Vanapagan v.a sidesõna (ja, või jne) Eesti Ekspress, Pärnu 5) Ajalehed, ajakirjad Postimees, Pere ja Kodu v.a liigisõna (laev, auto, kakao Meie Mark, laev 6) Kaubad, sõidukid kakao, leib, sai jne) Tormide Rand, ESISUURTÄHT ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi 1) Teosed, dokumendid, sarjad Kirjutatakse jutumärkides valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" Jüriöö ülestõus, Teine
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pi...
o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega Allika tänav, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Vana turg, Roheline aas, Börsi käik · Nimetuumaks on käänduv omadussõna Vaikne ookean, Kollane jõgi, Suur väin (Suurele väinale jne), Vaikne järv · Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest koha- või isikunimest tuleneva kohanimega Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Põlva maakond, Kopli rand, Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed Anne turg Anneturu apteek Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikkajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus
Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: · õhu saastamin...
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU........................................................................................10 1 SISSEJUHATUS Naised on traditsiooniliselt iseloomusta...
puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha. (PKÜ, rannaniidud) Pärandkoosluste kaitse Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) on mittetulunduslik valitsusväline ühing, mis on asutatud 27. märtsil 1997. a
Tallinna Nõmme Gümnaasium Milton Freidman Referaat Koostaja: Hando Rand Tallinn 2013 Contents ....................................................................................................................................................2 Contents...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 .........................
Tallinna Õismäe Gümnaasium Kanye West Referaat Koostas: Enel Rand Klass: 8A Juhendaja: Koidu Ilmjärv Tallinn 2011 Kes on Kanye West? Kanye Omari West (sündinud 8. juuni 1977) on Ameerika räppar, laulja ja produtsent. Ta kuulsuse tee sai alguse sellest, et ta lõi Roc-A-Fella Records-i, ning sai ise selle produtsendiks.
• Ligi 80% Vahemeremaid külastavatest turistidest valivad oma sihtkohaks Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia või Kreeka. • Vahemere piirkond annab kolmandiku kogu maailma turismituludest. • Massiturism on tänapäeval selles piirkonnas üks peamisi ökoloogilise kahju põhjustajaid. Osa kunagisi puutumatuid alasid on pöördumatult kahjustunud. Maroko Barcelon Venezia rand a http://www.destination360.com/travel/vacations/best-mediterranean-vacations Benidorm Benidorm’i 1960.aastal • näide 20. sajandi algul oli Hispaania
sugupooleti. Tavaliselt võib naine astuda mehele lähemale, ilma, et too peaks seda lugupidamatuse märgiks. Kui aga mees astub naise intiimsesse ruumi, jäeb naisele mulje, et teda peetakse kerglaseks (McKay 1998: 62-64). Territoorium sarnaneb personaalse tsooniga. See on koht, mida peetakse enda omaks, kus tunneme end turvaliselt. Oma territooriumil võime end lõdvaks lasta, ilma, et peaksime muretsema sissetungijate pärast. Territooriumiks võib olla meie kodu, kabinet, lemmiktool või ka rand. Oma territooriumi kaitseks astuvad kõik alates tänavakampadest lõpetades rahvustega (McKay 1998: 64). 10 KOKKUVÕTE Eks iga inimene ole kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha on peetud müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik – kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS SALAVERE KÜLAS JA PIHTLA VALLAS Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 ABSTRACT............................................................................................................... 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND................................................................................. 4 1.1. Funktsionaalne struktuur.............................................................................. 4 1.2. Taristu...............................................
Eesti Inglise Otsige sõnastikust auto car elamu house Eesti Inglise hobune horse Antud sõna hobune house <-kasutage andmete valideerimist kaabel cable Jrk 3 2 <-MATCH kare rough Vaste horse elamu <-INDEX kass cat kodu home koer dog Jätke järjekorranumber vahele kohvik cafe kook cake Eesti Inglise köök kitchen Antud sõna lind rough lind bird Vaste bird kare puu tree põõsas bush rand coast talu farm tass cup uks door ümmargune round e andmete valideerimist Tervisekeskuse külastus Otsige puuduvaid andmeid lehelt Töötajad Funktsioonid Funktsioon ...
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. L...
midagi. Teine asi on see, kuidas saaks nii turiste kui ka tavainimesi selle eest kaitsta? Kuidas kontrollida pommi või relva vedu üle Euroopa? Võib olla tuleks kasvõi Euroopa Liidu piirid uuesti kasutusele võtta? Poliitilised konfliktid pelgavad ka turiste eemale. Erinevad mässud, sõjad ja rahulolematused on asjaolud, mille eest tuleks turiste kaitsta. Kas siis teha eraldi kaitstud ala, kus külastajad saavad puhata, näiteks suur hotelli tsoon, kus on olemas rand, pood ja restoran, kuid seda ainult siis, kui turistil on tõesti meeletu soov teatud riiki minna. Muidu võiks prognoosida ette selliseid sündmusi või panna kinni lennuliinid näiteks Egiptusesse valimisperioodi ajaks. Looduskatastroofid nagu kliima soojenemine on samuti inimese kätetöö. Sellest on nüüd küll hilja rääkida, kuna see on juba juhtunud, kuid peaks mõtlema, kuidas olukorda parandada. Metsade mahavõtmine ja vee reostamist on võimalik paremini kontrollida
HAAPSALU PAKUB MULLE HUVI JA MA TAHAN LINNA KOHTA ROHKEM TEADA SAADA. 3 1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS HAAPSALU ON VÄIKELINN EESTIS, MIS ASUB LÄÄNEMERE ÄÄRES HAAPSALU LAHE LÕUNAKALDAL JA ON LÄÄNE MAAKONNA HALDUSKESKUS. HAAPSALU PINDALA ULATUB 10,59 KM2ni. LINNA VANEM OSA PAIKNEB LOODES, KAHE OOSIGA POOLSAAREL, MILLE LÕPUS ON LAIDUDE AHELIK (HOLMID). LÄÄNES PAIKNEB PARALEPA RAND JA PARKMETS. NOOREM LINNAOSA JÄÄB LÕUNA POOLE NING LAIENEB MANDRI SUUNAS. HAAPSALUS ELAB 01. JAANUARI 2015 AASTA SEISUGA 10160 INIMEST, SEAL HULGAS 4511 MEEST JA 5649 NAIST. LINNA SÜMBOLITEKS ON LINNA VAPP (LISA 1) JA LIPP (LISA 2). HAAPSALU ON SAJANDEID TUNTUD SOOJA MEREVEE, RAVIMUDA JA VÄRSKE ÕHU POOLEST. TÄNU HAAPSALU LAHE MADALATELE LAHESOPPIDELE SOOJENEB MEREVESI SUVE ALGUSES KIIRESTI JA PÜSIB KAUA SOE. HAAPSALU TUNTUIMA
· Suri 16.01.1942 maovähki. Looming · Oluline märksõna kaugus · Meeleolu nukker, sünge · Üksikinimese suhe maailmaga · Impressionism meeleolu täpne edasiandmine · Murdesõnad · Luulekeel tavalugejale keeruline: sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt. murelane, vedrujas, sinkuma, muhetama, kanane, õletama, lakk, uisusaun · Tema luulekogud olid sõnaseletustega · Saartelaulik rand, kadakad, meri, luited · 1908 ,,Villem Grünthali laulud" · 1914 ,,Kauged rannad" · 1927 ,,Tuules ja rannas" · Tegeles rahvalauludega · Kasutas regivärssi · Kõik aastaajad esindatud · 400lk regivärsis lugulaul ,,Toomas ja Mai" 1924 Fr. Tuglas · Friedebert Mihkelson sündis 2.märtsil 1886 Tartumaal Võnnu kihelkonnas Ahja mõisas · 1896-1897 õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis
Eestlaste jaoks üsna kallis kuid see on tingitud pargi lühiajalisest lahtioleku ajast .Kuigi hind on üsnagi arvstatav ja kliente on ilusa ilmaga palju ,ei ole Valgeranna seikluspark mingisugune kullaauk nagu esmapilgul arvta võiks ,sest viimasel ajal on Eestisse tekkinud mõned uusi ronimise parke mis meelitavad kliente teistesse kohtadesse minema .Teiste parkidega võrreldes on Valgeranna Seikluspargi eeliseks ilus loodus , rand ja kõrval asuvad majutuskohad Villa Andropoff ja Dobermani Rannamaja kuhu saavad majutuda turistid. Tõnu Valduri sõnul oli Valgeranna Seikluspargi asutamise ajal ronimispark väga tulus ja raha sisse toov idee ja suvel teenitud kasumi eest sai terve ülejäänud hooaeg ära elatud kuid tänaseks on tulnud luua ka Lumepark mis toob talvel raha sisse. 3.2. Intervjuu kokkuvõte Pärnumaa kohaliku loodusturismi ettevõtjaga Intervjuu toimus 7 mail 2013
aastal ja selle sajandi algul. Sajandi algul toimus ka marjasaakide suurenemine, hiljem on saagid vähenenud. Ka ilmastik võib mõjutada puid ja marjapõõsaid erinevalt, sest kui 1990. ja 1991. aastal oli õuna- ja pirnisaak väga väike võrreldes 1993. aastaga, siis marjasaak oli sellel perioodil väga korralik. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arrak, A., Eamets, R., Karm, T., Mets, T., Omel, R., Rand, R., Trasberg, V., Vigla, H., Viiol, A., Võrklaev, E. Majanduse abc. 3. trükk. Tartu: Avatar, 2002, 396 lk. 2. Loomad ja linnud. Statistikaamet. Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Põllumajandussaaduste tootmine. Loomakasvatussaaduste tootmine. Loomad ja linnud, 31. dets. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PM09&ti=LOOMAD+JA+LINNUD %2C+31%2E+DETSEMBER&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pell
kaunistavad saart roosid. 2013. aastal jõudsid lõpule saare juures tehtud jõe paisu renoveerimis tööd. Ehitustööde käigus renoveeriti Põltsamaa linnas asuva paissilla regulaator ning rajati kalapääs. Linna ääres paiknev Kuningamägi on Põltsamaa kõrgeimaks punktiks. Selle kõrvale on rajatud tänaseks terviserajad, kus talvel paiknevad piirkonna parimad suusarajad. Läbi linna voolab jõgi, mille ääres paikneb suveprioodil rand. 1.4. Infrastruktuur 1.4.1. Teedevõrk Põltsamaa linn asub peaaegu Eesti südames. Tänu sellele on olemas väga soodsad võimalused liikumiseks teistesse linnadesse. Põltsamaa äärest jookseb mööda Tallinn-Tartu maantee. Suur maantee toob linna turiste ning annab kohalikele elanikele hea võimaluse külastada teisi paiku. Tallinn-Tartu maanteele viib linnast 4 teed. Kõik neist on kaetud täielikult asfaltiga. Linna sisesed teed on täieikult asfaltkatte all ning rahuldavas seisukorras
Läänemere imetajad · Hallhüljes (Halichoerus grypus) on looduskaitse all olev Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus on isastel hüljestel pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emaste karvkate on heledam. Täiskasvanud isasloomapikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kg. Hallhüljes toitub enamasti kaladest, ka sööb ta mereselgrootuid ja taimi. Elab avamerel. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. · Rand hüljes (Phoca vitulina) ei talu jääd ja elab Läänemere jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare piirkonnas. Elupaigaks rannalähedased merealad. Puhkama tuleb ta kuivale maale. Eesti vetesse satub eksikülalisena. · Viigerhüljes (Phoca hispida) on väiksem kui hallhüljes ja ka tema on looduskaitse all. Kutsutakse ka kirjuks hülgeks. Ta toitub peamiselt kaladest, vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Viiger on jäänukliik
kausid ja potid, mille ülaosa oli kaunistatud nõela tprgete, sik-sakivõi lainelise joonega. · Jämekeraamika-suured, paksuseinalised ämbrikujulised potid, kus savi on segatud kivipuruga. Pind on kriibitud või kaetud tekstiili vajutistega. Skandinaavia mõju: Eesti jaoks oli tähtsam keskus Lääne-Skandinaavia. Toimis ülemere kaubanduse areng ( hülgerasv ja loomanahad) võeti üle vanade germaanlaste laulusõnu (rukis, sõel, rand, ani, leib, katel, rõngas, kallas). Keskmine rauaaeg(450-800pKr) Linnused: · Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud künkastele. Tüüpiline mägilinnus on Otepääl /valiti madalast orust üleskerkiv ligi 30 meetri kõrgune kaheastmeline küngas). Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. · Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab...
Nt: Keskväljak, kesktänav. 4. ...lahku, kui nimetuumaks on käänduv omadussõna. Nt: Vaikne ookean(Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist); Must meri (Musta merre, Mustalt merelt); Valge meri, Väike Emajõgi, Vaikne järv. 5. ...lahku, kui tegemist on selge sekundaarnimega(teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega). Nt: Pärnu jõgi, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Kopli rand. 6.Lahku kirj. kohanime omakorda täpsustav kohanimi. Väljaarvatud: Anne turg --- Anneturu apteek. Nt: Rõuge Suurjärv, Virtsu Vanasadam. Uus turg --- Uueturu tänav. Pikk jalg --- Pikajala kohvik.
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud ...
Ekke Moori tee eneseleidmiseni Raamat ,,Ekke Moor" räägib poisist, kes elab Ingelandi lähedal olevas külakeses. Tema maja asub ranniku lähedal. Ümberringi on loodus ilus, rand ilus. Poiss Ekke elab koos oma emaga, Neenuga, isa tal pole. Kuid Ekke ema palkas töölise, kes teeb nende majas ära raskemad tööd, tööd mida tavaliselt teevad ikka mehed. Nende abilise nimi oli Aat Elme. Ühel päeval, kui Ekke otsustas kodust lahkuda, minna maailma avastama, oli tema elus suur pööre. Ta viibis kodus ära pikki aastaid, elas läbi palju erinevaid situatsioone, oli nii kurbust kui ka rõõmu. Kuid kui ta äkitselt otsustas koju tagasi pöörduda, sai ta alles õnnelikuks
Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tul...
Turism meelitab Marokosse palju investoreid. Riiki külastab üle 3 miljoni turisti aastas, kes toovad sisse umbes 4 mrd $. Populaarseks sihtkohaks on Casablanca, mille peamine vaatamisväärsus on Hassan II mosee. Tänapäeval on Agadir Maroko populaarseim sihtkoht. Linna eeliseks on vaieldamatult enam kui 7 km pikkune liivarand. Kõige enam on reisibüroodel pakkuda reisipakette just sinna sihtpunkti. Imouzzeri kosed Taghazouti rand Erfoud'i kõrbelinn Casablanca Kasuatatud allikad http://www.indexmundi.com/morocco/ http://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Morocco.htm http://www.estravel.ee/index.php? lang=est&main_id=1415,4202,151&show=uudised&id=5456 ttps://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook https://www.google.ee/search?q=Morocco+forests&source=lnms&sa=X&ei=Og- GUdSHGaqO4gTmjoGgDA&ved=0CAYQ_AUoAA&biw=930&bih=428 http://et
1. Sissejuhatus Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator. 1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem. 1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee Valga - Pärnu, 1897. aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel ...
kaubanimetustes oma harilikul kujul: Toolse leib, Aleksandri kook, Türgi diivan, Heleni neljaviljahelbed, Soome kelk. Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud: Ford Transit, Mercedes-Benz, Geisha. Neid käänatakse nagu võõrnimesid: Jonseredi saed, Philipsi triikraud, IBMi ~ IBM-i arvutid. SÕIDUKID SUUR TÄHT Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand, mootorpaat Lendav Hollandlane, rong Punane Nool, tuletõrjeauto Kärmas Katariina. Nimed ei ole, väikese tähega: Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused: veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, jaanipäev, võidupüha, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, tiigriaasta. Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid: minister, admiral,
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
vanemad. Sellest kirjutas SL Õhtulehe reporter Eve Heinla 14. septebril 2001. aastal: ,,Puupiiritus on tapnud 17 lapse vanemad" Pärnu maakonnas on viinatragöödia tõttu 17 last jäänud emata-isata. Üheksa alaealist Pärnus, kaheksa Tali vallas. "Kahjuks ei saa ma veel öelda, et see arv on lõplik," muretseb linna sotsiaalosakonna juhataja Riho Alliksoo. Pärnu maakonna lastekaitsetöötaja Anne Rand kinnitab, et kõige traagilisem olukord ongi just väikses Tali vallas, kus emata või isata on jäänud kaheksa last. "Kuidas meieni laste kohta andmed jõuavad? Helistame kõik vallad läbi ja kui keegi sureb, siis teatakse kohapeal ikka kõige paremini, milline on olukord ja kas hukkunul oli ka alaealisi lapsi. Kuid kõik lapsed on siiani leidnud sugulaste juures koha ja praegu pole õnneks ühtegi, kes peaks viinatragöödia tõttu lastekodusse minema
Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon? Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. 8. Mis on rannavöönd e randla? Rannavöönd e randla on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. 9. Mis on rand? Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks. 10. Mis on leetseljak e rannabarr? Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus?
konsonandile järgnev eesvokaal i ja poolvokaal j. Laiemalt levis hammashäälikute ja alveolaaride (t, s, n, l, r) peenendus. Muutus toimus enne vokaali kadu sõna lõpust, arvatavasti 13. sajandil. 9. Eesti keele ajaloolised häälikukaod. Häälikukaod sõna seest 1500 AD Häälikukaod sõna alguses – aferees Vokaalide afereesi eesti keeles tavaliselt ei esine, siiski ep ole > pole jms Tavaline sõnaalgulise konsonantühendite lihtsustamine: *strand >> rand, *gramata >> raamat, murretes klaas >> laas, kleit >> leit; Sõnaalgulise h kadu: (h)omme, (h)irmus. Murdeti on labiaalvokaali eest kadunud v: *vokk > okk. Üksikutes sõnades j: *jutle- > *jütle- > *ütle-. 4 10. Lõpukadu eesti keele ajaloos. 1500 AD Apokoop e lõpukadu: üldkeeleteaduses igasugune häälikukadu sõna lõpust; eesti keeleteaduses sõnalõpulise vokaali kadu:
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
ning hõikusid peaaegu oma hääled ära. Peagi selgus, et üks talunaine näinud peentes riietes poissi Pati silla poole lippamas. Teenrid ja abilised kiirustasid kohe randa, aga poissi seal polnud. Veepiirilt leiti ainult lapse kingad ja sukad... Mõisahärra ja -proua südamevalul polnud piire. Pati silla pani mõisnik kinni - ta ei tahtnud, et keegi poega tema viimses puhkepaigas segaks. Kogu patisaksade käsutamisaja Võlla asunduses seisis rand suletuna, kasvas roogu ning metsistus. Praeguselgi ajal on Pati sild ujumiseks kõlbmatu - põhi on pehme ja vajub ning vesi on madal ja sogane. Suplemas ei käi seal keegi. Patisaksa aegu meenutab vaid raudkivist mõisahoone rannatee ääres. ÜÜGU PANK Elas kord üks vana talumees nimega Üügu Mart. Mehel oli suur majapidamine, kus ta pidas sigu, lehmi, lambaid ja kanu. Kõik oma vaeva ja higiga teenitud raha hoidis ta peidus. Tema
Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid 9 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 1,15330542 1,93690596 y z 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 eelviimane b c y nr z nr 5 4 1 4 Vari...
Geograafilised koordinaadid: 29;00 S, 24;00 E Pindala: 1 219 912 km², sellest: maad: 1,219,912 km2 vett: 0 km2 saared: sisaldab Prints Edwardi Saari (Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar) Merepiir: 2,798 km Rahvaarv: 43,997,828 Iive: -0.46% (2007) Etniline koosseis: 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Pealinn: Pretoria Riigikeeled: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President: Thabo Mbeki Valitsev riigikord: parlamentaarne Rahaühik: rand (ZAR) Kuulumine liitudesse: African Union (AU) 1.1 Lipp Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp on ametlik Lõuna-Aafrika Vabariigi riigilipp. Lõuna-Aafrika riigilipp oli kujundatud Lõuna-Aafrika riikliku ennustaja, Fred Brownelli poolt ja võeti kasutusele 27. prillil 1994. a. Uue lipu saamiseks korraldatud konkursile esitatud 4 variantidest ei rahuldanud ükski züriid, kuid 27. aprilli Frederick G
Õnneks asub Eesti väga heal kohal, kus ei toimu tsunaamisid, orkaane ning vulkaanipurskeid. Viimastel aastatel on sagenenud küll tormid, mis veel õnneks pole tornaadodeks üle läinud, ning maalihkeid ja metsatulekahjusid on ka Eestis esinenud. 12 Lisad LISA1 Orkaan Irene Bahama saarel 2011 aastal. LISA2 Maavärin Haitil 2010 aastal. 13 LISA3 Marina rand Madrase linnas Indias pärast tsunamit. LISA4 Eyjafallajökulli vulkaan 2010 aasta aprillis. 14 LISA5 Blagovesenski tornaado LISA6 Maalihe Eestis Sauga jõe ääres. 15 LISA7 Metsatulekahju Austraalias 16
int numbers[] = {}; int smallest = numbers[0]; int largetst = numbers[0]; for(int i=1; i< numbers.length; i++){ if(numbers[i] > largetst) largetst = numbers[i]; else if (numbers[i] < smallest) smallest = numbers[i]; } 4. Find the biggest sum in matrix int[][] matrix = new int[3][3]; Random rand = new Random(); for(int i = 0; i < matrix.length; i++) { for (int j = 0; j < matrix[i].length; j++) { matrix[i][j] = rand.nextInt(9) + 1;}} for (int[] arr : matrix) { System.out.println(Arrays.toString(arr));} int rowsum = 0, rowmaxsum= 0; for (int[] arr : matrix) { for (int i = 0; i < arr.length; i++) {
Eesti Vabariigis kehtib konkurentsiseadus, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet. 8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9
Balti laenud, umbes 150 sõna eesti keeles: hammas, kael, reis, loodus, hall:halla, mets, loomad, hani, heid, harakas, herilane, härg, oinas, vähk. Toit: hernes, seene Ehitus: sein, sild, esemed, kirves, ratas Perekond: hõim, mõrsja, sõber Usund: põrgu Adj: lahja, laisk, tühi Verb: rõhuma Arv: tuhat Määrsõna: veel Germaani laenud, umbes 300 sõna: põld, muld, raud, kuld, tina, kuningas, raha, kaup, ader Loodus: kalju, kari, muld, raba, rand, väin Loomad: kana, madu, lammas Põllundus: ader, agar, kaer, põld, rukis Toit: juust, leib, taigen Riietus: sukk, vaip Ehitus: ahi, kirik, tuba Esemed: katel, sõel, kell, küünal, mõõk, nõel, padi, rõngas Metallid: kuld, raud, tina Päevad: laupäev Ühiskondl: raha, kaup, laen, vara, sõnavara, varas, rikas, jõulud Adj: arg, armas, kaunis, viisakas, kehv Verb: kiusama, sallima
Geograafiline asend. Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood
Geograafilised koordinaadid: 29 00 S, 24 00E Pindala: 1 219 912 km², sellest: maad: 1,219,912 km2 vett: 0 km2 saared: sisaldab Prints Edwardi Saari (Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar) Merepiir: 2,798 km Rahvaarv: 43,997,828 Iive: -0.46% (2007) Etniline koosseis: 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised. Pealinn: Pretoria Riigikeeled: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President: Thabo Mbeki Valitsev riigikord: parlamentaarne Rahaühik: rand (ZAR) Kuulumine liitudesse: African Union (AU) 1.1 Lipp Lõuna-Aafrika riigilipp oli kujundatud Lõuna-Aafrika riikliku ennustaja, Fred Brownelli poolt ja võeti kasutusele 27. prillil 1994. a. Kujundus ja värvid on kokkuvõte põhilistest detailidest 4 riigilipu ajaloos. Eri värvid või värvi kombinatsioonid kujutavad eri tähendusi erinevatele
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid Ülesanded Arvvalemid Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid viimane nr eelviimane a b c y nr z nr Funktsioonide väärtused 3 7 0 3 2 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja ...
Juhan Liiv Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastu...
· Murdesõnad · Luulekeel tavalugejale keeruline. Sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt. Murelanesipelgas, vedurjas - ,sinkuma vinguma, muhetama rohetama, kanane tüdruk, neiu, õletama karjuma, lakk peakate, uisusaun paadi ootajate koht. 6 · Tema luulekogud olid sõnaseletustega. · Saartelaulik rand, kadakad, meri, muited · 1908 ,,Villem Grünthali laulud" · 1914 ,,Kauged rannad" · 1927 ,,Tuules ja rannas" · Tegeles rahvalauludega · Kasutas regivärssi · Kõik aastaajad esindatud. Friedebert Tuglas · Kriitik, prosaist, kirjanduselu organisaator, monograaf · Sündis 2.märtsil 1886 Tartus Võnnu kihelkonnas Ahja mõisas. · 1896 1897 õppis Maaitsa vene kihelkonnas.
Huvitav, et valvest hoolimata murrab poodi vargaid, kes ühe ööga teevad tühjaks kogu korpuse. Kus nad küll asuvad, milliste tarade vahel tuiavad? Võin nüüdki istuda mere ääres, ja vaadata läbi auguga kivi, kui minu selja taha istub üks seltskond, lärmakas, plastesemeline. Nad eeldavad, et lähen peagi ära, sest olen siin kindlasti istunud juba kaua. Olen siin istunud aastakümneid, vahetan ainult kohta, olen selge jälg, nägematu. Mitte midagi imestav liiv. Ümberringi on tühi rand, kõik nad veel siiski otsivad lähedust, õnneks. Liiglähedusest pean tõusma ja leidma endale teise paiga. Huvitav, merest veel tõuseb olendeid, kes ööga võivad tühjaks teha terve me kaldapealse. Siin nad elavad, nende piiride kohal lendavad. (Luulekogust "Selge jälg" Tuum 2005) 9 Kokkuvõte: Ma leian, et Elo Viidingu luule on tänapäeva ühiskonnale mõnus puremisvara. Tema luules on ridade vahele peidetud nii mõningaidki
hektarit 19 saarel ja laiul, lisaks 8703 hektarit merd ja merepõhja. Floora on vahemereline, kuid mõne spetsiifilise erinevusega, pargist leiab 22 liiki, mida leiab ainult Baleaaridelt. Cabrera on lindude rände strateegiline punkt, seal on nähtud 130 liiki, kõige tavalisemad on kormoranide kolooniad ja mitut liiki kajakad. Mitmekesine on ka mereelustik. Formentera: Palju linde, mandlipuud, liivaluited, Estany des Peix-laguun (UNESCOS), sargantana-sisalik, Cala Saona rand, D´en Jeroni koobas, Artá koopad Mallorcal Artá koopad asuvad mägisel rannikul Cap Vermellis Capdepera piirkonnas. Sel saareosal on mõned kõige kaunimad rannad. Ringkäik koobastes kestab 40 minutit, seda on võimalik teha ka ekskursioonilaevaga Font de sa Cala või Cala Ratjadast. Drachi koopad Mallorcal Drachi ehk draakoni koopad asuvad Mallorca läänerannikul Puerto Cristo maalilise linna
Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
