Transport (2)

Meretransport
Meretransport on üks odavamaid transpordiliike. Merelaevadega saab korraga edasi toimetada suuri veosekoguseid. Mereteede "ehitamine" ei maksa midagi, küll aga nende hooldamine (süvendamine, märgistamine) ja sadamate ehitus. Väikese veomahu ja lühikese vahemaa korral on aja- ja rahakulu veoste kogunemist oodates, neid ladustades ja laadides aga väga kõrge.
Eestis on meretransport hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis ei külmu ka talvekuudel ja seetõttu on merevedusid võimalik teha aasta läbi. Eesti meretranspordil on võrdlemisi pikad traditsioonid, mis jätkusid ka Nõukogude okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik .
Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne-Euroopa riikidega, säilitades samal ajal suure osa Vene transiitveostes.
Eesti mereveondus on konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel veoturul, teenides "merevoorimehena" riigile suuri tulusid. Tegelikult ongi mereveondus Eesti suurim eksportharu.
Edasist arengut võib hakata takistama Tallinn-Peterburi raudtee tehniline mahajäämus. Peamised kaubad, mida meritsi veetakse on nafta , puit ja puidutooted, metall , tsement, tahked kütused jne.
Eesti merelaevade poolt veetud reisijate arv on aasta -aastalt suurenenud. 1999 aastal vedasid Eesti merelaevad 4,7 miljonit reisijat. Merelaevandus peab ühendust ka Eesti saartega. Väikeste kauguste tõttu ei tasu need veod ennast ära, kuid meretranspordi toetamine on siiski palju väiksem kui vajaksid lennuliinid.
Eestis on ligi 30 sadamat , mis tegutsevad kaubasadamatena, tegelik sadamate arv on veelgi suurem. Eestis on tunduvalt rohkem sadamaid kui Lätis ja Leedus. Kuid paljud sadamad vajavad suuri investeeringuid, et neid kaupade laadimiseks edaspidi kasutada.
 Tallinna sadam reisipraamlaevadega
 Pärnu jahisadam
 Laadimistööd Pärnu sadamas
Lisamaterjale Internetist:
 Eesti väikesadamad
Õhutransport
Õhutranspordi peamiseks eeliseks on tema kiirus, eriti suurte vahemaade puhul. Samas on õhutransport ka kõige kallim transpordiliik , ainuüksi lennuvälja rajamine ja korrashoidmine nõuab väga suuri kulutusi. Lennukite veovõime on väike, veetakse peamiselt kergeid ja kiiresti riknevaid kaupu, näiteks mõningad puuvilju , lilli, samuti kiirsaadetisi (dokumente, posti) ja kallihinnalisi asju (juveele). Õhutransport pole eriti usaldatav, sageli võivad lennud halva ilma tõttu ära jääda.
Eestis on viis rahvusvahelisteks lendudeks litsenseeritud lennuvälja:
Tallinnvt!, Tartu-Ülenurme, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla. Rahvusvahelised regulaarlennud toimuvad siiski vaid Tallinna lennujaamast.
Kaubavedude osa Eesti õhutranspordis on väike, kuid reisijate hulk on viimastel aastatel hakanud kiiresti kasvama.vt!
Tallinnast on otseühendus 16 välisriigi linnaga, samuti on regulaarne lennuliiklus Kärdla ja Kuressaarega.
Eesti õhuruumi läbivad mitmed tähtsad rahvusvahelised lennukoridorid, ööpäeva jooksul lendab üle Eesti rohkem kui 100 lennukitvt!.
Navigatsioonitasu ülelendude eest on Eestis madalam kui Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Venemaal. Navigatsioonitasu on ka tulevikus kasulik hoida suhteliselt madal, see soodustab Eesti õhuruumi kasutamist transiitliikluseks ning on riigile lisasissetulekvt!.
Jõetransport
Siseveetransport (jõetransport)on väga odav, kuid suhteliselt piiratud võimalustega transpordiliik. Jõgedevõrk on tavaliselt hõre ja puudub sageli seal, kus teda kõige rohkem vaja oleks. Tihti on jõed väga looklevad. Neid puudusi saab leevendada kanalite rajamisega, mis on aga üsna kallis ettevõtmine. Jõetransport on küllaltki aeglane ja on kasutatav peamiselt raskete ja suuremahuliste kaupade veoks. Kuigi "jõeteed" on suuremas osas looduslikud, ei saa neid siiski päris tasuta kasutada - neid peab hooldama (süvendamine, laevasõidutähistega varustamine jne.) ja neile sadamad ehitama.
Eestis on laevatatavad vaid Emajõgi, Narva jõgi (osaliselt), Pärnu jõe alamjooks kuni Sindini ning Peipsi ja Võrtsjärv. Kokku on laevatatavate siseveeteede kogupikkus 520 km. Teatud tähendus oli laevaliiklusel Tartu, Pihkva ja Peipsi järve kaldal olevate sadamate vahel, kuid lahendamata piiriületusprobleemid on sellegi seisanud. Jõelaevadega veetakse Emajõel vaid liiva ja kruusa.
 Emajõgi on Eesti ainuke kogupikkuses laevatatav jõgi. Paatide randumiskoht Rannu Jõesuus.
 Üks kalasadamatest Pärnu jõe suudmes
Autotransport on kiire, paindlik ja kõikjalepääsev ning sobib hästi lühemateks vedudeks . Autoga saab teostada vajalikku vedu nö. "uksest ukseni", hoida kokku aega ning ümberlaadimiskulusid. Kuid autoga saab korraga vedada suhteliselt väikest kaubakogust, küllaltki kallis on ka kaasaegsete maanteede rajamine ja korrashoid. Autotransport vajab ka palju tööjõudu ja on lõppkokkuvõttes võrdlemisi kallis.
Eestit iseloomustab suhteliselt tihe teedevõrk - meie maanteede kogupikkus on 16 437 km, neist asfaltkattega teid on 53%. Selle näitaja poolest ollakse teiste Balti riikide ja Põhjamaadega enam-vähem samal tasemel, kuid teede kvaliteet Balti riikides on tunduvalt halvem .
Autodega veetakse kõigist Eesti sisestest kaupadest 80-85% ning ta on esikohal ka riigisisesel reisijateveol. Eestis on ka ligi 20 regulaarset bussiliini 9 riiki.
 Tallinn, Tartu maantee . Sõiduautode arv suurenes väga kiiresti üheksakümnendate aastate keskpaigas. Meie linnade vanad tänavad ja liikluskorraldus pole sellise autode hulga jaoks valmis
 Palgikoormad teel Pärnu metsaveosadamasse
 Pikkasilla. Oluline ühenduslüli teel Kagu-Eestist Viljandi maakonda
Lisamaterjal :
 Tallinn - Tartu kiirtee
 Via Baltica
 Via Hansaetica
Raudteetransport võimaldab kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid. Raudteel tasub vedada mahukaid kaupu ja eelkõige pika vahemaa taha, sellisel juhul on tööviljakus kõrge ja vedu odav. Kuid veo teostamiseks on vaja kokku koguda suur kaubakogus, mis tuleb pärast paljudele klientidele teiste transpordivahenditega laiali vedada. Nii kaotatakse osa võidetud ajast ja kulud suurenevad. Raudteevõrk ei saa olla väga tihe - esiteks läheks see liiga palju maksma ja teiseks ei jätkuks tihedale raudteevõrgule vedusid .
Kuhu tasub rajada raudteeühendus?
Taasiseseisvunud Eesti päris nõukogude aegadest liiga tiheda ja vähekoormatud raudteevõrgu, mis on ka halvas tehnilises seisukorras. Reisijate veos on raudtee osatähtsus pidevalt vähenenud. Mitmed väikese koormusega ebaperspektiivsed raudteeliinid on praeguseks suletud.
Tegelikult ei vaja pindalalt väike Eesti riigisisesteks vedudeks üldse raudteed . Ilmselt jääb raudteetranspordi ülesandeks edaspidi põhiliselt transiit - ning eksport - ja importkaupade vedu.
Seega sõltub raudteetranspordi areng eelkõige transiitkaubanduse arengust, meretranspordi ja sadamate arengust ja tööst. Selleks et olla lüliks Euroopa kombineeritud transpordisüsteemis ja teostada transiitvedusid, tuleb kaasaegsele ja moderniseeritud tasemele viia kaks peamist raudteeliini:
 Tallinn-Narvavt! ning
 Tapa -Tartu-Petseri.
Rahvusvaheliste vedude korraldamiseks nüüdisaja tasemel on vaja rajada kaasaegsed piirijaamad Eesti-Venemaa piirivööndis Narva-Soldina ja Petseri lähedal.
  Raudteede kogupikkus (km) mõnedes Euroopa riikides (1965-1993)
 Tallinn, Balti jaam. Paljud Tallinna tagamaal elavad inimesed kasutavad linnalähironge igapäevastel töölesõitudel
 Kütused on üks tähtsamaid raudteel veetavaid kaubaliike
 Tartu raudteesõlm: haruteed ja depoo
Lisamaterjal:
 Eesti raudteede arengu ajalugu
 Saaremaa raudtee
Torujuhtmeid pidi saab transportida vaid vedelaid või gaasilisi kaupu - naftat, naftasaadusi, maagaasi, vett. Nende ehitamine on võrdlemisi odav ja neid võib rajada kõikjale, vähemalt kuival maal, aga ka kitsamate väinade ja isegi merede alla. Torujuhtmetranspordi eelisteks on veo odavus ja pidev toimumine.
Eestis on välja ehitatud järgmised gaasitorustikud:
 Peterburist Tallinnavt!,
 Irboskast läbi Tartu Rakverrevt! ja
 eelmisega paralleelne läbi Kesk-Eesti Tallinna.
Gaasitorustike pikkus on 848 km. 1999 aastal tarbiti Eestis ligi 720 milj. m3 gaasi.
Maagaas (AS Eesti Gaas kodulehelt)