ühtsed reeglid 2. ühisturg- riikide ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluse teatav ühtlustamine 3. majandusliit (ehk majandusühendus)- kõige laiahaardelisem riikide liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahapoliitika ning ühisraha (nt EU) TRANSPORT Transport ehk veondus- võimaldab inimeste, kaupade ja info kiiret liikumist, ettevõtete ja piirkondade spetsialiseerumist ning üldse maailmamajanduse toimimist praegusel kujul Transpordi eriline tähtsus seisneb sellel, et see on kiiresti kasvav ja arenev majandusharu, mis mõjutab OTSESELT paljusid teisi eluvaldkondi. Sellest sõltub ka tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine, globaliseerumise tempo jne
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Koostanud: Ülle Avaldatud Creative Commons litsensi „AutorileLiiber viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Transpordi roll maailmamajanduse arengus Transpordi areng on tihedalt seotud ühiskonna arenguga. Transport on oluline lüli majanduse toimimises, mis võimaldab nii inimeste kui kaupade (info) kiiret liikumist ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseerumist. Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi. Transporditehnoloogiate arengust on sõltunud tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine. Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele. Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Koostanud: Ülle Avaldatud Creative Commons litsensi „AutorileLiiber viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Transpordi roll maailmamajanduse arengus Transpordi areng on tihedalt seotud ühiskonna arenguga. Transport on oluline lüli majanduse toimimises, mis võimaldab nii inimeste kui kaupade (info) kiiret liikumist ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseerumist. Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi. Transporditehnoloogiate arengust on sõltunud tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine. Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele. Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile
SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. TRANSPORDI KÄTTESAADAVUS Transpordi kättesaadavus, vajadustele vastavus ja hind mõjutab otsuseid sellistes äritegevuse
tasuline vedu- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul kohalik (kabotaaz-) ja rahvusvaheline vedu- Sisevedu ehk kabotaaz- ehk kohalik vedu - vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. ühissõiduk (NB! ka takso on ühissõiduk)- reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. 8. Transport logistikas (NB! tarneahela siduv lüli) Tarneahela peamine siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat (efektiivseimat) veotehnoloogiat · Mis põhjustab suurenevat vajadust veoteenuse järele? Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele: Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete, pool- ja
Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon
Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Kõik kommentaarid