Haapsalu jaamahoone (0)

KEILA GÜMNAASIUM
[ Grade ]
[Name]
HAAPSALU JAAMAHOONE
Referaat
[Location Year ]
Sisukord
1. Sissejuhatus …………………………………………………………………….…..3
2. Haapsalu jaamahoone ajalugu ja tänapäev...……..……...…………....…….….…...4
3. Kokkuvõte ………………………………………………………………………….7
4. Pildid …………………………………………………………………………….….8
5. Kasutatud materjalid ...……………………………………………………………..10
1. Sissejuhatus
Haapsalu jaamahoonet peetakse siiani üheks kaunimaks historitsistlikus stiilis jaamahoone näiteks. Lisaks ilule oli üle sajandi tagasi ehitatud jaamal ja jaamahoonel ka praktiline väärtus. Tänu jaamale said kohalikud mõisnikud linna majandust elavdada ja luksuslik jaamahoone koos perrooniga kõlbas ka tsaarile rongilt maha tulemiseks.
Referaadis toon välja Haapsalu jaamahoone kui kauneima historitsismi jaamahoone kujunemise põhjused ning tema arhitektuuris esinevaid iseärasusi.
2. Haapsalu jaamahoone ajalugu ja tänapäev
Eesti aladele jõudis raudtee 1869. aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902 . aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult. Arvatavasti oli see toetus otsustav, miks väikelinn Haapsalu sai raudteeühenduse Peterburiga. (3)
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli Vene keisririigi raudteedel tavaks ehitada viit liiki raudteejaamu. Teise klassi jaamu ehitati peaaegu iga 70-100 versta järel. 1902. aastal kui Keila-Haapsalu raudteed rajama hakati, otsustati Haapsallu kui raudteeliini lõppjaama rajada samuti kõrgema klassi jaamade hulka kuuluv teise klassi jaam koos vastavate rajatiste ja hoonetega. Erinevalt Venemaal valitsenud tavast ehitada raudteejaamad tüüpprojekti järgi, telliti Haapsalu jaamahoone jaoks originaalkavand. Teise klassi jaama oli ette nähtud suur puhvetitega reisijatehoone, reservuaaridega veevarustussüsteem, veduridepoo koos töökojaga väiksemate remonttööde teostamiseks, ehitised kõigi kaubatoimingute teostamiseks ning aidad materjalide ja tööriistade hoidmiseks. (1,3)
Peterburis arhitektuuriakadeemik K. Verheimi ja insener V.Vestfaleni poolt koostatud jaamahoone eriprojekt valmis 1904 . aastal. Haapsallu ei kavatsetud ehitada tüüphoonet, vaid Peterburis ja Moskvas tuntud suvituslinnale kohast suursugust kuurortliku välisilmega vaksalit, kus eraldi hoone või ruum ka “Kõigekõrgemale” ehk imperaatorile. Haapsalu jaamahoone ainukavand kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatoripaviljoni projekt, mille teine variant kiideti heaks alles 28. juunil 1905. Kohalike ettevõtjate tööjõuga valmis hoone vastavalt projektile aastail 1905-1907. Historitsistliku arhitektuuriga jaamahoone koosnes suurest reisijatehoonest, Imperaatoripaviljonist, neid kahte ühendavast katusealusest ehk galeriist ning kogu ehitist siduvast ülipikast katusealusega kaetud perroonist. (1)
Reisijatehoones tõuseb esile kellatorniga kiviosa koos peasissekäiguga, mis viib läbi hoone ulatuvasse üldisesse ootesaali. Üldisest ootesaalist, kus on säilinud stukkdekooriga lagi ja algsed kassaluugid,  jäävad mõlemale poole puitmahud. Esimeses neist oli katusest välja kasvava erakliku valguslaternaga ootesaal kolmanda klassi reisijatele koos puhvetiga. Saali laes olevad maalingud on raudteelaste mälestuste järgi maalitud sinna 1950. aastate kapitaalremondi käigus. Ootesaalist pääses jaamaametnike kontoriruumidesse, telegrafisti ruumi, sandarm-politsei valveruumi ning jaamaülema kabinetti , mida hiljem on kutsutud “punanurgaks”. Parempoolses puitmahus asusid aga eraldi ruumid daamidele , puhvetitega I ja II klassi ootesaal (Eesti riigi loomisest alates üldine einelaud) ning köök. (1)
Imperaatoripaviljon oli, nagu nimigi ütleb, mõeldud kasutamiseks üksnes keisrile või tema perekonnaliikmeile nende vastuvõtul ja ärasaatmisel. Ristkülikukujulises väikeses majas oli mitu ruumi, millest kaks suuremat olid keisri puhkeruum ja keisrinna buduaar. Hiljem on hoone pikka aega olnud kasutusel raudtee võõrastemajana. (1)
Reisijatehoone ja Imperaatoripaviljoni vahele jääb suurte kaarakendega markeeritud katusealune ehk galerii (39 meetri pikkune ), mis erinevatel aegadel on leidnud kasutust suvekohvikuna. Selle jaamahoone osa algne tähendus pole teada, kuid võib arvata, et seda kasutati ooteplatvormi laiendusena. 1950. aastatel ehitati väike osa katusealusest juurviljaladude tarbeks kinni. (1)
Kõige ainulaadsemaks osaks Haapsalu jaamahoone arhitektuuris on umbes 216 meetri pikkune kaetud perroon . See 20. sajandi algul ehitatud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Perrooni erakordne pikkus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vene impeeriumi raudteedel omane üksnes tähtsamatele jaamadele. Seda arvestati pikima reisirongi pikkuse järgi ja see võis küündida kuni 120 süllani, mis meetrites tegi ligikaudu 256. Haapsalu jaama perrooni muudab aga haruldaseks asjaolu, et ülipikk perroon on ka täispikkuses kaetud, mille juures on ilmselt peetud silmas keiserliku koja ja õukondlaste heaolu. Perrooni pikkuse kujundamise puhul oligi eeskujuks arvatavasti võetud keiserliku tsaarirongi pikkus. (1)
25. juunil 1997 avati Haapsalu raudteejaama Imperaatoripaviljonis Eesti Raudteemuuseum, mis jätkab 1970. aastal Tallinnas asutatud laiarööpmelise raudtee (1524mm) muuseumi tegevust . Muuseum asub nii jaamahoone ühes osas kui ka rööbastel: peale siseekspositsiooni on tänaseks loodud ka välisekspositsioon, mis koosneb viiest ajaloolisest vedurist ja 11 vagunist. (2,3)
3. Kokkuvõte
Nagu referaadist teada saab oli Haapsalu jaamahoone rajamise eesmärgiks eelkõige tähtsamate isikute (nt. tsaari) viisakas vastuvõtmine. Seda tõendab juba see, et perroon oli tehtud täpselt sama pikk, kui oli seda tsaarirongi pikkus (216m).
Tänapäeval pole üle sajandi vanusel Haapsalu jaamahoonel enam muud funktsiooni kui olla ajaloolise tähtsusega objektiks ning silmarõõmuks kõikidele ajaloo- ja kunstihuvilistele. Sajand tagasi küsiti, kas linn jõuab kunagi jaamni välja, kuna raudteevaksal asus linnast üsna kaugel. Nüüdseks on linn vaksalist igas suunas mööda kasvanud. (4)
Eesti Raudteemuuseum tegutses 1992. aastani Tallinnas Balti jaamas . Peale seda otsustati muuseum liigutada Haapsallu, mis on sellest ajast peale Haapsalule kuulust veel juurde toonud.
4.Pildid
Pilt 1. Haapsalu jaamahoone eest
Pilt 2. Haapsalu jaama perroon
Pilt 3. Haapsalu jaama perroon ja vaatamisväärsus
5. Kasutatud materjalid

Haapsalu Jaamahoone, URL=httphttp://www.jaam.ee/index.php?lk=39&show=26 -17.10.2008

Eesti Raudteemuuseum Haapsalus , URL= http://www.jaam.ee/index.php?lk=39&show=36 -18.10.2008

Haapsalu linn, URL= http://www.haapsalu.ee/index.php?lk=27&show=115 -18.10.2008

Haapsalu jaam pidas sünnipäevapidu, URL= http://www.epl.ee/artikkel/14355 -20.10.2008
10