaalideta on umbtee. Taasiseseisvumisel kuulutati korduvalt: omand on püha. Mitte isamaa, mitte inimesed, mitte rikkust loov töö, vaid omand, surnud, hingeta asi. Kui puuduvad ideaalid, hakkavad laiutama vastandid - jultumus, häbematus, kõlblusetus. Ideaal
Indoor Air 2004;14(1):55–64. Annus, T. 2008. Tolmulestad põhjustavad allergiat. Apteeker, 14. jaanuar 2008. Arlian, L.G., Neal, J.S., Vyszenski-Moher, D.L. 1999. Reducing relative humidity to control the house dust mite Dermatophagoides farinae. Journal of Allergy and Clinical Immunology 1999; 104 4 Pt 1: 852-6. ASHRAE, Handbook of Fundamentals. American Society of Refrigerating and Air- conditioning Engineers, Atlanta, GA, USA, 1993. Backman, E., Hyvärinen, M., Lindberg, R., Reiman, M., Seuri, M. Kokotti H. The effect of air leakage through the moisture damaged structures in a school building having mechanical exhaust ventilation. In: Proceedings of te Healthy Buildings 2000 Conference. 6-10 August 2000, Helsinki, Finland. Batterman, S., Jia, C., Hatzivasilis, G. Migration of volatile organic compounds from attached garages to residences: a major exposure source. Environmental Research 2007;104(2):224-240. BBR BFS 1998:38
Vilde ja Juhan Liiv. Seejuures parodeerib Bornhöe oma satiiris väa tabavalt ka tolle kirjanduse üespuhutud, lillelis-labast väjendusviisi. Bornhöe on ka üs silmapaistvamaid reisikirjelduste autoreid vanemas eesti kirjanduses. Tema «Usurädajate radadel», elavas vestelises laadis kirjutatud raamat, on veel praegugi huviga loetav. Tabavalt iro-niseeritakse siin mitmesuguste usulahkude ja üsteisele vasturä akivate religioossete legendide üe. (Sel puhul ei saanud pastor V. Reiman muide jäta «Postimehes» väja astumata «naljade» vastu, «mis meie 458 tundmusi haavavad».) Kaasatundmisega kujutab kirjanik Läis- ja Kesk-Ida rõutud rahvaste masendavat viletsust, nädates Tügi anastajate vandalismi ja laastamistö od. Rä akides allutatud Egiptusest nimetab Bornhöe inglise kolonisaatoreid «kõge maailma riisujateks». Ta jutustab lugejatele ka streikivatest itaalia tö olistest ja valitsuse julmast veretö ost Milaanos, mille tagajäjel hukkus saü meeleavaldajaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
