Massiturism ja sihtkoht (0)

Massiturism ja sihtkoht
Turistide arv kasvab iga aastaga aina suuremaks . Uued maailmaavastajad reisivad alguses tüüpilistesse kuurortlinnadesse, kus on odav ja lihtne liigelda ning reisi nautida. Massiturism on lõbu- ja puhkamisreis, huvitutakse kohalikust kultuurist ning sihtkohaks on tavaliselt troopilised ja rannaäärsed alad. Massiturismi nimi ütleb ka seda, et turistide arv teatud riiki või linna on meeletult suur ning valitud sihtpunkt sõltub tavaliselt hooajast. Antud turismiliik annab juurde töökohti, reklaamib enda riiki, kultuuri, traditsioone ning toob üldjuhul majandusliku kasu. Samas on massiturismil ka palju negatiivseid aspekte nagu näiteks: rikkumine ja looduse reostamine.
Tänapäeval peaksime rohkem keskenduma just negatiivsetele aspektidele, et neid vähendada ja turismi aina paremaks muuta. Kui inimesed ei hakka sellest praegu mõtlema, siis ei pruugi 20. aasta pärast teatuid loomaliike või ajaloolisi kohti enam alles olla. Paraku ei aima paljud turistid, et nende käitumisel või tegudel on halvad tagajärjed. Nemad arvavad , et tulid puhkama ja võivad teha mis tahavad, küll kohalikud ära klaarivad.
Teema on väga aktuaalne , kuna paljud riigid ei suuda sellise inimvooluga hakkama saada. Majutus - ja toitlustusettevõtetest ei tunta puudust, pigem ei ole võimalik kõiki turiste kaitsta ja kontrollida nende tegevusi.
Massiturismi mõiste pärineb vanadest aegadest, kui inimesed rändasid ja otsisid eluks sobivat kohta. See hakkas aga edasi arenema, kui tekkisid esimesed transpordivahendid . Tänapäeva massiturismi mõistet võiks piiritleda Maailmasõdade algusest, kuni tänapäevani. Just siis hakkasid inimesed põgenema sõja eest ning otsima parema ja rahulikumat kohta elamiseks ja seda tehti grupina või terve suguvõsana (Ivanov, 2017 ).
Massiturismi teeb väga populaarseks pakettreis . See tähendab seda, et inimene ostab reisi ning koheselt maksab transpordi, majutuse, söögikordade ja ekskursioonide eest. See teeb turistide elu palju lihtsamaks, eriti lastega reisivate klientide jaoks. Hind ja kvaliteet oleneb reisifirmast, kuid seal saab valida ka lisateenuseid või jätta näiteks söök tellimata (Mass tourism the..., i.a).
Massiturism on väga hästi arendatud, inimeste jaoks on tehtud palju kaubanduskeskusi, lõbustusparke ning palju teisi uusi atraktsioone, kuid sellega kaasneb ka looduse ja keskkonna reostamine ja rikkumine (Ivanov ja Ivanova , 2013). Kõik see teeb küll sihtkoha väga atraktiivseks turistidele, kuid juba praegu üritatakse kuurortlinnad muuta säästlikumaks, näiteks vee, elektri ja materjalide kasutuses. Puhas vesi on üks väärtuslikumaid loodusressursse, mis jääb igapäevaga aina kriitilisemasse seisundisse. Turismisektoris kasutatakse seda meeletult hotellides, basseinides ja golfi väljakutel. Turist kasutab puhkusel palju rohkem vett, kui ta teeb seda tavaelus (The impact of..., i.a).
Õhureostamine toob kaasa kliima soojenemise ja happesademeid . Soojas või külmas kliimas väljendub see niimoodi , et kui turistid lähevad ekskursioonile, jätavad bussijuhid mootori käima, et bussis oleks paras temperatuur.
Tõsiseks probleemiks peetakse ka reostamist. Inimesed viskavad prügi maha ning nad ei mõtle sellel hetkel keskkonna peale, kus me kõik elame. Kruiisilaevad võivad toota rohkem kui 70 000 tonni prügi aastas. Matkaradadel või metsas on koheselt näha, et inimesed on siin puhanud, kuid nad ei kavatsenud enda järelt koristada. Üks asi on see, et prügi vedeleb seal ja ei töötle ise ümber, kuid loomad, kes võivad süüa seda, haigestuvad ja surevad ära (Environmental..., i.a.).
Turismisektor on väga oluline Euroopa Liidu majanduses, see on hetkel kolmandal kohal tulude poolest (Bernini, Urbinati ja Vici, 2015). Seega hetkel on oluline iga Euroopa riigi jaoks just välisturistid, kes tooksid sisse raha, siseturistide puhul jääb raha ikkagi riiki ning eelarve ei suurene. Euroopa Liidu jaoks on oluline sihtgrupp Aasia turistid, kellel on huvi ja tahtmine reisida siia. Nende paremaks ja mugavamaks transportimiseks on tehtud rohkem lennuliine erinevatesse Euroopa riikidesse.
Indoneesia näitel võib öelda, et turism aitas riigil tulla majanduskriisist välja ning hetkel on Bali saar üks maailma populaarsemaid sihtkohti. Majanduskriis algas Aasias 1980. aastatel, peale seda hakkas riik enda loodusvaradesse ja selle ümbruskonda panustama ning turism toob hetkel kõige suurema tulu riigikassasse. Riik panustas infrastruktuuri ehitusse, projektidesse ning transpordi vahenditesse. Hetkel tuleb enamus turiste lennukiga (75%), kuid naaberriigi turistidel on võimalus ka laevaga reisida (25%) (Lee ja Syah, 2018 ).
Uue turismitrendi arenguga hakkas 80.-90. aastate lõpus välja paistma Baleaari saarestik Vahemere lääneosas. See piirkond on Hispaania autonoomne osa. Suuremad saared on Mallorca , Menorca ja Cabera. Piirkond on väga populaarne oma kliima poolest, seal saab puhata aastaringselt ning nende eeliseks olid odavamad hinnad. Viimase kümne aasta jooksul on hinnad kerkinud väga kõrgeteks ja seda just Ibiza saarel. Saar on noorte seas üks ihaldumaid sihtkohti, kuna Ibizal esinevad maailmakuulsad artistid , eriti DJ’d. Teatud festivalidele tulevad tuhanded inimesed ja raiskavad vaba aja raha 75% võrra rohkem, kui kodustes tingimustes. Saarestik teeb endale hooajal väga hea kassa ning kõrged hinnad ei pelga turiste eemale (Juaneda ja Perez , 2000).
Võrdluseks toon Benidormi linna, mis asub samuti Hispaanias. Linn asub mere juures, hinnad on palju madalamad kui Baleaaridel, kuid see ei paku turistidele nii suurt huvi. Peamiseks põhjuseks peetakse seda, et linn ei paku piisavalt meelelahutust, neil pole nii-öelda oma trendi või midagi, mis teeks neid eriliseks . Teiseks ei paku hotellid üksteisele konkurentsi, ei too mingisugust uut teenust endale sisse. Strateegiliselt võiksid selle piirkonna hotellid enda hindu veel madalamaks tõsta, kui nad ei soovi olukorda teistmoodi muuta, kuid kõige ebaloogilisem on see, et inimesed on nõus maksta palju suurema summa näiteks Ibizal, kui Benidormis, makstes sisuliselt sama mere, päikese ja toidu eest. Seda kõike ainult sellepärast, et Ibiza on teinud endale nime ja turistid tahavad just sellepärast sinna minna (Claver-Cortes, Molina -Azori ja Pereira-Moliner, 2007) .
Peamised massiturismi sihtkoha külastajatest on välismaalased. Tänu sellele saab sihtkohas arendada ja ehitada erinevaid ettevõtteid, mis saavad omavahel konkureerida, näiteks söögikohad. Kõik külastajad ei pruugi nautida kohaliku toitu ning soovivad enda kodukohale lähedasi maitseelamusi. Kui võtta Türgi kuuma sihtkoha Antalya , kus on suur hulk vene turiste, siis vene köögikohad on seal väga populaarsed . Suured kaubanduskeskused linna kesklinnas, saavad samuti suurt tulu turistidelt. Kohalikud ei käi sellistes kohtades, kuna teavad, et seal on kallis ning peamised kaubad on mõeldud riigi külastajatele. Poed saavad oma hindu kõrgemaks ajada, kuna turistide vool on meeletu suur ning nad tulevadki kaubanduskeskusesse, et osta rõivaid, suveniiri ja muid tooteid. Kaubanduskeskuses ei ole võimalik ka kaubelda , tänavapoodides või turul on see võimalus olemas (Erkus-Öztürk ja Terhorst, 2016 ).
Viimasete aastate jooksul on terrorirünnakud muutunud veel aktuaalsemaks teemaks. Inimesed on küll ettevaatlikumad, kuid nad ei karda reisida sihtkohta , kus näiteks kuu aega tagasi juhtus midagi. Teine asi on see, kuidas saaks nii turiste kui ka tavainimesi selle eest kaitsta? Kuidas kontrollida pommi või relva vedu üle Euroopa? Võib olla tuleks kasvõi Euroopa Liidu piirid uuesti kasutusele võtta?
Poliitilised konfliktid pelgavad ka turiste eemale. Erinevad mässud, sõjad ja rahulolematused on asjaolud , mille eest tuleks turiste kaitsta. Kas siis teha eraldi kaitstud ala, kus külastajad saavad puhata, näiteks suur hotelli tsoon, kus on olemas rand , pood ja restoran , kuid seda ainult siis, kui turistil on tõesti meeletu soov teatud riiki minna. Muidu võiks prognoosida ette selliseid sündmusi või panna kinni lennuliinid näiteks Egiptusesse valimisperioodi ajaks.
Looduskatastroofid nagu kliima soojenemine on samuti inimese kätetöö. Sellest on nüüd küll hilja rääkida, kuna see on juba juhtunud, kuid peaks mõtlema, kuidas olukorda parandada. Metsade mahavõtmine ja vee reostamist on võimalik paremini kontrollida. Näiteks, kui luuakse turistidele matkarajad või muud atraktsioonid metsas, siis tuleks teha seda keskkonna säästlikult, jättes metsad alles või ehitades juurde teisest materjalist maaalale, kus ei ole vaja puid maha võtta. Vee reostamist ei ole võimalik kontrollida, küll saaks aga suure trahvi summa karistuseks määrata ning sildid ülesse panna, et inimesed mõtlema hakkaksid.
Viimasel ajal on moes ebatavalised turismiliigid, inimesed otsivad uusi väljakutseid ja tahavad saada uusi elamusi. Turistid soovivad ööbida onnides, jäämajades, külastada öösafarit või tõusta iseseisvalt mäe tippu. Pakettreisid ei ole ka enam nii populaarsed, kuna internetis on kõik kättesaadav ning inimene koostab endale ise reisiplaani. Massiturism jääb küll kõige suuremaks inimeste arvu poolest ning seda just alustavatele reisijatele, kuid üha enam soovitakse avastada vähemtuntumaid kohti ja olla lähedam kohaliku elukeskkonnale.
Turismil on oluline roll majanduses, see toob riigile suuri sissetulekuid, kui riik panustab oma infrastruktuuri ning kasutab ratsionaalselt enda loodusressursse. Kõik atraktiivsed ja meelelahutust pakkuvad ettevõtted ei pruugi loodust säästa. Vee ja looduse reostumine on hetkel juba kriitiline probleem, mida tuleks lahendada. Eriti jubedalt on reostatud veekogud, kuhu visatakse plastpudeleid. Looduskaitseametid ja riik võiksid siinkohas ellu viia trahve või teisi karistusi, mis peataksid inimesi.
Turismisektori positiivseks küljeks võib pidada konkurentsi erinevate firmade vahel, kuna selle võrra on inimestel rohkem valikuvõimalusi. Suuremate tulude jaoks tuleb aga tihedamalt pakkuda uusi võimalusi ja arendada olemasolevaid hotelle, ettevõtlusi, söögikohti. Inimene tahab saada uusi elamusi, mida ta pole varem näinud või proovinud.
Massiturism jääb suurimaks turismiliigiks ka edaspidiselt, ainuke asi mis muutub on sihtkohad, kuhu inimesed reisivad. Kui mõned kohad on juba igavaks ja tavaliseks muutunud, siis võimalusi reisimiseks on palju ning kerkib ka palju uusi, moodsamaid reisimiskohti.
Kasutatud allikad:
Bernini, C., Urbinati, E. ja Vici, L. (2015). Visitor Expectations and Perceptions of Sustainability in a Mass Tourism Destination. University of Bologna .
Claver-Cortés, E., Molina-Azori, J. F., Pereira-Moliner, J. (2007). Competitiveness in mass tourism. Annals of Tourism Research, Vol. 34 No. 3 pp. 727-745.
doi: 10. 1016 /j.annals.2007.03.010
Environmental impacts of tourism. (i.a). Kasutatud 20.11. 2018 , https://www.gdrc.org/uem/eco-tour/envi/one.html
Erkus-Öztürk, H., Terhorst, P. (2016). Innovative restaurants in a mass-tourism city: Evidence from Antalya. Tourism Management , Vol. 54, pp.477-489. doi: 10.1016/j.tourman.2016.01.003
Ivanov, S. (2017). Mass Tourism in Bulgaria : The Force Awakens. Varna University of Management.
Ivanov, S. ja Ivanova, M. (2013). Mass Ecotourism vs. Eco Mass Tourism. Varna University of Management.
Juaneda, S. C., Perez, E. A. (2000). Tourist expenditure for mass tourism markets . Annals of Tourism Research, Vol. 27 No. 3 pp. 624-637. doi: 10.1016/S0160-7383(99)00101-2
Lee, J. W., Syah, A. M. (2018). Economic and Environmental Impacts of Mass Tourism on Regional Tourism Destinations in Indonesia. Journal of Asian Finance , Economics and Business, Vol. 5 No. 3 pp.31-41. doi: 10.13106/jafeb.2018.vol5.no3.31
Mass tourism the advantages and disadvantages . (i.a). Kasutatud 20.11.2018, https://wathgeog.wordpress.com/mass-tourism-advantages-and-disdavatages/
The impact of mass tourism. (i.a). Kasutatud 18.11.2018, https://maxwatsongeography.wordpress.com/section-d/globalisation-and-migration/the-impact-of-mass-tourism/