Sammhaaval uue sõjani. (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Sammhaaval uue sõjani:

1935 a tühistas Saksamaa versailles lepingu.
Astus välja rahvasteliidust
Viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni
Kehtestas üldise sõjaväekohustuse
Asus looma uut lennu ja sõjalevastikku
Sõlmis inglismaaga kokkuleppe et sakslased said õiguse suurendada sõjaväe arvu.

Kominterni -vastane pakt 1936- NL vastu saksamaa ja jaapani vahel,ühines ka Itaalia,Hispaana,ungari. Kommunismi vastu võitlemiseks, Inglismaa pooldas samuti kuid ei ühinenud.
SÕJAKOLDED:
Aasias: Jaapan 1931a- tahtis saada kogu Aasia valitsejaks,tungis Hiinasse ning vallutas selle ja lõi sinna Marionett riigi.
Euroopas: Itaalia 1935a-tahtis taastada Rooma impeeriumit,ründas Etioopiat ning vallutas selle oma asumaaks.
Hispaania kodusõda 1936-1939a- sõjaväelased polnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada (kartsid töölistevõimu), Saksamaa ja Itaalia alustasid sõdimist Hispaania vabariigi vastu(dem riigid ei sekkunud ,vaid vabatahtlikud,ka Eestist), Hispaanias kehtestati kindral Franco faśistlik diktatuur.
Austria anśluss- 1938a esitas Hitler Austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist,austria alistus,Saksa väed marssisid riiki ning teatasid Austria liitmisest Saksamaaga.Rahvahääletus näitas austerlaste toetust ühinemisele.
Müncheni sobing - Hitler nõudis tsehhoslovakkialt sueedimaa loovutamist,ähvardades sõjaga. TS loobus ning kuulutas välja mobilisatsiooni. 29 sept 1938 sõlmisid Ing, Prant ,Itaala,Saksa Münchenis kokkuleppe,mis kohustas TS voovutama Sueedimaa,tagades jätta ülejäänud TS puutumatuks ja TS alistuski.
Tśehhoslovakkia häving- 23 märts esitas saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse, 14 märts kuulutas iseseisvaks end Slovakkia ning järgmise päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud TS(lakkas olemast). 31 märts teatasid SB ja Prants ,et kaitsevad poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV L,lootes ka teda Saksa vastasesse liitu kaasata, Ing kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning valmistusid sõjaks.
MRP pakt- 22 august sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV liidu mittekallaletungileping,lubati teineteist 10 a jooksul mitte rünnata,ega mitte osaleda vastaspoolele vaenulikus sõjaliidus. Lisaprotokollis jagasid diktaatorid Ida-euroopa ära. NL saisaksamaa loa soome,eesti ja läti ning bessaraabia anastamiseks,poole pidi jagama kaheks,kuu hiljem ka leedu, saades vastu poola territooriumist. See ka tähendas,et uus maailmasõda võis alata.

II MS algus

Poola purustamine -1 sept tungis hitler sõda kuulutamata poolale kallale,süüdistades saksamaa ründamises. 3 sept kuulutasid prants ja sb saksamaalesõja,tegelikult sõtta ei sekkunud.Poola lennuväli hävitati juba esimesel p. 17 sept tungis NSV kallale ja hõivas Ida-poola.NSV ründas soome ja võttis rumeenialt ära bessaraabia.
Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud.
Välksõda-sx vägedel tuli anda löök belg – hol pihta ning meelitada prants-inglise põhijõud belgiasse ja nad hävitada. 10 mai ründas sx belg-hol kasutades langevarjuüksuseid, vallutasid piirikindlused. Prant-ing polnud sõjax valmis.22 jun 1940 sõlmiti compiegnei metsas sx-prant vaherahu .
Lahing Ing pärast-16 juuli 1940 andis hitler käsu sb luftwaffe jõududega põlvili surua. Hoolimata SB vähematest lennukitest ja tänu hävituslennuk spitfirele suutsid siiski inglased peale jääda.Hitler sai esimese tagasilöögi IIMS .
Saxa vallutab Balk ps.-hitler pöördus itta ning alustas sõjakäiku kreeka vastu,sai lüüa.Seejärel sundis endaga liitua ungari,rum,bulg. 6 apr. Lõi sx puruks jugoslaavia ning vallutas ka kreeka. Järgnevalt suundus hitler vahemerele, ning ründasid kreetat ja sundisid inglased taanduma. Kuid loodetud tulemust ei saavutatud,m alta jäi alistamatuks.
Sõjateg teistel rinn-itaalia alustas rünnakut egiptuse vastu,kuid ei saavutanud edu. 7 dets 1940 alustasid SB väed vastupealetungi aafrikas ja lõid itaalia üksused puruks, vallutades suure osa liibüast.SB ründas teisigi Itaaliale kuuluvaid Aafrika kolooniaid ja vallutasid need.
Sõda merel ja õhus-Hitler alustas allveesõda Atlandi okeanil, üritades läbilõigata SB varustusteed. Sx polnud aga piisavalt allveelaevu sõja pidamiseks. Kõige ägedam oli sõda 1942 kui SB varustamine oli häiritud tõsiselt.SB jäi peale kuna nad suutsid kaubalaevu kiiremini ehitada kui sx hävitada,salakoodi enigma murdmine.hakati kasutama lennuväge ning saksamaa pommitati puruks.

Baltiriikide okupeerimine.

Baaside leping-28. septembril 1939. aastal sõlmis NSVL Eestile nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril interneeritud Poola allveelaeva Orzel põgenemine. 24 sept toimus kohtumine kus Molotov esitas Selterile nõudmise sõlmida val,mille alusel Eesti ter.loodaks Nsvl sõjaväebaasid. Keeldumisel ähvardati kasutada jõudu. 28 sept kirjutas Eesti Moskvas lepingule alla ja 18 okt alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist eestisse.
5 okt kirjutas Läti samale lepingule alla,kuid leedu üritas nõudmisele vastu vaielda kuid lõpuks andis järele ja kirjutas 10 okt lepingule alla.
Soome talvesõda- Molotov-Ribbentropi lepingu kohaselt kuulus Soome NSV Liidule. Peale Poola jagamist ja Baltimaade alistamist võttis Stalin ette soomlaste vallutamise. Soomel kästi loovutada alasid ja sõlmida Venemaaga vastastikuse abistamise leping, kuid Soome lükkas nõuded tagasi. Seejärel alustas NSV Liit ägedat pealetungi. Soomet süüdistati NSV ründamises, mis oli vene armee poolt lavastatud. Põhjalikum uurimine keelati ära ja Stalin kuulutas Soomele sõja. Kuigi Punaste armee oli soomlaste omast kõvasti üle, olid viimased tublid võitlejad. Iga soomlase kohta sai surma 5 punaarmeelast ja NSV Liidu plaan liita endaga Soomet ebaõnnestus. 1940. aasta märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi NSV Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja loobuma Viiburist, kuid võis säilitada iseseisvuse. Seega oli Soome Talvesõja võitnud.
Balti tiikide okupeerimine- 24 jun 1940 esitas NSV ultimaatumi leedule, nõudes luba täiendavate punaarmee üksuste sissemarsiks ning valitsuse moodustamiseks. 15 juuni leedu okupeeriti. 16 juuuni esitati sama eestile ja lätile,punaarmee võttis oma kontrolli alla lennuväljad,sadamad, raudteed ,postkontorid jne. Al 17 juunist 1940 olid baltiriigid okupeeritud ning kaotanud iseseisva riigi tunnused.21 juuni liikusid meeleavaldajad tallinnas kadriorgu presidendi lolli ja nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist.Päts nimetas ametisse valitsuse eesotsa J. vares -barbaruse. 14-15 juuli 1940 lavastati balti riikides parlamendivalimised. 21 juulil kokkutulnud nukuparlamendid kuulutasid balti riigid nõukogude sotsalistliteks vabariikideks ning palusid nad võtta end NL koosseisu. 3-6 aug vormistas NLÜ balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 67 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

BLABLA123456 Õppematerjali autor

peale versailles lepingu tühistamist.

komiterni-vastane pakt sõjakoled ii maailmasõja algus poola purustamine kummaline sõda välksõda lahing inglismaa pärast jne baltiriikide okupeerimine: baaside leping talvesõda

Sarnased õppematerjalid

doc

II maailmasõda

Uute konfliktide kujunemine.Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri tekkimine nõrgestasid rahvusvahelisi suhteid. Kõigepealt lagunes kokku Verdsilles süsteem.1935 tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning taastas üldise sõjaväekohustuse ja lõi uue lennuväe ja sõjalaevastiku.SB tegi Saksaamaga kokkuleppe,sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraga.Saarima elanikud liitusid uuesti Saksamaaga.Veel astus Saksamaa välja rahvaste Liidust ning lobu Locarno lepingu tähistamisest ja andis tema kavatsustest märku.1936. a mätsis viis Hitler oma väed Reini tsooni, hoolimata sellest, et ku läänetiigid oleksid vastu hakanud,poleks tal jõudu olnud,kui LR piirdusid ainult protestiga.1935ründas Itaalia Etioopiat, mille ta vallutas. RL kehtestas Itaalia vastu majandussanktsiooni,mis teda oluliselt ei takistanud.Rahustamispoliitika-Loodeti, et edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja Jaapan Komiterni vastase pakti,mis oli suunatud NL vastu,mill

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda: konfliktikollete kujunemine ning II MS algus

Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. kardeti proletariaadi dikt

Ajalugu

doc

II maailmasõda

TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tul

Ajalugu

doc

II maailmasõda

II MAAILMASÕDA Sõja eel olid esile kerkinud suurriigid. USA oli ennast isoleerinud. Saksamaa oli kaotusest kiiresti toibunud. Paljud riigid olid üle läinud autoritaalsele valitsemisviisile. Demokraatia nõrgenemine või diktatuur teravdas rahvusvahelisi suhteid. Katkes Versailles' süsteem. 1935 Saksamaa tühistas lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ja hakkas uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku.1936 siseneb Reini vasakkaldale. Sõlmib Inglismaaga mereväekokkuleppe. 1935 otsustas Saarimaa liituda uuesti Saksamaaga. 1936 astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etoopiat. Ägeda vastupanu järel vallutas Itaalia Etoopia. Lääneriigid lootsid, et edu saavutamisel diktaatorid rahunevad rahunemispoliitika. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939

Ajalugu

doc

Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal

Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia, Rahvasteliit kehtestas küll majandussanktsioonid, kuid need ei takistanud Itaaliat. 1935 tühistas Sks Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama)) 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes Hisp koloniaalväedes M

Ajalugu

docx

2.maailmasõda kontrolltöö vastused

1.Hispaania kodusõda:1.sõda pärast I ms Euroopas.Toimusid valimised 1936,võitsid kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne.Ühiskond polariseerus,kuulujutud et H saab proletariaadi dik.1936 jul puhkes kolooniavägedes Marokos ülestõus.Vastuhaku juht kindral F.Franco.Kehtestati mittevahelesegamispoliitika, dik eirasid.S ja Itaalia toetasid Francot,NSVL rahvarinnet(suurendas oma mõju tgelt).1939 lõppes,keh Franco dik. 2.Austria anšluss: Hitleri positsioon S ja maailma poliitikas tugev, sai alustada maailma vallutamisega.1938 esitas Austriale ultimaatiumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nim valitsuse etteotsa. A alistus (ei suudetud vastu seista ja natsid meeldisid)13.märts marssisid S väed A ja teatati A liitmist S.Selle kinnitamiseks korraldati aprillis rahvahääletus salapolitsei kontrolli all(A rahva toetus).Lääne riigid ei protesteerinud A kadumist. 3. Müncheni sobing ja Tšehhoslovakkia häving: A liitmine S tekitas demo riikides ärevust.Hitl

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda: 1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts) Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4. Aprillil 1938 korraldati rahv

Ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. april

Ajalugu

Rohkem sarnaseid