Pärnumaa loodusturism (0)

1 Hindamata

Pärnu Täiskasvanutegümnaasium
Illimar Valg
12. klass
Pärnumaa loodusturism
Uurimistöö
Juhendaja : E. Solom
Pärnu 2013

Sisukord

1.Laiemalt loodusturismi mõistest 4
2.Pärnumaal esindatud loodusturismi-valdkonnad 5
3.Intervjuud Pärnumaa ettevõtjatega 6
3.1. Intervjuu Valgeranna Seikluspargi omanikuga Tõnu Valduriga. 6
3.2.Intervjuu kokkuvõte Pärnumaa kohaliku loodusturismi ettevõtjaga 7
4.Looduse vahendamine 8
5.Loodusliku mitmekesisuse säilitamine 10
Sissejuhatus
Valisin teemaks loodusturismi Pärnumaal, sest Eestimaa loodus on lopsakas ja mitmekülgne oma pakutavate tegevuste poolest. Oma uurimistöös keskendusin loodusturismi murekohtadele ja nende lahendustele. Urimustöö käigus külastasin mitut loodusturismi pakkuvat ettevõtet ja ettevõtjat kes kõik rääkisid meile loodusturismis toimuvast.
Eesti on tuntud oma eripärase ja mitmekesise looduse poolest – siin on loodushuvilisel lootust näha nii haruldasi taimi kui loomi, puutumatuid rabamaastikke ja puisniite. Loodusturism ongi looduse mitmekesisuse tutvustamine keskkonda säästval moel. Õpilased saavad põhjalikke teadmisi loodusest, aga ka turismindusest ja ettevõtlusest. Kiirelt suurenev turistide arv kujutab ohtu meie suhteliselt puutumatule loodusele, seepärast on arukas turismikorraldus ja planeerimine hädavajalikud.

Laiemalt loodusturismi mõistest

Mõiste loodusturismi puhul mõistetakse sageli vägagi erinevaid turismitooteid, on siinkohal
põhjendatud loodusturismi valdkonna täpsem määratlemine, sealhulgas ülevaade loodusturismi erinevatest definitsioonidest.
Neist esimese all peetakse enamasti silmas looduses asetleidvat turismi, kus looduse nautimine või tundmaõppimine on turisti esmaseks või oluliseks eesmärgiks. Sellist lähenemist väljendab kõige paremini definitsioon: Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Antud definitsioon on rõhutatult turisti- ehk kliendikeskne , lähtudes eeskätt loodusturisti soovidest ja vajadustest. Nii näiteks on Soome loodusturismi riiklikus arengukavas defineeritud loodusturismi järgnevalt: ’Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Mõneti kitsama definitsiooni kohaselt on loodusturism turism, mis sisaldab rekreatsiooni looduskeskkonnas’. Selle definitsiooni kohaselt on loodusturismi puhul määravaks turismitoote pakkumise keskkond loodus, mistõttu seda võib pidada loodusturismi tootekeskseks definitsiooniks. (Consumetric, 2008)
Kahte lähenemist kõrvutades võib järeldada, et loodusturismi on võimalik defineerida kitsamalt , lähtudes turisti motivatsioonist turismitoote tarbimisel looduses, kui ka laiemalt, hõlmates kõiki looduskeskkonnas pakutavaid turismitooteid. Mõlemal lähenemisel on omad eelised ja puudused:

Kliendikeskne lähenemine iseloomustab paremini loodusturismi sügavamat olemust ning sihtgruppi – st, loodusturisti. Antud definitsiooni rakenduslikkust piirab aga asjaolu, et selle põhjal on raskem klassifitseerida ettevõtteid või turismitooteid loodusturismi valdkonda, kuna me ei tea täpselt, miks üks või teine klient antud toodet tarbib.
Tootekeskse lähenemise puuduseks on, et see hõlmab väga erineva, kohati vastandlike huvidega turistide sihtgruppe, mis ei pruugi olla omavahel ühilduvad. Eeliseks on see-eest sektorisse kuuluvate ettevõtete ja toodete lihtsam ja objektiivsem tuvastamine . (Consumetric, 2008)

Et paremini eristada kitsamas tähenduses ‘loodusturismi’ laiemast ‘turismist looduses’, on kohati kasutusele võetud mõiste ‘looduspõhine turism’, mille tähendus sarnaneb eelpool kirjeldatud laiemale loodusturismi definitsioonile.

Pärnumaal esindatud loodusturismi-valdkonnad

Pärnus on loodusturism viimastel aastatel palju arenenud ning hakatakse pakkuma järjest uusi turismi liike mis inimesi Pärnumaale meelitavad . Populaarsemad turismi liigid on :

Jahindus ja kalandus on üks Pärnumaa kõige populaarsemaid turismindus liike, kuna Pärnmaa loodus pakub nende turismi liikide jaoks ideaalseid tingimusi . Siin on palju metsi ja veekogusid .
Jalgsi matkamine : Pärnumaal on levinud matkamine kuna RMK on teinud väga palju huvitavaid matakaradu nii kohalikes soodes, metsades ja ranna niitudel .
Kanuumatkad: Kanuumatakad on Pärnumaal levinud peamiselt sellepärast, et meil on palju jõgesid ja kevadeti ka üleujutusi . Üleujutuste ajal kanuutamine on Eestis kõige atraktiivsem turismi liik.
Jalgrattamatkad - Jalgrattamatkad hakkavad muutuma alles populaarseks kuna RMK on loonud ka lisaks jalgsi matka radadele palju jalgratta radu.

Intervjuud Pärnumaa ettevõtjatega

Intervjuud toimusid Miki Puhkemaja pidaja Rein Kassiga ja Valgeranna Seikluspargi omanikuga Tõnu Valduriga. Mõlema mehe jutust jäid kõlama laused : „Kui idee on hea ja suudad pakkuda seda aastaringselt siis võib ka loodusturismi äriidee olla tõhus“

Intervjuu Valgeranna Seikluspargi omanikuga Tõnu Valduriga.

Intervjuu toimus 9 juulil 2013. Intervjuu teemaks olid loodusturismi arndamine , selle kasulikus ja murekohad. Toimumispaigaks valisin Valgeranna seikluspargi kus intervjuu ajal oli näha inimesi puude otsas ronimas.Sellel päeval oli inimesi palju , kassas oli järjekord ja ronimispark tundus olevat vägagi tulus idee.
Idee tekke teha Valgeranda Seikluspark tuli sportlikust huvist mägironimise vastu , kuid kuna Eestis mägesid kus ronida ei ole ja ininmese jaoks kes ingapäev sporti ei tee käib see üle jõu seega otsustatigi teha füüsiliselt lihtsam kuid inimesele kes pole varem midagi sellist teinud päris adrenaliini rohke ,füüsilisse ja vaimse tugevuse proovilepaneku teenus mis samalajal viiks inimesed loodusesse .
Intervjuu käigus tuli välja , et põhiliseks murekohaks on ainult 2,5-5 kuuline hooaeg millal park raha sisse toob , üheks suurimaks probleemiks oli veel hind mis on Eestlaste jaoks üsna kallis kuid see on tingitud pargi lühiajalisest lahtioleku ajast .Kuigi hind on üsnagi arvstatav ja kliente on ilusa ilmaga palju ,ei ole Valgeranna seikluspark mingisugune kullaauk nagu esmapilgul arvta võiks ,sest viimasel ajal on Eestisse tekkinud mõned uusi ronimise parke mis meelitavad kliente teistesse kohtadesse minema .Teiste parkidega võrreldes on Valgeranna Seikluspargi eeliseks ilus loodus , rand ja kõrval asuvad majutuskohad Villa Andropoff ja Dobermani Rannamaja kuhu saavad majutuda turistid.
Tõnu Valduri sõnul oli Valgeranna Seikluspargi asutamise ajal ronimispark väga tulus ja raha sisse toov idee ja suvel teenitud kasumi eest sai terve ülejäänud hooaeg ära elatud kuid tänaseks on tulnud luua ka Lumepark mis toob talvel raha sisse.

Intervjuu kokkuvõte Pärnumaa kohaliku loodusturismi ettevõtjaga

Intervjuu toimus 7 mail 2013 . Intervjuu teemaks oli loodusturismi murekohad ja selle kasulikus. Intervjuu toimumispaigaks oli tema enda talu kus lisaks ööbimisele pakutakse ka kanuu matkasid, kalastust ja ATV safarit . Talu omanikuks on Rein Kass , puhkemaja nimeks on Miki Puhkemaja . Intervjuu viieks põhiküsimuseks olid probleemid loodusturisminduses, külastajate arv hooajati, riigipoolsed toetused, kulud ja reklaam . Intervjuu käigus selgus, et loodusturism on Eestis madalseisus kuna välismaalt tulevad turistid otsivad puhkust Eesti linnadest. Neile meeldib puhata spaas ja veeta aega hotellides.
Inimestele kes eelistavad veeta puhkust looduses, teevad seda eelkõige suviti ja tänu sellele on turismipaikade pidajatel raske hoida oma ettevõtet töös terve aasta, kuna riigipoolsed toetused on minimaalsed ja ei sealt tuleva rahaga ei ole võimalik hoida oma turismiettevõtet avatud terve aasta ja tänu sellele pakutakse loodusturismi ainult hooajati. Sellise probleemi tulemuseks on kõrge hind pakutavatele teenustele.
Loodusturismi talu või loodusturismi teenuse pakkuja kulud on suured, sest maksud on Eestis kõrged ja kuna külastajate arv on väike, siis, nagu eelnevalt mainitud, loobutakse loodusturismindusest või pakutakse teenust hooajaliselt ja kalli hinnaga.
Eesti riik on väike ja mõne teenuse kasutajate hulk on piiratud. Sellepärast ei ole mõttekas teha suurt reklaami sellepärast see on kulukas ja mõttetu.
Kokkuvõtteks sain teada, et loodusturismi teenus on edukas kui sellele on suur nõudlus ja seda saab pakkuda aastaringselt.

Looduse vahendamine

Looduse vahendajateks nimetatakse inimesi, kes tegelevad loodusturismi erinevate ettevõtete juhtimisega. Kuid on välja toonud 4 eritüüpi vahendajaid, kes kasutavad loodust erieesmärkidel.
Hea looduse vahendaja ülesandeks on huvi äratamine looduse ja kultuuriloo vastu, väärtushinnangute ja loodushoidliku maailmavaate kujundamine, inimeste keskkonnateadlikkuse edendamine.
Neli looduse vahendaja karakteritüüpi:

Esimesena nimetaksi ära politseinikud, kes on kohaliku keskkonna ustavad kaitsjad. Nende põhiliseks suhtlusvahendiks on reeglid, manitsused ja keelud. Selle asemel, et panna külastajaid tundma end teretulnuna, käituvad „politseinikud” tõrjuvalt, kahtlustades kõiki kui potentsiaalseid looduse kahjustajaid. Igainimene on selle karakteritüübi jaoks kahtlusalune, kes võib loodust erinevatel viisidel reostada visates maha prügi või astuses hooletult taimedele.
Teiseks karakteritüübiks võiks pidada masinaid. Seda tüüpi looduse vahendajad käituvad nagu grammofoniplaadid. Publikule on tavaliselt selge, et giid on sama ekskursiooni läbi viinud palju kordi täpselt samal viisil. On juba alguses aru saada, et inimene on õppinud pähe teatud teksti ning esitab seda iga kord täpset samamoodi. See karakteritüüp ei leia loodusest tegelikult mitte midagi imetlusväärset. Nad räägivad rahvale monotoonsel häälel kogu jutu, mida ülemus neil käsib rääkida. Neil ei ole omalt poolt midagi lisada. Suhtlemine toimub ainult ühes suunas ning „masina” hästiharjutatud stiilist kõrvalekaldeid ei esine. Masinatele ei meeldi kui neid katkestatakse küsimuste või mõne muu seigaga väljastpoolt tema stsenaariumi.
Kolmandaks inimeste tüübiks võiks pidada inimesi, kes teavad enda arust kõike ehk lühidalt kõiketeadjad. Giidide maailma kõiketeadjad on pühendunud eesmärgile näidata, kui palju nad oma teemast teavad. Nad püüavad inimestele anda kogu informatsiooni, mida nad teavad. Naad pikendavad ekskursiooni meelsasti tunni võrra olemaks kindlad, et kuulajad on saanud kogu informatsiooni. Öelda „ma ei tea” tekitab neis kimbatust. „Kõigeteadjate” ekskursiooni teema on kogu aeg sama: „Pange täna tähele ja te näete, kui palju ma teist targem olen. ”
Viimaseks tüübiks võiks tuua turistidele kõige vastuvõetavamaid ja sõbralikemaid ehk võõrustajaid, need on inimesed kes pakuvad inimestele rõõmu ja püüavad luua sõbraliku ja mõnusa õhkkonna. . Nad ei toimi nagu politseinikud, kuigi on väga huvitatud, kuidas loodus end tunneb ja samas ei uhkusta oma teadmistega nagu kõiketeadjad.

Loodusliku mitmekesisuse säilitamine

Suureneva loodusturismiga kaasnevad aga teatud ohud. Näiteks taimede hävimine ning metsade reostamine. Selleks saab aga omavalitsus väga palju ära teha, kehtestades erinevaid eeskirju ning kehtestades seadusi. Kohalikel omavalitsustel on bioloogilise mitmekesisuse kaitses ja säilitamises oluline roll, kuna omavalitsusel on arvukalt võimalusi keskkonnaseisundit muuta nii positiivses kui negatiivses suunas.

Pärnumaa omavalitsus viib ellu oma kohalikke strateegiaid, tegevuskavasid ja muid poliitikaid, mis kõik avaldavad mõju maakasutusele, arengule ja keskkonnale.
Pärnumaa omavalitsus korraldab planeeringute koostamist ning mõjutab seeläbi otsuseid arendustegevuste ja maakasutuse kohta, mis omakorda võivad avaldada mõju liikidele ja nende elupaikadele.
Omavalitsus saab elustiku säilitamist soodustavaid meetmeid integreerida ka valdkondlikesse arengustrateegiatesse.
Omavalitsuse poolt uute infrastruktuuriobjektide (hooned, teed, tammid jm) rajamine võib mõjutada nii liike kui nende elupaiku.
Omavalitsuse omanduses võib olla palju avaliku ruumi, arvukalt hooneid, infrastruktuuriobjekte, rohealasid, isegi kaitsealasid. Nende objektide haldajal on ulatuslikud võimalused mõjutada ala keskkonnaseisundit nii paremuse suunas (elusloodusele elupaiku luues ) kui ka halvemuse suunas, tekitades negatiivseid keskkonnamõjusid ning mõjutades teisi looduslikke alasid.
Omavalitsus saab tutvustada ennast turistidele, investoritele jt huvilistele läbi piirkonnale iseloomuliku ja teistest eristuva loodus- ja elukeskkonna. (Vibo, et al., 2011)

Kokkuvõte
Uurimustöö käigus selgus nii mõndagi uut Pärnumaa loodusturismi teema kohta . Kõige huvitavamaks osutus info vahe võrreldes internetist leiduvaga ja kohaliku loodusturismi pakkujaga. Tänu nendele uutele teadmistele olen saanud palju parema vaatepildi Pärnumaa loodusturismist ja nende liikidest. Kinnitasin enda teadmisi ning kujundasin edasi ja põhjalikumaks enda arvamust Pärnumaa loodusturismist.
Arvan, et uurimustöö täitis oma eesmärki ja jõudsin oma eesmärgini leida Pärnumaa kõige atraktiivsem turismi valdkond , uurida loodusturismi murekohti, vaadata millised on viimastel aastatel kõige rohkem arenenud turismi liigid ja palju muud huvitava mida ma enne tavakodanikuna loodusturismi kohta ei teadnud .
Seda teemat võiks kindlasti edasi uurida ning tuleks leida viis kuidas toetada loodusturismi pakkuvaid inimesi, et loodusturismi teenustel poleks nii suured hinnad mis kliendid suunavad pigem mõnda mugavasse linna hotelli puhkama.
Kasutatud allikad
Consumetric. (07 2008. a.). Eesti loodisturismi pakkumise uuring. Kasutamise kuupäev: 15. 09 2013. a., allikas Ettevõtluse Arendamise SA: http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/turism/looduspuhkus/lt%20uuring%20consumetric%202008.pdf
Eesti riikliku turismiarengukava 2014 – 2020. (juuni 2012. a.). Allikas: Vabariigi Valitus: https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/arengukavade-koostamise-ettepanekud/Eesti%20riikliku%20turismiarengukava%202014-2020%20koostamise%20ettepanek.pdf
Loodusturism. (11. aprill 2013. a.). Allikas: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusturis m
Meelis Uustal, K. P. (2010). Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kohalikul tasandil. Allikas: Säästva Eesti Instituut: http://www.seit.ee/failid/685.pdf
SA Lõuna-Eesti turism. (2007). Käsiraamat loodusturimsi ettevõttjale. Allikas: Lõuna -Eesti Turism: http://southestonia.ee/uploads/dokumendid/Loodusturismi_raamat.pdf
Vibo, R., Ventsel, L., Ritsberg, K., Metsal, M., Tuul, K., & Liinat, M. (06. 07 2011. a.). Pärnu linna ja lähiümbruse teemaplaneering. Kasutamise kuupäev: 15. 09 2013. a., allikas Pärnumaa Omavalitsuste Liit: http://pol.parnumaa.ee/

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

217063 Õppematerjali autor

turism loodusturism loodusturismi pärnumaa intervjuu omavalitsus ranna matka valgeranna

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Loodusturismi eksamiküsimused ja vastused 2017

1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel.

Loodusturismi alused

pdf

Loodusturismi eksam 2019

PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil

Loodusturismi alused

docx

Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016.

Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele.

Loodusturismi alused

docx

Loodusturism

Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Laiem mõiste: - kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. Kitsamalt: - loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. Selgita turismivorme: maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism.

Loodusturismi alused

docx

Turismivormid - konspekt

Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid

Turism

doc

Loodusturism eksam

1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3

Bioloogia

docx

Turismi vormid

kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon). Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodus- ja maaturism Maaturism Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sealhulgas majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu-, kanuu-, ratta- ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus-, seiklus- ja kultuuriturism jpt.

Turism

doc

Mittetraditsiooniline majutustoode ja elamustoode Eestis

kulunud ressursi - looduse, kultuuriväärtuste, kohaliku rahva heaolu säilitamiseks ja taastamiseks. Tavapärane turismikorraldus ei pööra sellele eriti tähelepanu. Looduslike ja kultuurilooliste vaatamisväärtuste ning kohaliku rahva olemasolu peetakse endastmõistetavaks ja igikestvaks, nende säilimine ja toetamine ei ole turismiettevõtete huviorbiidis. Arvatakse, et neid väärtusi peaksid säilitama ja uuendama kohalikud omavalitsused ja teised ametivõimud. Ometigi võib turism kui äärmiselt dünaamiline majandusharu ammendada nimetatud väärtused ja ressursid enne, kui ametivõimud suudavad reageerida. Ökoreiside korraldaja võtmesõnaks on koostöö kõigi huvirühmadega, kes arendavad turismi: ametivõimud nii looduskaitse, muinsuskaitse kui ka kohaliku omavalitsuse alalt; turismifirmad ja teised eraettevõtjad, kes toovad reisijad kohale; ühiskondlikud organisatsioonid, kes vahendavad erihuvidega reisijaid, ning mitmesugused fondid ja

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

Rohkem sarnaseid