Eesti iseseisvumine (6)

Eesti iseseisvumine
 § 21 EESTI ESIMESE MAAILMASÕJA EEL
majandus
tööstus
kaubandus
kultuur
Posit muutused:

• Maad said osta need, kes jaksasid
  

Posit:

• Raudteed
  
• Sadamad
  
• Vabrikud
  

• Asutati mitmeid ühistuid
  
• Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühistus
  

• 1905 Noor-Eesti
  
• 1906 ENKSTG
  
• 1907 EKS
  
• Emakeelsed koolid
  
• Üliõpilaste arv viiekordistus
  
• Üliõpilasseltsid
  
• Eesti keel arenes
  
• Asutati kutselised eesti teatrid
  

Probleemid: maapuudus,millega kaasnes väljaränne
Probleemid:
Mõju: tulid elukutselised kultuuritegelased
§ 22 EESTI MAA JA RAHVAS ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL
I Maailmasõda 1914-1918
Sõjalispoliitilised blokid I MS ajal:
KESKRIIGID : Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria
ANTANT: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbrit, Serbia, Belgia, hiljem ka Itaalia ja USA
NB! Sõda viis revolutsioonideni mis omakorda viisid nelja impeeriumi langemiseni – Vene, Saksa, Türgi ja Austria-Ungari. Seni Vene impeeriumi kuulunud Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine oli osa sellest maailmaajaloolisest protsessist.
Sõja mõju Eestile:
Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus, tootmise langud põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon
Meeleolud sõja puhkedes:
Eestlaste seas- hea, toetati sõja puhkemis, samas teati et venemaa või saksa võit halvendab Eesti olukorda, kui venemaa võidab, siis võib tulla uus venestamine ja kui saksa võidab, siis saksastamine ja baltisakslaste positsiooni tugevnemine.
Baltisakslaste seas- hirm, lootusetus , tahtsid eestlastega koostööd teha
Elu sõja ajal:
Ühiskondlikus elus- sakslased otsisid kontakte, palju mehi saadeti sõjaväkke ja muudustus eesti ohvitserkond
Majanduses- oli suunatud sõjaressursside tootmiseks
§ 23 1917 AASTA
Eesti iseseusvuse eeldused:
Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevused, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ
Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus eesti vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks , talude päriseksostmine-talupojad oma maa peremehed
Poliitilised: 1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad -eestlastest poliitikud , Kestriikide ja Antanti vahel puhkenud maailmasõda
Jaan poska – tallinna linnapea, ta oli venemeelne-hiljem juba nõudis oma ametnikelt venekeelset asjaajamist
V.I.Lenin – enamlaste eesotsas
Maapäev- oli eesti esimene parlament . Seal olid esindatud kõik tähtsamad parteid, saadikud jagunesid kahe bloki vahel – demokraatlik ja sotsialistlik. Kõik rahvuslikud erakonnad taotlesid venemaa föderaliseerimist ja eesti kuulumist selle koosseisu autonoomse vabariigina. Oldi ühel meelel , et eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus.
Enamlaste võimuhaaramine:
Enamlased vastandasid end kõigile teistele poliitilistele jõududele, nad lubasid rahu, maad, leiba ning saavutasid 1907 suve lõpuks suurt edu, nende toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks tallinna ja narva linnavalitsus , suur mõju oli neil ka sõjaväes
§24 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE JA SAKSA OKUPATSIOON
26.okt 1917 – oktoobripööre - enamlased viisid läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu. Nende riidipöördeplaan nägi ette võtta oma kontrolli alla lähimad suured keskused(tallinn, helsingi, kroonlinn) . selleks moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas oli V. Kingisepp . võim eestis läks üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, eesotas J.Anveltiga.
Enamlased alustasid oma ümberkorraldustega-maa ja pangad riigistati, piirati kodanike sõnaõigust, vabadusõigust, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslikke tegelasi.
Sammud iseseisvuse poole... kõik erakonnad koondusid enamlaste vastu, enamlased olid eesti iseseisvuse vastu, enamlased ei olnud nõus maad talupoegadele andma vaid tahtsid hakata kohe kommuune rajama, ka ei suhtunud enamlased hästi religiooni, selle tõttu hakkasid juhtivad eesti poliitikud üha enam venemaast lahti lööma.
15 nov 1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis.
Nähes, et enamlastega ei ole võimalik koos töötada, langetas Maapäev „Estonias“ otsuse, et eesti tuleb lähimal ajal iseseisvustada.
1918 aasta jaanuaris oli Asutava Kogu valimised, kus enamlased said umbes 38% ja olid ikka suurima toetusega partei, aga enamlased kartsid et asutav kogu kuulutab eesti iseseisvaks-nad katkestasid valimised ja kuulutasid välja piiramisolukorra(nimekamad baltisakslased ja eestlased küüditati Siberisse)
Iseseisvuse väljakuulutamine
19 veebr kasutas Maapäev juhust, et eesti iseseisvaks kuulutada. Selleks loodi Eesti Pööstekomitee, kuhu kuulusid Päts, Vilms ja Konstantin Konik
23.veebr 1918 pärnus – „manifest kõigile eestimaa rahvastele“
24 veebr 1918kuulutati välja eesti demokraatlik vabariik, teatati erapooletust vene-saksa sõjas, moodustati eesti ajutine valitsus(eesotsas Päts)
Kõikjal eesti mandriosas jõudis Omakaitse enne saksa üksuste saabumist võimu oma kätte saada ja sinimustvalged lipud heisata
Juba 25 veebr asendasid saksalased eesti rahvuslipud saksa keisririigi lippudega.
Lenini valitsus anus rahu.
Märtsi algul sõlmiti Bresti rahu, millega venemaa loobus osadest oma valdustest.
§ 25 VABADUSSÕDA 28.NOV 1918-1920
SÕJA ALGUS – enamlased vallutasid narva ja kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Komuuni (piirkondlik oma valitsus, eesotsas moskva marionetid), eesotsas J.Anvelt.
Sõda algas halvasti – mobilisatsioon eesti rahvaväkke oli väga väike, kokkutulnud meeste võitlusmoraal oli madal. Vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetusetunde.
Sõja käigus vähenes enamlaste toetajate arv - aprillis 1919 määratles eesti rahvas end Asutavasse Kogusse.
Dets 1918 tungis punaarmee eesti pinnal aeglaselt kuid pidevalt edasi. Eesti vastupanu kasvad iga päeva – soomest saadi juurde relvi , ehitati kiiresti soomusronge, tuli pärispalju vabatahtlike soomest, hilejm ka rootsist ja taanist. ( moraalne mõju – EI VÕEDALDA ÜKSI!)
J.Laidoner – eesti vägede ülemjuhataja
1919 oli punaarmee talvisest pealrtungist kurnatud ja kuna punaarmee pidas eestit nõrgaks ja nad arvasid et võidavad kohe, ei olnud punaarmee siia saatnud reserve,
1919 jaanuaris läksid eestlased vastupanutungile, 14 jaan vabastati tartu ja 19 jaan narva. Veebr allguses oli kogu eesti taas vaba.
Maaküsimus – põhiküsimus eesti rahva jaoks.
Vabadussõja võitmise kaks põhieeldust: eesti valitsus lubas maaküsimuse ruttu lahendada ja teiseks: enamlaste võit vene kodusõjas.
1919 aprillis toimusid valimised Eesti Asutavasse Kogusse - 1919 oktoobris võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse – baltisaksa aadel kaotas oma mõisad ja majandusliku võimu eestis. Asutav kogu kestestas ka uue õiguskorra, seisused kaotati, kirik lahutati riigist, pandi alus emakeelsele karidussüsteemile.
Landeswehri sõda –
VÕNNU LAHING 23 juuni 1919– E-Põdder oli eestvaedaja, sakslased kaotasid. Eestlased kutsusid seda hiljem võidupühaks.
TARTU RAHU 2 VEEBRUAR 1920 – sellega loobus venemaa igaveseks kõikidest õigustest eestile.
Olulisemad punktid:

• Eesti riigi koosseisu petserimaa ja narvatagused vallad
  
• Setumaa ühendati esmakordselt ülejäänud eestiga
  
• Venemaal olevad eestlased ja eestis olevad venelased said teatud aja jooksul võimaluse kodumaale naasta
  
• Eesti vabandes igasugustest kohustustest venemaa ees
  
• Eesti vabanes tsaari-venemaa võlgadest
  
• Eesti sai 15 mln kuldrubla venemaa kullavarudest
  
• Eestist ära viidud kultuurivarad, laevad jne tagastati eestile
  

Osa asju tehti, kuid osad punktid jäid venelaste poolt täitmata.
Eesti jäi mõneks ajaks enamlaste jaoks ainukeseks aknaks läände
Eesti kaudu käis kogu venemaa kaubavahetud
Tartu rahuga lõppes 402 päeva kestnud vabadussõda ;)
Tartu rahu tähtsus eestis – eesti vabanes vene võimu alt.