100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lado4ka
Õppematerjali autor
Materjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013. Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nisiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus. 3 1. TURISM 1.1. Turismi mõiste ja liigitus Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks. UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt:
nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
puhkusel ollakse lõõgastunud, pea on mõtetest tühi ja kõik ohutusnõuded, millest argipäeval kodus liigeldes kinni peetakse (turvavöö, sõitmine kaine peaga, lapse turvatool jm.) unustatakse puhkamise ajal ära. Uus-Meremaal on loodud spetsiaalne õnnetustest taastumise keskus, mis pakub turistidele tervishoiu teenust nende Uus-Meremaal viibimise ajal. See keskus on ainus, kes kogub andmeid turistide õnnetuste kohta, mida saab kasutada turistide ohutuse uuringutes. Kui sihtkoht teab, mis õnnetused võivad turistidega (võibolla) juhtuda, oskab ta end nendeks ette valmistada ning võimaluse korral ka õnnetusi ära hoida. Antud keskuse 1996. aasta andmete põhjal saab väita, et rekreatsiooni ja sporditegevustega seotud õnnetused on turistide seas kõige sagedasemad (44%), mida on rohkem kui kohalike sportimise tagajärgi. Võimalik, et kaugematelt maadelt pärit turistid on rohkem vastuvõtlikumad õnnetustele, osaledes nendes tegevustes, võibolla
Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks definitsioonid. Turism vs reisimine Tihti ajavad inimesed omavahel sassi kaks mõistet: reisimine ja turism. Arvatakse, et neil on üks ja sama tähendus. Nad on küll omavahel tihedalt seotud aga tegelikult saab neid vaadata kui kahte eraldi seisvat mõistet. Reisimine tähendab ühest kohast teise kohta liikumist näiteks reisimotiivi alusel. Pärnust Tallinnas sõitmine ei ole reisimine, kuid Tallinnast Helsingisse sõitmist nimetatakse juba reisimiseks. Reisimine hakkas kiiresti kasvama alates 1960. aastatest, sest siis hakkasid inimeste seas populaarsust koguma lennureisid kaugematesse kohtadesse
Ökomärgiste kasutamine on oluline, et tõsta esile neid tooteid ja teenuseid, millel on minimaalne negatiivne mõju looduskeskkonnale (Buckley, Font 2001: 27). Ökomärgised, mis turismivaldkonnas kasutatakse, on kujunenud hetkel juba tavaliseks nähtuseks, kuid nad on väga halvasti koordineeritud. Erinevused tulevad sisse nii riigiti kui organisatsiooniti (Buckley 2002: 183). Turistidele annab märgistamine aga eelkõige kinnitust selle kohta, et nende valitud sihtkoht on puhas ning antud ettevõttes on hinnatud keskkonda säästev ja hoidev mõtteviis. Ökomärgistuse hoogne kasutamine sai alguse 1990ndatel (Buckley, Font 2001: 213). Kümne aasta jooksul tõusis populaarsus aga märgatavalt, millele viitab ka allpool ära toodud joonis 2. 5 Joonis 2. Ökomärgistuse kasutamise populaarsuse tõus aastatel 1988-1998 (Buckley, Font 2001: 213). Ökomärgistus küll muutub aina paremaks, kuid endiselt on riigiti ja ka organisatsiooniti
nagu seiklusturism ja ökoturismgi - turismiturg inimestele, kes reisivad vastavalt oma elustiilile või intelligentsiturismile - turismivormile, mille käigus on huvi reisimise jooksul midagi uut õppida või teada saada. (Petroman jt: 2013) Teisalt on kultuuriturismi defineeritud kui olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Kunagi oli turismi aluseks n-ö. kultuur ehk vaatamisväärsustega tutvumine ja ürituste külastamine, vahepeal tegi aga turism pöörde ning olulisteks reisieesmärkideks said primaarsed aistingud. Nüüdseks on inimesed aga taas pöördunud tagasi kultuuri, kuid seda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse tõttu. Tegemist on turismimaailma tõusva trendiga, mis on toonud kultuuriturismi ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest siiani on sellele võrreldes muu turismiga pööratud vähe tähelepanu. (Hinsberg)
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel
Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel Tarbijakäitumine Referaat Õppekava nimetus Juhtimine ja turundus Tallinn 2018 Sisukorda 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1Suveniiride olemus..........................................................................................................4 1.1Suveniiride mõiste....................................................................................................4 1.2Suveniiride tüübid....................................................................................................4 1.3Suveniiride väärtus...................................................................................................5 2Suveniiride ostmise motiivid...........................................................................................6 2.1Suveniiride ost
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid