Sammhaaval uue sõjani: · Austria anluss- 1938a esitas Hitler Austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside · 1935 a tühistas Saksamaa versailles lepingu. vabastamist,austria alistus,Saksa väed marssisid riiki ning teatasid Austria liitmisest · Astus välja rahvasteliidust Saksamaaga.Rahvahääletus näitas austerlaste toetust ühinemisele. · Viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Müncheni sobing- Hitler nõudis ...
saaks Ameerika Ühendriikide organisatsiooni( Organization Of American States, OAS) liikmeks. Venezuelas on ühed tähtsamad sadamad La Guaira, Maracaibo, Puerto Cabello, Punta Cardon. Kariibi meres hoiatatakse olla tähelepanelik, sest seal võib esineda piraatlust ja relvastatud rööve. Orinoco jõed ( 4000 km) ja Maracaibo järves saavad ookeanilaevad ( kaubalaevad jne) liikuda. Riigis on ka 806 km raudteed. Õli, gaasi, nafta torusid on riigis 980 km jagu. Lennujaamu on Venezuelas kokku 402. Tavalist maanteed on 96 155 km. 1.3 Kasutatud materjal Ekvatoriaalne õhumass. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Ekvatoriaalne_%C3%B5humass Kliimavööde. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimav%C3%B6%C3%B6de Lähisekvatoriaalne kliimavööde. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/L %C3%A4hisekvatoriaalv%C3%B6%C3%B6de Orinoco jõgi. Kättesaadav: http://en.wikipedia
Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902. aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga. (3) 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli Vene keisririigi raudteedel tavaks ehitada viit liiki raudteejaamu. Teise klassi jaamu ehitati peaaegu iga 70-100 versta järel. 1902. aastal kui Keila-Haapsalu raudteed rajama hakati, otsustati Haapsallu kui raudteeliini lõppjaama rajada samuti kõrgema klassi jaamade hulka kuuluv teise klassi jaam koos vastavate rajatiste ja hoonetega. Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudteejaamad tüüpprojekti järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Teise klassi jaama oli ette nähtud suur puhvetitega reisijatehoone, reservuaaridega veevarustussüsteem, veduridepoo koos töökojaga väiksemate remonttööde teostamiseks, ehitised kõigi
Euroopa arengudententsid 19. sajandil Essee 19. sajandi hoogsale arengule pani põhja valgustusajastu, sest alles siis hakati hindama ja eeldama inimestelt haridust ja teadmisi ning ka kiriku ohjad lasti vabamaks. Peagi hakkasid kerkima linnad, toimus linnastumine, tehnika arenes jõudsalt, aidates seejuures kaasa riikide kaubandussuhetele, sõjandus arenes mitmekesisemaks ja mugavamaks, levisid mitmed poliitilised vaated, mis omakorda tekitasid ülestõuse ja revolutsioone, püüti hoida enda riiki ja selle kultuuri, arenes majandus. Raudteeliiklus Raudteede tekke põhjuseks oli vajadus vedada toorainet ja turustada valmistoodangut, ehk see oli vajalik maailmaturu arenemiseks. Nii sai 1814. aastal alguse esimene auruvedur, mis on leiutatud G.Stephensoni poolt. Esimene raudteeliin rajati 11 aastat hiljem, samuti Inglismaal. Juba viie aasta pärast algas tormiline raudtee-eh...
Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadade. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14 Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat ] Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France mis on ühtlasi üks maailma suurimaid. Raudteed Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine. Sõiduteed Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi.
Vapsid- Eesti Vabadussõjalased aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed Vaikiv ajastu- 12.03.1934-21.06.1940 *Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem K.Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral J.Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt ) vägede ülemjuhatajaks. *Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid. *Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini. Isamaaliit- oli ainuke erakond. 1-parteiline süsteem. Kutsekoda- neid loodi selleks, et riigil oleks parem kontroll. (nt arstide kutsekoda) Balti antant(Balti liit)- sept 1934 Balti riikide vaheline poliitiline liit (sõjalised liidud
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, p...
Õppis klaverit Viinis Carl Czerny ja Pariisis Antonin Reicha juures, konservatooriumi sisse ei võetud. Kompositsiooni õppis Antonio Salieri juures. 1830. alguses kohtus Liszt Chopini ja Paganiniga ning vaimustus neist nii muusiku kui heililoojana. Liszti kontsertturneed (pikemalt 1839-1847) ulatusid Püreneedest Uuraliteni. Lisaks esinemistele nn Lääne-Euroopa maades, andis kontserte ka Rumeenias, Türgis, Moldovas. Eestis esines 1842. aastal Tartu Ülikooli aulas. Muide, raudteed sel ajal veel ei kasutatud reisiti ikka veel vankrite ja hobustega (Piltlikult öeldes, veetis ju Mozart kolmandiku oma elust reisitõllas). 1847. aastal loobus kontsertturneedest ja pühendus heliloomingule. Iseloomulik tema kontserditegevusele: · Oli esimene, kes andis täismahus kontserdi ihuüksi ehk rajas soolokontserdi traditsiooni; olevat öelnud: "Le concert, c'est moi!" ehk ,,Kontsert, see olen mina!"; mängis sageli kogu pika programmi peast.
kaaluvad üle 9 tonni ja vahemaa ühe käe juurest teiseni on 23 m. Kuju toodi Pariisist kohale ja kaeti saponiidiga. Raadiotelegraafi leiutanud G. Marconi, kes oli kavandanud kuju valgustuse, õnnistas kuju sisse tuhandete kilomeetrite kauguselt Itaaliast Genova lahelt. Õnnistamist korrati 1965 a. paavst Paulus VI poolt, kui kujule paigaldati uus valgustus ja 1981 a. paavst Johannes Paulus II poolt, kui tähistati 50 aasta möödumist kuju paigaldamisest. Mööda raudteed saab sõita Corcovado mäele, kus lõpp-peatus on 40 m enne mäetippu. Sealt viivad 220 trepiastet kujuni, kus asub vaateplatvorm. PETRA HAUDADE JA KALJUDE LINN Petra see nimi tähendab kreeka keeles kaljut. Linn asub tänapäeva Jordaanias, ida pool suurest orust, mis ühendab Surnumerd Aqaba lahega. Petra mäe punasesse liivakivisse raiutud templi- ja hauakambrikompleks. Petra on raiutud välja kaljust, keset Jordaania kõrbe peaaegu läbipääsmatut
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, a...
Eesti iseseisvumine § 21 EESTI ESIMESE MAAILMASÕJA EEL majandus tööstus kaubandus kultuur Posit muutused: Posit: · Asutati · 1905 Noor-Eesti · Maad said · Raudteed mitmeid · 1906 ENKSTG osta need, · Sadamad ühistuid · 1907 EKS kes jaksasid · Vabrikud · Tartu Eesti · Emakeelsed Laenu- ja koolid Hoiuühistus · Üliõpilaste arv viiekordistus
Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd. Transpordivõrk on väga hästi arenenud: üle poole raudteedest on elektrifitseeritud ja üle poole autoteedest on kõva kattega; heal tasemel on ka õhu- ja veetransport. Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. 9 6.MAAVARAD Tooraine- ja energiatootmise sektoris on Alpivabariigil olemas rikkalikud ressursid, ometigi vajab järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet. Riik on maailma
Vabadussõjas osalemise eest kolonel Oskar Raudverele, kes selle mõne aja pärast rendile andis. Praeguseks on Riisipere mõisast jäänud alles ainult suur vana lagunenud hoone, millel on aknad laudadega kinni löödud. Kuna seal pole mitte mingisugust järelvalvet on ka seest kõik saalid täis soditud graffiteid. Kohaliku lapsena olen isegi uudishimust seal sees käinud ja ka katusel, millelt on väga väga ilus vaade Riisiperele. Legendid SUUR LIIKLUS VAJAB RAUDTEED Enne oli raudtee Tallinn- Keila- Paldiski. Läänemaa ja Harjumaa mõisnikud tahtsid, et tehtaks raudtee ka Haapsalusse. Siis tahetigi ehitada Keila- Kloostri- Haapsalu raudtee. Sellega ei olnud aga suurem osa nõus. Taheti ehitada Keila- Kloostri- Munalaskme- Haapsalu raudtee. 3 Kuid siis saatis Riisipere mõisnik riigivalitsusele palvekirja, et siin on liiga suur liiklemine ja
sekundit selleks, et mööda sõita platvormist pikkusega 378 m. 8. Kaks keha alustavad üheaegselt sirgjoonelist liikumist teineteisele vastu. Esimene keha läbib minutis 7 m. Teine keha läbib esimese minutiga 24 m ja iga järgmise minutiga 4 m vähem. Mitme minuti pärast kehad kohtuvad, kui nende vaheline kaugus on 100 m? 9. Punktide A ja B vaheline kaugus piki raudteed on 66 km, piki veeteed aga 80,5 km. Rong väljub punktist A laevast 4 tundi hiljem ja jõuab punkti B 15 min varem. Leida rongi ja laeva keskmine kiirus, kui on teada, et rongi kiirus on 30 km/h võrra suurem laeva kiirusest. 10. Linnade A ja B vaheline kaugus on 28 km. Linnadest väljusid samaaegselt kaks jalgratturit teineteisele vastu. Ühe tunni möödused nad kohtusid ja jätkasid sõitmist peatumata ja kiirust muutmata. Esimene jalgrattur jõudis linna B
sõjaväeringkonna ülem Sergei Habanov suruks rahutused sõjaväe abil maha. Kui aga 11. märtsil (vkj 26. veebruaril) kasutasid politsei ja sõjavägi meeleavaldajate vastu relvi, siis 12. märtsil (vkj 27. veebruaril) keeldus suurem osa sõjaväelasi elanike vastu jõudu kasutamast ning ühines demonstrantidega, vallutas linnas olevad relvalaod ja vabastas Krestõ vanglast poliitvangid. Nikolai II käsul suundusid Põhja-, Lääne- ja Kagurinde väeosad mööda raudteed Petrogradi, kuid streikivad raudteelased Gattsinas ei lasknud Põhjarinde väeosi linna siseneda. Nähes olukorra lootusetust, lõpetas ka Petrogradi sõjaväeringkonna ülem Sergei Habanov vastupanu ja võim läks linnas nõukogudele ning Riigiduumas moodustatud Riigiduuma Ajutisele Komiteele, mille ülesanne oli pealinnas korra tagamine. Bolsevikud ja vasakesseerid moodustasid Petrogradis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning tekkis pool aastat kestnud Kaksikvõim Venemaal 1917
teatava vältimatusega esile teise sündmuse (tagajärje).Füüsikaline põhjuslik seos on kõige üldisem. 12.Too näide ajalise ja fatalistliku põhjuslikkuse kohta. (3.4.2) (111) Ajaline põhjuslikkus avaldub teise sündmuse järgnevuses esimesele. Siin sobib hästi juba uuritud näide: vaas paikneb kivipõranda kohal õhus ja talle mõjub ainult raskusjõud (sündmus 1, põhjus); vaas on jõudnud põrandale (sündmus 2, tagajärg). Konstantse kiirusega piki sirget raudteed sõitev rong on hea näide fatalistliku põhjuslikkuse kohta. 14.Millise piirini on füüsikas aktsepteeritav arvamuste paljusus? (3.5.1) (117 lõpp) Füüsikas peab arvamuste paljusus olema lubatud seni, kuni arvamused pole vastuolus katsefaktidega. 15.Milline on atomistliku printsiibi tähendus ja mõte? Kuidas on see printsiip laiendanud inimkonna tehnoloogilisi võimalusi? (3.5.3) (119-120) Kehtib atomistlik printsiip, mis väidab, et loodusobjekte pole võimalik lõputult
Euroopasse ja Aasiasse on väga pikk maa, seega tasuvad mere- ja lennutransport ennast ära. Üks on vajalik kiireteks vedudeks, taine mahukateks vedudeks. Kauba vahetuseks USA-ga kasutatakse ka raudteetransporti. Autotransport Teede kogupikkus on 244 800 km. Teedevõrgu tihedus on suurem kanada lõuna ja Kagu osas, kuna seal on suur asustus tihedus. Raudteetransport Raudteede kogupikkus on 194 000 km. Kanadat läbib kaks raudteed, mis on suuresti liikluse põhisooned. Raudtee ühendus on USA-ga. Raudteetransporti kasutatakse palju ja kaks suurt raudteed on hästi arenenud ja hästi hooldatud. Siseveetransport Jõetransport on tähtis transpordiliik, mis ühendab Kanada suuri tööstusettevõtteid muu maailmaga. St Lawrence`i jõe kaudu viiakse toodang Atlandi ookeani äärde. Ühtset veeteede võrku Kanadas ei ole, aga need jõed, mis on laevatatavad on riigile olulised. Meretransport
rajada või puudub vajadus nende jaoks. Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. 10 · Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut. Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Itaalial ka naaberriikidega raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. · Siseveetransport. Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi ühtse siseveeteede võrgu loomiseks.
keemiatööstus, laevaehitus, tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja mööblitööstus. Suuremad tööstusettevõtted asuvad riigi lõunaosas või rannikuäärsetes linnades, kus on hea ühendus nii maismaal kui meritsi. Norra on arenenud kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Riik ekspordib naftat, maagaasi, masinaid ja seadmeid, toiduaineid, keemiatooteid, metalli. 22 8. TRANSPORT Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid, reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast, et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel. Fjordide vahel töötab laevaliiklus ja kaubavahetus. Autotransport on riigis kõige rohkem levinud tavaliste kodanike seas. Teed on korras ja hooldatud kogupikkusega 91,454 km. Tihedamad on need lõunaosas, sest seal on suurem rahvastiku tihedus ja kaupu liigub enam kui põhjapoolsetel aladel
naaberriikidesse. (nt Itaaliasse) (Sandall, Marlborough, 1999:271-275) Prantsusmaal on maanteid 547030 km.Teedevõrk on kõige tihedam suuremate linnade ümbruses, sest neis kohtades paiknevad suured tööstusettevõtted ja liigub ringi palju inimesi. Kõige hõredam on teedevõrk mägedes kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. (France surface km....2009) Raudteid on 29 100km. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Prantsusmaa ka naaberriikidega raudteeühendus Itaalia, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. (france railway...2008) Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 8568 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas.
naaberriikidesse. (nt Itaaliasse) (Sandall, Marlborough, 1999:271-275) Prantsusmaal on maanteid 547030 km.Teedevõrk on kõige tihedam suuremate linnade ümbruses, sest neis kohtades paiknevad suured tööstusettevõtted ja liigub ringi palju inimesi. Kõige hõredam on teedevõrk mägedes kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. (France surface km....2009) Raudteid on 29 100km. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Prantsusmaa ka naaberriikidega raudteeühendus Itaalia, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. (france railway...2008) Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 8568 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas.
ASUKOHT Keila on ligikaudu 9500 elanikuga väikelinn Põhja-Eestis, mis asub Eesti pealinnast Tallinnast 25 km läänepool. Linna pindala on 10,46 km2 millest pool on tihedalt asustatud, pool kaetud põhiliselt metsade, looduslike heinamaade ja soodega. Keila idapiir kulgeb osaliselt mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Keilat läbivad Paldiskisse ja Lääne-Eestisse (Haapsallu) viivad maanteed ja raudteed, linn on keskuseks suurele osale Lääne-Harjumaast. Linnas on hästi arenenud ettevõtlus, mis pakub hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna valdade ja Tallinna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel. Miljöö ja elustiilid jagab Keilas kaheks raudteejoon. Lõuna pool "üle raudtee" asuvad aedadega eramajad, põhja poole on aga kerkinud korruselamud.
Taasiseseisvunud Eesti päris nõukogude aegadest liiga tiheda ja vähekoormatud raudteevõrgu, mis on ka halvas tehnilises seisukorras. Reisijate veos on raudtee osatähtsus pidevalt vähenenud. Mitmed väikese koormusega ebaperspektiivsed raudteeliinid on praeguseks suletud. Tegelikult ei vaja pindalalt väike Eesti riigisisesteks vedudeks üldse raudteed. Ilmselt jääb raudteetranspordi ülesandeks edaspidi põhiliselt transiit ning eksport ja importkaupade vedu. Seega sõltub raudteetranspordi areng eelkõige transiitkaubanduse arengust, meretranspordi ja sadamate arengust ja tööst. Selleks et olla lüliks Euroopa kombineeritud transpordisüsteemis ja teostada transiitvedusid, tuleb kaasaegsele ja moderniseeritud tasemele viia kaks peamist raudteeliini: · TallinnNarvavt
Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Abielu Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said ...
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
9. Mida nimetatakse autorongi registrimassiks? Kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summat 10.Millised nõuded kehtivad möödasõidul? Möödasõitja kiirus peab oluliselt suurem olema möödasõidetava kiirusest Lubatud suurimat kiirust ei tohi ületada 11.Millist rehvi tohib B-kategooria sõidukil kasutada? Suverehvi mustri jääksügavus on vähemalt 1,6 mm Talverehvi mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 mm 12.Juhul, kui raudteed ületada ei tohi, tuleb seisma jääda Tõkkepuu ees Tõkkepuu puudumisel vähemalt 5 m kaugusel esimesest rööpast 13.Kus on peatumine keelatud? Sõiduteel piiratud nähtavusega ohas Raudteeülesõidukohal 14.Mis aitab pikkadel sõitudel väsimuse vastu? Võimlemisharjutused puhkepausi ajal Õigeaegsed ja piisavad puhkepausid 15.Sinise põhjaga 30 km/h Kohustab sõitma kas märgil näidatud või sellest suurema kiirusega 16
ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest Intermodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, auto, haagis, poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. 2. Veoviisid: - Infrastruktuuripõhised Autotransport teed, tänavad, sillad Raudteetransport raudteed, jaamad Torutransport torujuhtmed, pumbajaamad Elektritransport rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharusse) - Niidipõhised Meretransport mereteed, meresadamad Siseveetransport siseveeteed, jõesadamad Õhutransport lennukoridorid, lennuväljad - Muud Kosmose-, inim-, loom- ja kergtransport 3. Veoliigid: - Reisijatevedu Kaug-, lähi- ja linnavedu. - Kaubavedu
planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu) · 1907 kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. Sõprusleping. · Sõjablokid olid eelduseks sõjaalguseks. · Napoleoni ajastu õudused olid meelest läinud aga kuulsus jäänud. · Euroopa tahtis sõda. · Arvati, et sõda tuleb kiire ja lõpeb otsustava lahinguga uued relvad, ratsavägi ja raudteed. 5. Millised riigid kuulusid Kolmikliitu ja millised olid nende eesmärgid? · Kandvaks jõuks Saksamaa o Soovis uusi kolooniaid haarata (konkurents Inglismaaga) hakati looma võimsat laevastikku o Mandri-Euroopa eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. · Austria-Ungari o oli rahvuslikult killustatud
Kingstoni linn rajati 22. juulil 1692. aastal. Sinna linna asusid elama inimesed kes kaotasid oma kodud Port Royalis toimunud maavärinas. Kingston on Agraarajastu linn. Tööjõu poole pealt seda, et Jamaical on 1 261 000 tööealist inimest, seal on 10,10% töötuid, ehk mingi 200 000 inimest on töötud. Sellest ilmselt on ka tingitud Jamaical suurenev kuritegevus. Infrastruktuur Transp ort: Transpordi süsteem Jamaical on suht tavaline, maanteed, raudteed ja lennuliiklus. Põhiliseks on ikkagi maanteed. Te e d e v õ rk: Jamaica teedevõrk koosneb üle 21000 kilomeetrist teedest millest 15000 kilomeetrit on sillutatud teid. Jamaica valitsus on alates 1990ndate aastate lõpust ning koostöös erainvestorite alustanud infrastruktuuri arendamise projekte, ning üks nendest hõlmab ka seda, et Jamaica saaks kiirteed.Selle projekti raames on alles ehitatud 33 kilomeetrit kiirteed. Raudte e d:
punaste poolt olla purustatud. Kehrast 5 kilomeetri kaugusel kohtuti Tartu polguga, mis äkkpealetungiga löödi laiali. Seda peetakse meie soomusrongide esimeseks edukaks lahinguks. See oli avalöök järgmistele rünnakutele. 6. jaanuaril võeti tagasi Jäneda, 7. jaanuaril Lehtse. 8. jaanuaril taheti minna Tapat tagasi võitma, kuid Soodla jõe sild oli purustatud, mis vajas remonti. 9. jaanuaril saadi liikuma, kuid vahe peal tuli jälle raudteed parandada. Kell 7 hakkasid rongid linna poole liikuma ja 2 tunni pärast oli Tapa tagasi võidetud. 10. jaanuaril otsustati ette võtta edasitungimine Tartu suunas. Tartu suunas läksid rongid nr.1 ja 2, kuid Tamsalust saadeti rong nr. 2 Tapale, et see toetaks Narva poole minevat rinnet. Rong nr. 1 jõudis välja Rakke jaamani, kus ta purustatud raudtee tõttu kahe esimese vaguniga rööbastelt maha sõitis, õnneks jäi vedur rööbastele. Samas jäädi veel vaenlase tule
Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend. Aeglaselt, suursuguselt ja häirimatult astuvad üksteise kannul puuvillapakkide, telkide ning nahksete veelähkritega koormatud kaamelid. Ja niimoodi loendamatuid kilomeetreid. Nad justkui ujuvad ääretul liivamerel, nagu kõrbelaevad. Aastatuhandeid oli kaamel kõrbes põhiline ja ainus veoloom. Alles praegusel tehnikaajastul, mil auto- ja raudteed on tunginud liivadesse ning kõrbetaevas mürisevad lennukid, on kaamelite osatähtsus mõnevõrra langenud. See on ka täiesti mõistetav - tee, millele kaamelikaravan kulutab terve kuu, läbib auto ühe ööpäevaga. Ja ometi on autod, rongid ja lennukid vaid ahistanud kaameli kasutamist. Päriselt pole nad teda kodustelt kõrbekarjamaadelt küll suutnud välja tõrjuda. (http://www.miksike
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Markus Lomann 9c Klass F.D Roosevelt Referaat Õpetaja: Sirje Promet 26.03.2011 Sisukord Elulugu.....................................lk 1 Välispoliitika...............................lk 2 Roosevelt(pilt).............................lk 3 Ametiajad..................................lk 4 1930. aastad................................lk 5, 6 Roosevelt(pilt).............................lk 7 Saavutused.................................. lk 8 Kasutatud kirjandus.......................lk 9 Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani...
Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne- Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed. USA ja Inglismaa olid sunnitud oma vägesid ja Lääne-Berliini 2 miljonit elanikku varustama eluks vajalike kaupadega õhusilla kaudu. Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides külma sõja alguseks. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks.
parima filmi kategoorias. Kaks aastat hiljem võitis ka Clint Eastwoodi ,,Armutu" (Unforgiven, 1992) parima filmi Oscari. Tänapäevasema suuna andis zanrile film ,,Brokebacki mägi" (Brokeback Mountain, 2005), mis kajatas kahe kauboi omavahelist armulugu. Ükskord Metsikus Läänes (Itaalia/USA) Võimas raudteemagnaat palkab tuimanäolise tapja Franki kõrvaldama igaühte, kes püüab takistada tema plaani ehitada Läände raudteed. Kui Frank juhtub tapma maaomanik Bretti, palkab viimase naine omakorda kättemaksuks kaks mõrtsukat Franki jälitama. Filmist endast rääkides siis siin on kindlasti Leone parim intro. 3 meest raudteejaamas ootavad rongi ja kui see tuleb siis toimub shootout, mis on täiega seda pikka venitatud ootamist väärt. Näib nagu siis, kui Sergio tegi seda, peale Dollari triloogiat, kasutas ta oma kuulsust ära ja kogus siia kõik näitlejad kellega oli tahtnud koos töötada
• Ülejäänud 50% majandusest jaguneb võrdselt naftatöötluse, toiduainetööstuse, kergetööstuse ja keemitööstuse vahel Maagaas • Hankiva tööstuse tähtsaim haru on maagaasi tootmine • Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m2 kohta • Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Peamised maagaasi tootjad 2001 a. Veondus • Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed. • Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetrantsporti Linnastumine • Põhiline (u. 90%)Hollandi elanikkond elab idas(edelas). • Sinna on ka tekkinud linnastud • Randstad on linnastu Hollandis. • See koosneb neljast suuremast Hollandi linnast: Amsterdam, Rotterdam, Haag ja Utrecht. • Randstadis elab 7500000 Hollandi linnastud inimest Energiamajandus
Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne- Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed. USA ja Inglismaa olid sunnitud oma vägesid ja Lääne-Berliini 2 miljonit elanikku varustama eluks vajalike kaupadega õhusilla kaudu. Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides külma sõja alguseks. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks.
ja rohealade korraldamises. Plaani töötasid välja Taani arhitektid ja linnaplaneerijad Peter Bredsdorff and Sten Eiler Rasmussen ning seda tutvustati avalikkusele esmakordselt 1947. aastal. Finger Plan visandas tuleviku Suur-Kopenhaageni mudeli käelaba-sarnaselt, kus olemasolev linnasüda moodustab peopesa, millest "sõrmedena" lähtuvad linnade ja äärelinnade Aleksandra Zeregelja suunalised kiired. Viimaste tuuma moodustavad tähtsamad kiirteed ja raudteed. Ümber transpordisõlmede asuvad kauplused, koolid ja teenindusasutused. Need on ümbritsetud korruselamutest ning viimased omakorda ühepereelamutest. Kiirte vahele jääb roheline ala, mis pakub võimalust rekreatsiooniks. Tööstus paigutati peopesa ja sõrmede ühenduskohtadele, mis ühendati omavahel ringsete maanteede ja raudteedega. Algne plaan hõlmas viit põhja- kuni edelasuunalist sõrme, mis ühendasid keskusega järgmised eeslinnad: · Hillerød
(võrreldes eelneva ajaga). Tänapäeval on pealinnas Dhakas juba tihe liiklus probleemiks saamas. Raudteed Raudteed on Bangladeshis olulisemaks meetodiks massveoks. Enamus linnad Bangladeshis on raudteedega seotud seega rongid kujutavad olulist osa nii
sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud kohas. (2) Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning käesoleva seaduse §-s 60 loetletud juhtudel peab juht seisma jääma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast, asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees. Lk 10 1. § 19. Liikleja kohustused raudtee ületamisel (2) Liikleja ei tohi raudteed ületada: 1) foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist; 2) sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foorituledest; § 59. Raudtee ületamine (2) Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning käesoleva seaduse §-s 60 loetletud juhtudel peab juht seisma jääma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast, asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees. 2. § 7
Paktis keelustati sõda kui rahvusvaheline poliitiline vahend. Nõrkuseid kaks : 1) puudus karistus sõja algatajate ning 2) puudus desarmeerimisnõu (armeed jäid alles). Paktle kirjutas alla 15 riiki,hiljem ühines veel 48 riiki (saksamaa ühines paktiga 1929.aasta 6.veebruaril). 1926.aastal võeti Saksamaa vastu Rahvasteliitu. 1929.aasta juunis püüab Youngi komitee Saksa sõjakahjude hüvitamist korraldada aastamaksete tasumisena järgneva kuuekümne aasta jooksul,tagatiseks Saksa raudteed.22.dets. 1926. toetab Saksa referendum Youngi plaani.
taastunud 60% eel võimsusele. ÜRO nafta toidu vastu programm on lubatud piiratud nafta müügist 1999 ja 2000, hoolimata majanduslikust sanktsioonidest. Transport Takistavad teatud kohtades olev mäestikud, aga samas madalikud mis on lauged. Põhiline transport toimub mööda sõiduteid ja see tähendab, et ülekaalus on autotransport. Iraagis on sõiduteed kokku 45 550 km. Tihedamini on teedega asustatud linnade piirkonnad. Samuti on ka raudteed just asustatud tihedamini linnade vahel. Sisevee transport toimub Iraagis olevate suurematel jõgedel, mis on laevatavad. Meretransport on riigis aga väga tähtis, kuna riigis olev nafta enamjaolt eksporditakse välja ja see kõik toimub suurte tankerite abil. Suuremad sadamad on näiteks Umm Qasr, mis asub Pärsia lahe ääres. Iraagis on ka umbes 113 lennujaama millest suurim asub Bagdadis. Et Eestist Iraaki jõuda on kõige mõtekam
Üldhinnang Venemaa majandusele ja poliitikale 20. sajandi algul. Absoluutne monarhia ning kõrgeim võim Nikolai II. Tiitel Venemaa keiser, Poola ning Soome suurvürst. Maakondades ja kubermangudes olid semstvod maavalitsused. Suhteliselt kiiresti arenev riik. 1917 elas Venemaal 170 miljonit elanikku. Rasketööstus arenes kiiresti ning kiiresti arenes raudtee ehitus ning raudteevõrk. 1914 Venemaal 150000 km raudteed. Kergetööstus arenes märksa aeglasemalt. Tundus, et Venemaa majanduses oli kõik korras, aga: * 85% majandusest kuulus väliskapitalile (tohutu turg; odav tööjõud); * äärmine kontsentreeritus. Tööstuskeskused: 1) Moskva ja lähiümbrus u. 50 km ulatuses tekstiilitööstus. Vene kapitalil põhinev. 2) Peterburg masinaehitus, elektroonika, polügraafia ja keemiatööstus. Ka Riia ja Tallinn kuulusid siia. Saksa ja Prantsuse ettevõtjad. Suhteliselt hästi arenenud. 3) Ukraina
raudtee, kuid naftatulu kahanemise tõttu on need halvasti hooldatud. Rahvusvahelistes vedudes on tähtsal kohal meretransport. Maanteeveondus on Nigeeria peamine veondusharu. Tihedaim on teedevõrk edela osas, kus toimub nafta töötlemine ja asuvad linnad. Kõvakattega teid on kokku 31 500 km, kiirteid ja maanteid 115 km. Tänapäeval on teed halvas seisus, kuna riigil puuduvad vahendid selle hooldamiseks. Nigeeria on liiklusõnnetuste poolest maailmas esimeste hulgas. Kitsarööpalist raudteed on kokku 3505 km ja see loodi mahukate kaupade veoks. Naaberriikidega raudtee ühendus puudub. Nafta hiilgeajal oli see hästi hooldatud, praegu madalseisus. Jõetransport pole eriti tähtis, siseveeteid 8575 km. Võrgu loomine pole mõtekas sest on vaid kolm laevatatavat jõge-Niger, Kadena ja Benue. Meretransport on tähtis rahvusvahelistes vedudes. Tähtsamad sadamad on Lagos (Porto Novo) ja Port Harcourt. Riigil on 48 kaubalaeva ja kogutonnaaz on 698 300 dwt. Õhutransport on
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul ning Thomas Belli...
Baggo mõisa õlleköögi aurujõul töötavaks õlletehaseks. 1877. aasta 4.oktoobris lasti välja uues õlletehases esimene keet ning juba kolm aastat hiljem saatis Saku Õlletehast suur edu Riias, kus tuldi õllenäitusel pronksmedalile ja saadi teine auhind. Õlletootmise kiirele arengule aitas kaasa veel raudteeühenduse loomine Tallinnaga, mis toimus 1899. aastal. Veel sama aasta 28. septembril jõudis Sakust meie pealinna esimene õllekoorem mööda kitsarööpmelist raudteed. Kuna õlletehaste vahel toimus pidev konkureerimine, oli vaja enda alla haarata kogu Harjumaa ja selle ümbruse turg. Nii otsustati 1899 teha Saku Õlletehase aktsiaselts. Ettevõtmine kandis vilja ning aastate pärast oli Saku Õlletehas nii Tallinnas kui ka Harjumaal tõusnud monopoolsesse seisundisse. Siis algas aga Esimene Maailmasõda, mis tõi endaga kaasa aastase seisaku õlle tootmises. Pärast seda pälvis õlletehas tänu oma edukale tööle kogu Põhja-Eestis tuntuse.
See on paindlik ja odavam võimalus transportimiseks. Aga transporditav maa on ainult 10% Bangladeshist. Õhutransport algas kohe peale iseseisvumist. Lennujaam asus Dhakas. Rahvusvahelised lennuväljad on tänaseks Dhakas, Chittagongis ja Stylhetis. Teised lennujaamad korraldavad ainult riigi siseseid lende. Zia lennujaam Dhakas on suurim lennujaam Bangladeshis. Tänaseks on kokku 11 lennujaama. Raudteedega on kaetud 32% maast. See teeb kokku 2706 kilomeetrit raudteed. Seal töötab 60 000 inimest. Bangladeshis on kaks peamist sadamat. Chittagong on vanim sadan. Mongla sadam Khulnas teenindab lääne pooleset Bangladeshi osa. Bangladesh ei ole tuntud turismimaa. Vahest võib aga mõni seljakotirändur sinna siiski sattuda. Maa on täis põnevaid ekstreemsusi. Turismimaa eelduseks oleks aga odav kohalik elu turistile. Tõenäoliselt külastatakse pealinna Dhakat, kus asub seitsme kupliline moshee ja hindu templid
tööstuse saavutustele tuginev ühiskond. Tööstuslik pööre sai alguse 17.-18. sajandi Inglismaalt. 19. sajandil levis see üle Euroopa (Eestis leidis see aset peamiselt 19. sajandi II poolel). 19.sajandil tabas inimesi tööpuudus- masinad tulid asemele. Industriaalühiskond oli põhjus linnastumiseks- linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Tööstusliku pöörde eeldused: teaduse ja tehnika areng; (aurumasin, raudteed jpm), rahakapitali olemasolu, tööjõud, rahvastiku kiire kasv Tööstusühiskonna tunnused: masinatega töö, linnastumine ehk urbaniseerumine, tahamajandusel väga suur roll, tarbimine, tööliste organiseerumine aja jooksul võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Tööstuslik areng- tekkisid ka uued kihid: palgatöölised ehk proletariaat ja vabrikuomanikud. Aastaarvud: Prantsuse revolutsioon 1789-1799
#Trumani doktriin 1947 USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. See oli pidurdamispoliitika. #Marshalli plaan 1948 Euroopa majanduse ülesehitamiseks ja kommunismi vähendamiseks andsid Ühendriigid aastail 1948-1952 seitsmeteistkümnele Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi #Berliini blokaad 1948-1949 NSVL polnud rahul rahareformiga ning sulges kõik maismaa- ja raudteed. NSVL tahtis saavutada Lääne-Berliinu üle täieliku majandusliku kontrolli. Lääne- Berliin jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Saksamaa lõhenemine: Saksa LV ja Saksa DV. #NATO 1949 esialgu Saksamaa vastu #Korea sõda 1950-1953 #Pidurdamispoliitika kukkus läbi, ei olnud edukas. Kommunistide võit Koeras, mõjusfääri kuuluvatest riikidest võttis Marshalli plaani vastu Jugoslaavia, Berliini blokaadiga NSVL ei kaotanud midagi.
laastatud Euroopa riikide aitamiseks. See nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Trumani doktriin USA välispoliitiline õpetus, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri (märts 1947) Berliini blokaad 24.06.1948 11.05.1949, üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Külm sõda Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Seda nimetatakse laiemas tähenduses otseseks sõjalist vältivaks konfliktiks, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse ning propagandarünnakutega üksteise vastu. Kollektiviseerimine aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja
Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Päevas saabub kaevandustest keskmiselt 300400, talvel kuni 600 vagunitäit põlevkivi. Igasse vagunisse mahub 6575 tonni kütust. Seega toob elektrijaama iga päev põlevkivi 11,4 km pikkune rong. Kokku jõuab aastas elektrijaama põlevkivi 4161 km pikkuse rongi jagu. See on sama pikk kui vahemaa Tallinnast Londonisse ning tagasi. Nende andmete järgi võib öelda et põlevkivi on Eestis elektrienergia tootmisel väga kasulik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
