Vastus leiad õppematerjalist: PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (0)

Eesti Maaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnakaitse

1 Hindamata

Esitatud küsimused

KUIDAS MINNA EDASI?

EMÜ Sotsiaalinstituut
Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine

kursus
PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
Referaat
Juhendaja: Triin Teesalu
Koostaja : Annika Kartsepp
Tartu 2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST 4
1.1. Põltsamaa linna ajalugu 4
1.2. Põltsamaa linna funktsionaale struktuur 4
1.3. Haljastus ja heakord 5
1.4. Infrastruktuur 5
1.4.1. Teedevõrk 5
1.4.2. Vesi ja kanalisatsioon 6
1.4.3. Jäätmekäitlus 6
2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES 7
3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 9
3.1. Mullastik 9
3.2. Kliimaressursid 9
4. TURISM 10
5. KUIDAS MINNA EDASI? 11
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13

SISSEJUHATUS

Põltsamaa paikneb Kesk-Eestis Tallinna–Tartu ja Võhma– Mustvee maantee ristumiskohal. Põltsamaa on Jõgeva maakonna läänepoolne keskus. Põltsamaa on maakonnas suuruselt teine linn. Linna piiravad Põltsamaa ja Pajusi vald. Linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, Kesk-Eesti moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, absoluutkõrgus kõigub 56–63 m vahel merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv Kuningamägi (absoluutne kõrgus 67 m). Linna pindalaks on 5,9 km2. Põltsamaa on aedlinlik asula, koosnedes põhiosas 1–2-korruselistest väikeelamutest. Ringtee ümbrusse on ehitatud kuni 5-korruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute rühmad paiknevad linna äärtel ega mõjuta oluliselt üldpilti. Juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ja eristuv keskus. Põltsamaa territooriumil on järgmised jõesaared: Roosi -, Kirikla-, Lille-, Saunasaar ja Naistesaar. Roosi- ja Kiriklasaart ühendab Kiisamauru veskitamm.
Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada Põltsamaa linna ning määrata kindlaks linna praegune keskkonnaseisund . Teiseks eesmärgiks oleks leida võimalikud lahendused linna keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks.

1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST

1.1. Põltsamaa linna ajalugu

Põltsamaa asus 13. sajandini Mõhu muinasmaakonnas. Varasemad andmed linna ajaloost ei ole täielikult säilinud. 13. sajandi teiel poolel rajati põltsamaale Liivi ordu linnus. Linnuse rajamisel Põltsamaale oli määravaks soodne asukoht – Pala jõe ületuskohal ristusid tolleaegsed põhimagistraalid Tallinn-Tartu ja Viljandi- Laiuse -Narva. Paksude müüride ja sügava vallikraaviga linnus valmis 1272. aastal. Kiralikest allikatest on teada, et Liivi ordu ja Moskva suurvürstiriigi vahelise sõja käigus põletati Põltsamaa linnus ja alev 1502. aastal Vene vägede poolt maha. 1558. aastal võtsid Moskva tsaaririigi väed Pavel Petrovitš Zabolotski juhtimisel Põltsamaa oma kontrolli alla 1558. aasta oktoobris ja andsid selle 1571. aastal üle hertsog Magnusele. Kuningas Magnuse residentsiks sai Põltsamaa linnus ning tema sõjalaager paiknes lähimal künkal, mis kannab tänaseni Kuningamäe nime. Poola ajal (1582–1621) oli Põltsamaa staarostkonna keskus. Põhjasõja ajal, 1703. aastal, purustasid venelased asula uuesti. 18. sajandi teisel poolel paistis Põltsamaa kihelkond silma majandusliku ja kultuurilise õitsenguga. Sellele aitas enim kaasa Vana-Põltsamaa mõisa valdaja, kes rajas hulgaliselt tööstusettevõtteid. Kihelkonda rajati peeglivabrik, vasekoda ja klaasivabrik. Põltsamaale on toonud tunutust ka esimene eestikeelne ajakiri Lühike Öppetus. Kuni 1917. aastani kandis linn nime Oberpahlen. Linna õigused saadi 1926. aastal. Põltsamaa on kohaks, kus õmmeldi esimene sinimustvalge lipp.
( https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa )

1.2. Põltsamaa linna funktsionaale struktuur

Linnas on 2016. aasta esimese jaanuari seisuga 4244 elanikku. Põltsamaal asub üks ühisgümnaasium 600 õpilasega ning kaks lasteaeda. Lastel on võimalus käia ka muusikakoolis , kunstikoolis ja spordikoolis. Põltsamaal on olemas ka haigla ja kirik . Linnas tegutseb mitmeid ettevõtteid, kes pakuvad tööd kohalikele elanikele. Neist suurimad on E-Piim ja Felix. Põltsamaal asub ka maakonna suurim raamatukogu. Ning linna südames paikneb kultuurikeskus, kus toimuvad erinevad üritused ja tegutsevad mitmed huviringid.

1.3. Haljastus ja heakord

Linnas paikneb kaks parki. Üks neist asetseb gümnaasiumi kõrval ning seda kasutab nii kool kui ka linnarahvas sportimiseks. Teisest pargist leiab K.-A. Hermanni kuju. Linna keskel on Roosisaar, kus kevadeti võib näha õitsemas mitmes erinevas toonis tulpe ning suvel kaunistavad saart roosid . 2013. aastal jõudsid lõpule saare juures tehtud jõe paisu renoveerimis tööd. Ehitustööde käigus renoveeriti Põltsamaa linnas asuva paissilla regulaator ning rajati kalapääs. Linna ääres paiknev Kuningamägi on Põltsamaa kõrgeimaks punktiks. Selle kõrvale on rajatud tänaseks terviserajad, kus talvel paiknevad piirkonna parimad suusarajad. Läbi linna voolab jõgi, mille ääres paikneb suveprioodil rand .

1.4. Infrastruktuur

1.4.1. Teedevõrk

Põltsamaa linn asub peaaegu Eesti südames. Tänu sellele on olemas väga soodsad võimalused liikumiseks teistesse linnadesse. Põltsamaa äärest jookseb mööda Tallinn-Tartu maantee. Suur maantee toob linna turiste ning annab kohalikele elanikele hea võimaluse külastada teisi paiku. Tallinn-Tartu maanteele viib linnast 4 teed. Kõik neist on kaetud täielikult asfaltiga. Linna sisesed teed on täieikult asfaltkatte all ning rahuldavas seisukorras. Kõiki neid valgustab korralik tänavavalgustus. Igal aastal tehakse parandus töid, mis moodustavad üpris suure osa linnaeelarvest. Kuna linna keskelt voolab läbi jõgi, paikneb linnas sild , mis ühendab kaht linnaosa . Silla pikkuseks on umbes 200 meetrit ning lähi aastatel on plaanis linnal alustada silla renoveerimis töödega. See nõuab palju resursse ja mõtlemist, kuna kahe linnaosa vahel tuleb säilitada liiklus.

1.4.2. Vesi ja kanalisatsioon

Põltsamaa linnas on ühine vee- ja kanalisatsioonitrass. Ühisveevärgis on 6 puurkaevu ning elanikkonna veeühenduste osa on 60%. Veekulu ühe elaniku kohta on umbes 85 l/d ja toodetud vee osa ühisveevõrku on 145 800 m3/a. Linna veetrasside pikkus on 10,2 km. Põltsamaa suurimad ettevõtted Felix ja E-Piim võtavad vee oma puurkaevudest. Linna ääres paikneb reoveepuhastusjaam, mida uuendati viimati 2007. aastal. See teenindab ligikaudu 4800 inimest ning linna suuri ettevõtteid. Puhastatava vee kogus on kuskil 320 500 m3/a. Kanalisatsioonitrasside pikkus on 21,5 km ning sademeveetrasside pikkus on 3,7 km. Põltsamaa vee ja kanalisatsiooni eest vastutab Põltsamaa Varahaldus.
( https://www.riigiteataja.ee/akt/69707 )

1.4.3. Jäätmekäitlus

Põltsamaa linnast kilomeeter eemal Põltsamaa vallas Pauastvere külas töötab jäätmejaam, mis valmis 2007. aastal. Jaamas võetakse vastu puidu-, suuremõõtmelisi, ehitus-, metalli-, pakendi- ning suuremõõtmelisi, ohtlikuid, elektri- ja elektroonikajäätmeid. Samuti saab viia sinna ka tekstiili ja plastikut, vanarehvid, olmeprügi, penoplasti ja aknaklaasid . Enamike jäätmete viimine jaama on tasuta. Põltsamaa linnas teostab jäätmevedu alates 2012. aasta detsembrist Ragna-Sells AS. Linnas asub 23 segapakendi konteinerit ning 6 paberi ja papi konteinerit.
( http://poltsamaavv.kovtp.ee/jaatmejaa m )

2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES

Põltsamaa linn kuulub maakonnas suurimate omavalitsuste hulka. Linna elanike arv on selle aasta alguse seisuga 4244. 2010. aastal oli rahvaarv 4666. See näitab linna rahvaarvu stabiilset vähenemist. Probleemiks võib tuua rahva vananemise ning töökohtade puuduse. Linnapildis on näha suuremal hulgal vanureid.
Allikas: Statistika Amet
Noored läevad enamasti peale gümnaasiumi lõpetamist suurtemasse linnadesse ülikoolidesse, kus hiljem leitakse endale töö ning elukoha. Tagasitulejaid on aastatega üha vähem. Kuna Põltsamaa on siiski väike linn, ei pruugi siin alati leiduda erialale vastavat tööd ning sobivaid võimalusi. Tänu sellele on märkavalt väenenud ka õpilaste arv gümnaasiumis. Paljud noorukid lahkuvad juba peale põhikooli lõpetamist. Üha vananev rahvastik mõjutab tugevalt ka linna iivet.
Allikas: Statistika amet
( https://poltsamaa.kovtp.ee/documents/688257/8717801/P%C3%B5ltsamaa_linn+ja+P%C3%B5ltsamaa_vallla+haridus+24.03.2015.pdf/00e1279c-7244-4305-b4b3-f725c726de36 )

3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE

3.1. Mullastik

Põltsamaa linna piirava valla mullastiku loetakse Eesti viljakamate hulka, muldade keskmine hindepunkt on 52 (võrdluseks Eesti keskmine on 44). Järelikult on ka Põltsamaa linna mullastik soodne erinevate taime liikide kasvatamiseks. Seda on märgata ka linna väga rohelisest pildist ning lilledest tulvil aedadest. Põltsamaa linna lähedal Rõstlas kaevandatakse lubajkivi.
( https://www.riigiteataja.ee/akt/639066 )

3.2. Kliimaressursid

Põltsamaa linna kliima on ühtlasem kui rannikualadel . Linna territoorium kuulub klimaatiliselt Lõuna-Eesti regiooni, mille kohta kehtivad järgmised karakteristikud : aasta keskmine temperatuur on +4,5 kraadi, juulikuu keskmine +17 kraadi ja veebruari keskmine -7 kraadi. Öökülmad lõpevad mai keskel ja algavad septembri lõpul. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 0 kraadi 25.-28. märtsil, üle 5 kraadi 21.-23. aprillil ning üle 10 kraadi 14.-16. juunil. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla 10 kraadi 21.-24. septembril, alla 5 kraadi 23.-24. oktoobril ja alla 0 kraadi 26.-27. novembril. Mõnel aastal on temperatuur langenud lüiajaliselt alla -40 kraadi. Piirkonnale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Tugeva tuulega (üle 15 m/s) päevade arv aastas ei ületa tavaliselt kümmet. Valdav tuul on nagu enamus Kesk-Eesti aladel edelatuul. Keskmine õhu relatiivne niiskus on 70%, madalam on see mais 50% ja suurim detsembris 85%. Aasta keskmine satemete summa jääb 600-650 mm vahele.
( https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4241/1201/5021/kava.pdf )

4. TURISM

Põltsamaa linnas pakutakse toitlustusteenust, aktiivse puhkuse võimalusi ning muid kaasnevaid turismiteenuseid. Linnas asub 6 toitlustusasutust ja 4 majutusasutust. Põhilisteks turismiobjektideks on Põltsamaa loss ja roosiaed . Enim on suveperioodil kohata linnas soomlasi. Linna ääres Kuningamäel asub kardirada, kus on võimalik oma oskusi proovile panna.
Põltsamaa roosiaed avati 11. juunil 1998. aastal. Rajamisega alustati juba 1996. aastal. Hetkel kasvab rosaariumis kuskil 5000 roosipõõsast 1000 erinevast sordist. Põltsamaa roosiaed on oma kollektsiooni suuruse poolest Baltikumi suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka. Aiandit haldab Eesti Roos OÜ, kelle missiooniks on tutvustada inimestele rooside võrratut maailma ning pakkuda võimalust sellest osa saada kaunistades oma koduaedasid nende kasvatatud roosidega.
( http://www.eestiroos.ee/#!firmast/cee5 )
Põltsamaa loss rajati 1272. aastal Liivi Ordu poolt. Seda purustati ja taastati korduvalt, kuid alates Teisest maailmasõjast on linnus suuremas osa varemetes. Hetkel tegutsevad lossis Põltsamaa Muuseum, Eesti Pressimuuseum ja Käsitöökoda. Lossi keldrikorruselt võib leida veinikeldri, mis pakub Põltsamaa oma veine . Igal aastal toimuvad lossi varemetes Põltsamaa Lossipäev, kus päeval on võimalik uudistada käsitöölaadal ning õhtul kuulata meeleolukat kontserti. Lossi küljes paikneb ka Põltsamaa kirik.
( https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa_ordulinnus )

5. KUIDAS MINNA EDASI?

Põltsamaa linn on teinud ära väga palju oma elanike heaolu jaoks. Võimaluste piires korrastatakse igal aastal teid ja tänavaid. On renoveeritud ja ehitatud erinevaid ruume ja maju, kus linnarahval oleks hea koos käia. Linnas on toimiv arstiabi ning hea ligipääs poodidele. Linn on väga uuendusmeelne ja igati abivalmis. Möödunud aastal avati linnas hooldekodu vanuritele, et ka nende elujärge parandada.
Põltsamaa on armas väike kohake Eesti südames, kus on olemas kõik eluks vajalik. Kuid kahjuks on seal üheks peamiseks probleemiks üha vananev rahvas. Nooed inimesed kolivad suurtematesse linnadesse. Sellele probleemi on raske leida konkreetset lahendust . Aga õnneks tegeleb sellega suuresti ühisgümnaasium, kus töötatakse välja uusi põnevaid õppesuundasid, et hoida noori peale põhikooli lõpetamist Põltsamaa Ühisgümnaasiumis edasi ning tekitada huvi ka kaugemal elavates noortes.

KOKKUVÕTE

Koostades keskkonnaseisundi analüüsi Põltsamaa linna kohta, andis mulle väga palju uusi teadmisi oma kodukohast. Töö käigus sain keskkonnateadlikumaks oma linna suhtes. Tööd koostades märkasin suurimat probleemi meie linnas, mis on vananev rahvastik. See annab edaspidiseks mõtteainet, et kas mina saaks selleheaks oma kodukohas midagi teha, et linna jääks püsima noori.
Põltsamaa linn on jätkusuutlik üksus. Hoolt kantakse tugevalt ka linnast läbi voolava jõe eest, seda stabiilselt puhastades ning renoveerides. Linnas asuvaid parke hooldatakse, et need püsiks elujõulised.
Iga linnakodanik saab oma elukoha heaks midagi ära teha. Raisates vähem vett ning prügi sorteerides, oleme andnud oma panuse keskkonna heaks. Linnas liikudes tuleks prügi visata ikka prügikasti ning parkides jalutades, tuleks nautida seda, mida loodus meile andnud on, mitte lõhkuda.

KASUTATUD KIRJANDUS

https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa
https://www.riigiteataja.ee/akt/69707
http://poltsamaavv.kovtp.ee/jaatmejaa m
https://poltsamaa.kovtp.ee/documents/688257/8717801/P%C3%B5ltsamaa_linn+ja+P%C3%B5ltsamaa_vallla+haridus+24.03.2015.pdf/00e1279c-7244-4305-b4b3-f725c726de36
https://www.riigiteataja.ee/akt/639066
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4241/1201/5021/kava.pdf
http://www.eestiroos.ee/#!firmast/cee5
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa_ordulinnus
http://poltsamaa.kovtp.ee/

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 2 allalaadimist

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #1

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #2

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #3

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #4

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #5

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #6

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #7

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #8

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #9

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #10

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #11

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #12

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS #13

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annika96 Õppematerjali autor

Põltsamaa keskkonnaseisundi analüüs

PÕLTSAMAA LINNA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS KESKKONNASEISUND ökoloogia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Uurimistöö Haapsalu

xxx Kool HAAPSALU Uurimistöö Koostaja: xxxx 3.a klass Juhendaja: xxx xxx 2016 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS.....................................................................................4 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU........................................................................................5 3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS...............................................................................6 5. HAAPSALU RONGIJAAM.......................................................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................

Geograafia

pdf

Põhja-Tallinna keskkonnaseisundi analüüs

EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Toiduainete Tehnoloogia I kursus Põhja-Tallinna keskkonnaseisundi analüüs Referaat Koostaja: Tartu 2021 SISUKORD Sissejuhatus 3 Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 3 Demograafiline situatsioon 9 Suhtumine ja tarbimisharjumused, käitumisharjumused 10 Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine 11 Taimed ja loomad 13

Kategoriseerimata

doc

Eesti ajalugu

Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pähe. Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi. Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert. 2 1201 - Albert rajas Riia linna. 1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mõõga ja ristiga raudrüü peal. Liivalsed alistati aastaks 1208. Järgmisena võeti ette eesti. Eestis tegutsesid sel ajale Johaniitide, Templivendade ja Deutooni ehk Saksa ordu. Neist igaühel oli oma märk. 1208 - 1212. Muistse vabadus sõja esimene periood. Algas sakslaste tungimisega Ugandisse kevadel. Sügisel läksid nad tagasi. Sellele järgnesid eestlaste vastu

Ajalugu

docx

Tallinn turistidele

TALLINN TURISTIDELE Soome 507288 5 22868 775856 7 47599 1,53 Poola 16380 23 3096 30995 18 4799 1,89 Norra 23956 3 601 56119 7 3511 2,34 Holland 12143 18 1893 26785 19 4322 2,21 Lk 3/20 TALLINN TURISTIDELE 2 ROCCA AL MARE Rocca al Mare paikneb linna lääneservas. Piirkonna nimi tähendab itaalia keelest tõlgituna kaljut mere ääres. Selle nime pani oma siia rajatud suvemõisale 1863. a kohalik parun Arthur Girard de Soucanton. Praegu laiub mõisa alal Eesti Vabaõhumuuseum. See parkmets tutvustab traditsioonilist Eesti külaelu. Muuseumi valduses on 74 viimasest kahest sajandist pärit hoonet, sh talud, veskid, võrgumajad, külakool, kabel, pritsimaja.

Eestimaa tundmine

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

võrra ees (nn Kesk-Euroopa aeg). Euroopa geograafiline asend on soodne nii elupaigana kui ka majanduse arenguks. Head looduslikud eeldused on valdavalt tasane pinnamood, mõõdukas kliima, piisavad veevarud, mitmekesised maavarad. Suhteliselt harva tuleb ette suuri looduskatastroofe, nagu maavärinad või vulkaanipursked. Hävitavaimaks on Euroopas olnud Vesuuvi purse aastal 79, mis mattis tuha alla Pompei linna. Island on samuti vulkaanipursetega kuulsaks saanud maa, 2010. aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennuliiklus. Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate

Euroopa

doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid