Uue- Riisipere mõis (0)

Sarnased õppematerjalid

23

docx

Lahmuse Mõis

Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja

Ajalugu

29

doc

Eesti Kultuurilugu

1500 eksemplaris välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostas Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ning tõlkis Pühavaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Katekismuse levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Johann Uexküll ­ 7 mail 1535 aastal hukati Tallinna raekohtu otsusel Harju väravas pea mõõgaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann Uexküll, süüdistatuna oma talupoja Suurepere Madise piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises. Hans Susi ­ 1540 aastal tehti Tallinna ladinakooli õpilasele, eestlasele Hans Susile (surnud 1549) ülesandeks eestikeelsete evangeeliumide ja lauluraamatu käsikirja koostamine. Perikoobitõlkeid (jumalateenistusel etteloetav pühakirjatekstid) on hiljem kasutanud nähtavasti nii Müller kui Stahl.

Kultuurilood

25

doc

Eduard Vilde elu ja looming

tekkinud kahemõttelise - kahe mehe vahel kahtleva olukorra. 1905. aastal abiellub kirjanik Linda Jürmanniga. Linda Jürmanniga kohtub kirjanik P. Kurvitsa pulmas, kes oli tema kolleegide J. V. Veski ja O. Müntheri vana koolivend. Hiljem töötavad noored ka Tartus ,,Uudiste" toimetajaskonnas koos. Linda Jürmann (1880-1966) pärines Vana- Põltsamaa vallast Viljandimaalt. Tal olid jõukad vanemad, kellel oli talukoht Põltsamaal ja mõis Peterburi lähistel, kus Linda veetis oma lapsepõlve. Aga ta isa hakkas jooma, nii et kaotas mõisa ja talukoha ning läks lahku oma naisest. Väike Linda anti kasulapseks tädimees A. Punga perekonda Vana-Põltsamaal. Ta pandi Põltsamaal ühte tütarlaste erakooli, kus ta paar talve õppis. Töötanud mõned aastad kauplustes müüjana, tuli õpihimuline Linda Tartu, kus võttis osa revolutsiooniliselt meelestatud üliõpilaste salajastest koosolekutest, luges teaduslikku ja

Kirjandus

24

doc

Eesti ajalugu

*gild-suurem käsitööliste organisatsioon(Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild) *tsunft-väiksem käsitööliste organisatsioon *skraa- tsunfti põhikiri *tsunftijänes- tsunfti välised käsitöölised *teravili- olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. *sool- Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. *agul- eeslinn, kus elas vaesem rahvas. *seek- linnast eemal asuv hopidal. *Johann von Üxküll- Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba ,,aasta ja päeva", mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati. *Tallinna raekoda 1404- valmis Tallinna praegune raekoda. *Raeapteek 1422- avati Tallinnas Raeapteek. 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Lk.62-66. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, Padise kloostri vallutamine, Paides toimunud

Ajalugu

18

doc

Eesti ajalugu

Linnafoogt ­ maahärra. Gild -suurem käsitööliste organisat-sioon(Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild). Tsunft - väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa - tsunfti põhikiri. Tsunftijänes - tsunfti välised käsitöölised. Teravili - olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. Sool - Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. Agul - eeslinn, kus elas vaesem rahvas. Seek - linnast eemal asuv hospidal. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ära põgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba aasta ja 1 päeva, mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati. Tallinna raekoda 1404 - valmis Tallinna praegune raekoda. Raeapteek 1422 - avati Tallinnas Raeapteek. 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 (62-66) : Põhja-Eesti võimuvahetus - Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas

Ajalugu

70

docx

Eesti Uusaeg

saj eesti tüüpiline agraarmaa. Eesti kümnekonnas linnas elas 1782 aastal vaid 24 000 inimest, mis moodustas alla 5% kogu rahvaarvust. Asustustihedus poole väiksem euroopa keskmisest. Tihedamalt asustatud põhja-eesti ja saaremaa. 18 saj jooksul asustustihedus ühtlustub. 19 saj alguses jagunes eesti ala 103 kihelkonnaks, kihelkonnas keskmiselt 4500-5000 inimest. Rootsi aja lõpuks eestis u 1000 mõisat. Keskmises eesti külas 5-10 talu. 7) Mõis ja talu 18. sajandil: Mõisate restitutsioon: Mõisate restitutsioon- Rootsi aja lõpul reduktsiooni käigus olid paljud läänimõisad olid võetud riigi kontrolli alla, 18. sajandi algusel toimus restitutsioon, mille tulemusel anti tagasi läänimõisad omanikele või nende järglastele. Mõisate liigitus: Rüütlimõisad (eramõisad)- Klassikalised mõisad, mis olid erakätes. Neid oli kõige rohkem. Kroonumõisad (riigimõisad).

Ajalugu

58

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste ­ maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii

Eesti uusaeg

56

doc

Eesti ajalugu

tänapäevane eestikeel põhineb endisel põhjaeesti keelel). Ratsionalistid - valgustajad, kes püüdsid lihtinimesi harida ja valgustada. Eisen von Schwarzenberg oli nende juht. August Wilhelm Huppel - Põltsamaa pastor. Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos Põltsamaa kohaliku arsti Peter Wildega andis välja esimest eestikeelset ajalehte "Lühhike öppetus..." 1765 Kooli korralduse kava - igas mõisas pidi olema kool, mida pidi ülal hoidma kohalik mõis. Lõuna-Eestis. Enamasti seda seadust ei rakendatud. Arvelius ja Willmann - kirjutasid jutukesi rahvale lugemiseks. 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender. XVIII sajandi teisel poolel hakkas eestis levima ratsionalism (Descartes). Harituimateks inimesteks said kirikuõpetajadja arstid. Nad hakkasid inimesi õpetama ja nõustama, kuidas eluga paremini toime tulla. Torma kirikuõpetaja Eisen von Schwarzenberg hakkas tegema rõugete vastast vaktsineerimist; avaldas

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)