Jalgpall (1)

SISUKORD
SISSEJUHATUS
1.JALGPALL
1.1Mängu reeglid
1.2Väljak
1.3Varustus
1.4Jalgpalli levik
1.5Ajalugu
2.JALGPALLI LEVIK KEILAS
2.1Asukoht
2.2Koolid
2.3Võimalused jalgpalli mängimiseks
3.ANALÜÜS
3.1Küsimustiku analüüs
KOKKUVÕTE
KASUTATUD MATERJALID
LISAD
SISSEJUHATUS
JALGPALLI REEGLID
Jalgpall on ,sportlik mäng mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi . Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatudväravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal).
Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile , seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid teinud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid.
Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võidakse hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Mängu juhib väljakukohtunik, kes saab mängijatele kollast või punast kaarti näidata, ja 2 piirikohtunikku, kelle peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus , kus ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku suunas) vaid väravavaht
VÄLJAK
On sätestatud, et väljaku pikkus peab alati ületama laiuse . Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid:
maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 jardi),
minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 jardi).
Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate.Väravad (laius 7,32 m, kõrgus 2,44 m) asuvad lühemate külgede keskel.
Külgjooned on pikemad äärejooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks. Mängu alustatakse uuesti küljesisseviskega.Väravajooned ehk otsajooned on jooned, mis asuvad väljaku kummaski otsas ja ühinevad täisnurga all küljejoontega.
Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Kui pall ületab kas õhus või maas täielikult väravajoone (välja arvatud väravapostide vahelt ja põikpuu alt, mis puhul on tegemist väravaga), loetakse pall mängust väljas olevaks ja mängu alustatakse uuesti kas väravaesise lahtilöögiga või nurgalöögiga.
Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks, mida tuleb arvestada lahtilöögi tegemisel või suluseisu korral.
VARUSTUS
Mängijate põhivarustus:
Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsmed ja väravavahil kindad .
Mängijad peavad hoolitsema selle eest, et põlvikud kataksid säärekaitseid täielikult kogu mängu aja.
Säärekaitsed võivad olla kummist, plastmassist, polüuretaanist või mõnest muust taolisest ainest.
Mängija ei tohi kanda midagi sellist, mis võib vigastada teisi mängijaid või teda ennast. Prille võib kanda omal vastutusel ja vastavalt väljakukohtuniku äranägemisele.
Võistkonnad peavad kandma sellist riietust , mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast (ja väljakukohtunikust). Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad: nende riietuse värvid peavad olema eristatavad teiste mängijate ja väljakukohtuniku omast. Nähtavad alusriided, näiteks elastikpüksid, on lubatud. Nende värv peab kokku langema võistkonna vormipükste domineeriva värviga ning need ei tohi ulatuda põlvest allapoole. Mängijad peavad särgil kandma numbrit.
Kui ilmneb, et mängija isikliku varustuse hulka kuuluv ese ei ole nimetatud ettekirjutustega kooskõlas, peab ta väljakukohtuniku nõudel väljakult lahkuma , et viga parandada. Mängija ei tohi minna väljakule tagasi enne, kui väljakukohtunik on isiklikult veendunud mängija varustuse vastavuses reeglitele. Mängija võib väljakule tagasi tulla ajal, kui pall on mängust väljas.
Jalanõud:
Jalanõudel on mängija varustuses oluline osa. On korraldatud mitmeid eksperimente ja katsetusi, et toota jalanõusid, mis mängijate nõudmistele vastaksid ja oleks samas ka määrustele vastavad. Mängija vastutab selle eest, et tema jalanõud oleks kaasmängijatele ohutud .
Pall:
Pall on kerakujuline ja kaetud naha või mõne muu Rahvusvahelise Nõukogu poolt heaks kiidetud materjaliga .
Jalgpalli ümbermõõt peab olema 68-70 cm (27-28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410-450 g (14-16 untsi ). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6-1,1 atmosfääri, mis võrdub 600-1100 g/m2 merepinnal. Tänapäeval toodetakse jalgpalle, millel on vettpidav pealispind, mis tähendab seda, et palli kaal jääb kogu mängu ajal enam-vähem samaks, isegi märjal ja porisel väljakul. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal.
JALGPALLI AJALUGU
Jalgpalli ajalugu algab juba aastast 476 peale kristust, kui hiina sõjaväelased hakkasid taguma ajaviiteks nahkset palli. Sealt levis see mäng paljudesse erinevatesse maadesse kus see mäng sai sammuti väga populaarseks.Kuigi paljud allikad väidavad et jalgpalli avastas Inglismaa siis see pole nii. Hiljem jõudis see mäng küll Inglismaale kus hakati seda arendama.
Esimene katse teha jalgpallireegleid sündis 19. sajandil Inglismaal kus rühm kõrgeid ülikoolide ja erakoolide esindajaid istusid kokku ja hakkasid arutama reeglite olemasolu üle.Nende kokkusaamiste tulemusena asutati 1863. aastal jalgpalli liit FA. Esimese reeglina sai paika pandud et võistkonnas ei tohi olla üle 11 liikme, ehk siis 10 väljakumängijat ja 1 väravavht.Hiljem lisandusid veel palju reegleid mis on käigus tänapäevani.
ASUKOHT
Keila on ligikaudu 9500 elanikuga väikelinn Põhja-Eestis, mis asub Eesti pealinnast Tallinnast 25 km läänepool. Linna pindala on 10,46 km2 millest pool on tihedalt asustatud, pool kaetud põhiliselt metsade, looduslike heinamaade ja soodega. Keila idapiir kulgeb osaliselt mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Keilat läbivad Paldiskisse ja Lääne-Eestisse (Haapsallu) viivad maanteed ja raudteed , linn on keskuseks suurele osale Lääne-Harjumaast. Linnas on hästi arenenud ettevõtlus, mis pakub hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna valdade ja Tallinna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel.
Miljöö ja elustiilid jagab Keilas kaheks raudteejoon. Lõuna pool "üle raudtee " asuvad aedadega eramajad, põhja poole on aga kerkinud korruselamud.
Suuremad pargid (Keskpark, Jõepark, Männik), haljasalad ja linna lääneossa jäävad kenad männimetsad teevad Keilast rohelise inimsõbraliku linna.
KOOLID
Väikeses Keila linnas asub kolm kooli:Keila Algkool , Keila Gümnaasium, Keila Ühisgümnaasium(ehk vene kool).
VÕIMALUSED JALGPALLI MÄNGIMISEKS
Kuna keilas on palju lapsi kes mängivad jalgpalli siis peab ka olema staadione kus saab mängida. On olemas staadion männikus kus toimuvad põhilised treeningud ja viiakse läbi ka mänge, mida on vaja pidada. Sammuti on võimalik mängida jalgpalli Keila Gümnaasiumi ees oleval väljakus mis on sobiv jalgpalli mängimiseks. Talvisel ajal ei mängita õues jalgpalli. Talvel on jalgpallurid ennast sisse seadnud Keila Tervisekeskuse ruumides. Seal on väga hea võimalus kasutada tipp kvalitseetseid sisetingimusi.
KÜSIMUSTIK
Lugupeetud vastaja
See küsimustik on koostatus sulle eesmärgil ,et teada saada palju te teate jalgpallist ja kas olete huvitatud sellisest spordialast.Küsimusele vastates tee õigele variandile ring ümber.
1.Kas jalgpall on väljakuala?
a) Jah
b) Ei
c) Ei tea
2.Olete tegelenud jalgpalliga ?
a) Jah
b) Ei
3.