hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne tegurikomplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang – mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon – ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum – tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine – kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver –
1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ü...
väiksema piirprodukti. LÜHIPERIOODI KULUD Püsikulud (FC) on kulud mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulud (VC) on kulud mile suurus firma tootmismahu muutudes muutub. Püsi- ja muutuvkulude summa teatud tootmismahu korral kujutab endast firma kogukulusid (TC) TC=FC+VC Kogukulu ja valmistatud toodangu koguse (koguprodukti) jagatis on keskmine kogukulu (ATC). Keskmine püsikulu (AFC) on püsikulude (FC) ja koguprodukti jagatis ning keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub muutuvkulude (VC) ja toodetud koguse jagatisega ATC=TC/TP AFC=FC/TP AVC=VC/TP Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogutulu samuti algul väheneb ja hiljem suureneb. Piirkulu (MC) -on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. Võrdub kogukulu muutuse ja
TÖÖ TASUSTAMINE on mitmekülgne probleem - sellega tegelevad rahva- ja ettevõttemajandusõpetus, (töö)õigus, ka sotsiaal- jm teadused. Töötasu on kõik töötulemuste alusel makstavad tasud: aja- ja tükipalgad, lisa- ja ületunnitasud, jm. See on ka kulu tootmistegurile, mis mõjutab kasumit (eriti töömahukate tootmisprotsesside puhul), kuid ei ole alati otseselt seostatav tootmismahu (sissetulekuga). Järjelikult on töötasu (suures osas) püsikulu. Eristada tuleb töötaja töö tulemusega otseselt mitteseotud tasusid -- nt kasumi suurusest sõltuv kasumiosa, staazi- jm taolised tasud. Ülim printsiip on ÕIGLUS, aga see on mittemõõdetav subjektiivne kategooria. Reegel: tasu peab vastama tööpanuse väärtusele, mille töötaja ettevõttes loob. Üldjuhul on tasu korrelatsioonis töö keerukusega rakendatavate ja eeldatavate vaimsete ja füüsiliste
null. Kulude kasv sõltub kasutatavate muutuvressursside hulgast ja nende hinnast. TC=FC+VC Piirkulu (MC) näitab kui suur on täiendava ühiku tootmise täiendav kulu, sest on oluline teada, kuidas firma kogukulud muutuvad tootmiskoguse muutudes. MC=(TC1-TC2)/(TP1-TP2) Kui püsikulud ei muutu, siis võib arvutada piirkulu ka muutuvkulude kaudu: MC=(VC1-VC2)/(TP1-TP2) Kui sisendi piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb, aga kui piirprodukt kahaneb, siis piirkulu suureneb. Keskmine püsikulu (AFC), keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). AFC=FC/TP AVC=VC/TP ATC=TC/TP Firma saab lühiperioodil tootmismahtu muuta muutuvressursse varieerides ning sellekaudu muutuvad ka muutuvkulud ning kogukulud. Piirkulu näitab, kui palju muutub kogukulu, kui tootmismaht muutub ühe ühiku võrra. AVC saavutab oma miinimumtaseme punktis, kus ta lõikub MC-ga, sama kehtib ka ATC kohta. ATC ja MC lõikepunktis on kogukulud minimaalsed. Tootmisfunktsioon ja kulud
Kahaneva piirtootlikkuse seadus ehk kahanevate tulude seadus on lühiperioodi seadus ja vastavalt sellele ühte tootmissisendit suurendades, aga teisi mitte muutes, hakkab selle suurendatava sisendi piirprodukt teatud sisendi kogusest vähenema. Kulusid on võimalik liigitada mitut moodi ja lähtudes ajaperioodist vaadatakse neid lühiperioodi kuludena ja pika perioodi kuludena. Lühiperioodi kulud tulenevad muutuvsisendite ostmise kuludest, neid nimetatakse muutuvkuludeks. Lühiperioodil on ka püsikulu, aga see ei muutu. 46 Kogukulu (TC) = püsikulu (FC) + muutuvkulu(VC) Analüüsi seisukohast on olulisemad keskmised kulud kui kogukulud. Arvutatakse keskmine kogukulu ATC, keskmine muutuvkulu AVC, keskmine püsikulu AFC, seega need on kulud 1 toodanguühiku tootmiseks. Piirkulu MC on kogukulu suurenemine 1 täiendava toodanguühiku tootmisest.
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
See on ka kulu tootmistegurile, mis mõjutab kasumit (eriti · ettevõtte eesmärke järgiva süsteemi kujundamiseks. töömahukate tootmisprotsesside puhul), kuid ei ole alati otseselt seostatav Eelduseks on tööprotsessi analüüs soodustavate ja pärssivate tegurite ning nende tootmismahu (sissetulekuga). Järjelikult on töötasu (suures osas) püsikulu. mõju vähendamise (kõrvaldamise) võimaluste selgitamine. Sellega tegelevad töö- psühholoogia (tööprotsessi psüühilised mõjud) ja tööfüsioloogia (tööprotsessi mõju Eristada tuleb töötaja töö tulemusega otseselt mitteseotud tasusid -- nt kasumi inimkehale, sh ergonoomika). OLULISI PIIRANGUID SEAB TÖÖÕIGUS! suurusest sõltuv kasumiosa, staazi- jm taolised tasud.
Turunduse kordamisküsimused 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus – Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse vajadus – valmistada õigele tarbijale õige toode ja viia see õige sõnumiga õigel ajal õigesse kohta; pikaajaliste kliendisuhete loomine ja arendamine; luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe; luua ettevõttes finantsiline edukus. Turunduse funktsioonid – Turulõhede ületamine. Turundus peab tegema kõik, et vahetus oleks võimalikult mugav ja sujuv ning nimetatud lõhed kõrvaldatud: Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise ja tarbijale sobilikus kohas, luues ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine toimuvad erineval ajal (erandiks teenused). Mõnikord on põhjuseks ka tootmise tsüklilisus. Turundu...
Püsivkulud + soovitav kasum Müügikogus ------------------------------------------------------------------- Ühiku jääktulu Eelmisi näiteid jälgides: Firma soovib saada ärikasumit 40000 krooni. Milline peaks olema vastav müüdav kaupade kogus? Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = (30000 + 40000): 300 = 233 tooli Seega jääktulu, mida iga toote müük annab 300 krooni, peab olema 70000 krooni ja katma sellega püsikulu 30000 krooni ulatuses ning kasumit 40000 krooni ulatuses. Eelnevat arvestuskäiku jälgides on võimalik arvutada soovitud sihtkasumi saamiseks vajalik müügikäive Sihtkasumi saamiseks vajalik müügikäive = (Püsivkulud + sihtkasum) jääktulumääraga = (30000+40000): 0,4285 = 163100 krooni Ohutusvaru = planeeritud müügikäive - müügikäive tasakaalupunktis Ohutusvaru =140000-70000 = 70000 krooni KASUMILÄVI
lähevad jälle kallimaks. (Alguses piirkulu kahaneb ja siis hakkab suurenema, kusagil on murdepunkt) · Positiivne ja negatiivne mastaabiefekt murdepunktini on positiivne, peale murdepunkti negatiivne. Murdepunktis mastaabiefekt puudub. C Mastaabiefekt = 0 MC Negatiivne mastaabiefekt Q · C = MC MC = C´ · FC fikseeritud kulu ehk püsikulu. Ei sõltu tootmise mahust (nt maamaks) · VC muutuv kulu. See paneb piirkulu muutuma. MC = VC + FC · Kasum = tulu kulu · Esimest toodet saab müüa kõige kallimalt. Edasi peab müüma odavamalt, sest nii head ostjat enam pole ja sama ostja pole nõus enam teist samasugust toodet nii kallilt ostma, sest see pole talle enam nii kasulik. MR · R = MR · MR = R´ · MC = MR Selle reegliga saab ettevõte määrata kasumit maksimeeriva tootmise.
Esimeseks sammuks kuluarvestuse süsteemi loomisel on kõikide oma ettevõtte kulude liigitamine. Kulude liigitamise sisuks on samaliigiliste kuluartiklite rühmitamine eesmärgiga saada erinevatest kuludest paremat ülevaadet. Püsi- ja muutuvkulud Kulusid saab liigitada püsi- ja muutuvkuludeks. Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti
On hea (ja riigihangete seaduse järgi kohustuslik), kui pakkujatele on ette teada, mille alusel nende pakkumisi hinnatakse. Infosüsteemi tasuvuse analüüsist tulenevalt tuleb panna paika proportsioonid, ehk anda protsentuaalselt osatähtsused või punktide arvestuse skeem lisaväärtuste eest: · funktsionaalsed omadused, · mittefunktsionaalsed omadused, · hind (soetushind: kõik kaasnevad kulud riistvarale, tarkvarale, koolitusele, oma protsesside ümberkorraldamisele jne ning püsikulu: rendimaksed, arendused/versioonid, oma töötajate kulu), · tarneaeg, · integratsioon ja juurutusprotsess (paigaldamine, koolitus, kasutajatugi, andmete sisestus või ületoomine, kohepealne testimine jms.), · pakkuja kvaliteet/tunnustatus, teenuste hindade stabiilsus, kogemused antud süsteemi valdkonnas, käive, teised kliendid, meeskond/stabiilsus, · SLA teenusleping, tugiteenus, garantii. 53
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 20...
luua helikandjate müügiga tegeleva kaupluse ja analüüsib selle loomisega seonduvaid erinevaid finantsaspekte. Esimese aspektina käsitletakse ettevõtte loomisega seotud alginvesteeringu kogumist, mis ettevõtjal üldjuhul tekib eelnevate perioodide säästudest. Järgnevalt analüüsitakse alternatiivsete tuluvaõimaluste olemasolu ning võrreldakse neid muusikakaupluse ideega. Kulude käsitluses tuuakse välja kalkulatoorse, muutuv ja püsikulu mõisted. Järgnevalt kõrvutatakse erinevaid kulude analüüsi tulemusi ettevõtte müügikäibega. Peatükis 4 käsitletud nõudmisepakkumise teemast lähtuvalt seostatakse üha suurenev müügikogus langeva hinnaga. Kasvava ühikute müügimahu ning langeva rentaabluse koosanalüüsi tulemusena jõutakse optimaalse tegevusmahu definitsioonini, mida kirjeldatakse ka konkreetse näite varal.
jms. Meie näites on arvestatud selle hulka peamiselt toodangu materjali kulu ja kudujate töötasu (töö on tükitöö alusel). Muutuvkulu on soovitav eraldi tabelina välja arvutada siis on selgelt näha, kui palju materjali, töötasu jm. toodangu valmistamiseks kulub. Kui muutuvkulu on keeruline arvutada, võib muutuvkulu arvestada ka keskmise arvestusliku %-na prognoositud käibest. Muutuvkulu esimesel kuul on arvestatud suurema sisseostetava materjali kogusega. Püsikulu on kulu, mis ei ole seotud toodangu kogusega. Prognoositabelites võib kasutada n.ö. lihtsustatud kasumiprognoosi tabelit, kus kõik püsikulud on välja toodud nii, nagu neid plaanitakse täpselt teha. See teeb ka enda jaoks pildi selgemaks! Tööjõukulu all on arvestatud palgakulu, mis ei ole seotud toodetava kogusega (üldjuhul kuuluvad siia juhtkonna palgakulu, raamatupidaja, müügimehe jt. palgakulu). Soovitav oleks teha abitabel, kus
q S ' 8000 p , kus p on toote hind. Leida hind, mille korral nõudmine ja pakkumine on tasakaalus. 3.13 Kompanii fikseeritud kulu on 100 000 kr, muutuvkulu 6 krooni ühiku kohta ja iga toote müümisel saadakse tulu 10 kr. Leida a) toodete arv, mille korral tulud katavad kulud; b) millise tootmismahu korral on kasum 500 000 kr? 3.14 Kursuste hind on 600 kr osavõtja kohta. Analüüs näitab, et kulud kursustele on 6000 kr püsikulu pluss veel 200 kr iga osavõtja kohta. Mitu osavõtjat peaks olema, et kursused ei tooks kahjumit? 3.15 Juhan ja Anni soovivad korteri ostmiseks raha säästa. Nad otsustavad säästa ühe neljandiku oma sissetulekust. Juhan teenib 50 kr tunnis ja Anni 35 kr tunnis ning kuus soovivad nad kõrvale panna 4000 kr. Mitu tundi nädalas peab kumbki töötama, kui nad töötavad ühepalju tunde? 3.16 Et objekt valmiks ettenähtud tähtajaks, tuli iga päev teha 150 töötundi
Firma tegevuse eesmärgiks on tema kasumi maksimeerimine. Kasum on firma tulude ja kulude vahe. Kulud on raha, mida firma maksab rakendatud ressursside eest ja tulud on raha, mida ta saab oma toodangu müügist. Muutuvkulu (AVC) sõltub toodangumahust, näit. kulu tööliste töötasule, materjalidele, mis läheb ehituskehasse ja ehitusmasinatele. Püsikulu (AFC) ei sõltu lähiperioodil toodangu mahust; kulud hoonetele, firma juhtimiskulud jm. Kogukulu = muutuvkulu + püsikulu Ühikkulu on kogukulu, mis on jagatud tooteühikute arvuga. Piirkulu on kogukulule lisanduv kulu, kui toodangu ühik suureneb ühe ühiku võrra. Traditsiooniline firmateooria eeldab, et ühikkulukõver (AC) on U- kujuline. Joon. 11.1. Ühikkulukõver Tootmismahu kasvades püsikulud tooteühikule (AFC) kahanevad, muutuvkulud võivad alguses kahaneda (näit. materjalide laokulud), kuid teatud piirist hakkavad kasvama (näit
hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne tegurikomplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu kulu tooteühiku kohta; tulu turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver
hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne tegurikomplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang – mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon – ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum – tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine – kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver –
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
järgneva aastaga. Kuna omakapitali rentaablus ajas väheneb, siis on näha, et ettevõtte kasum kasvab. Ettevõtte kõik rentaablusnäitajad on head - müügikäive on piisavalt suur, investeeringud tasuvad ja efektiivsed. 9.5 Tasuvusaeg Tabel 15. Tasuvuspunkt 1. aasta Keskmine tellimuse maht ühe kliendi kohta 15 Ühe tellimuse keskmine omahind 5,30 Keskmine aasta püsikulu 12142 Tasuvuspunkt (mitu klienti peab teenindama) 4214 Ettevõtte tasuvusaeg saabub 1,2 aasta pärast. Tasuvuspunkt saabub aga siis, kui ettevõte on teenindanud 4214 klienti, et investeeringu kulud katta ja jõuda 0-punkti. 9.6 Puhaskasumi tundlikkus Tabel 16. Puhaskasumi tundlikkus Puhaskasumi 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta tundlikkus 2014 2015 2016 2017
58. Andke ülevaade turule sisenemisel kiire turu hõivamise strateegiast? Võib anda tulemust, kui: · potentsiaalne turg on suur ja ebamääraste dimensioonidega; · potentsiaalsed ostjad ei ole teadlikud antud kaubast ja turul ei ole tugevaid margieelistusi, · enamik potentsiaalsetest ostjatest on hinnatundlikud; · eksisteerib terav konkurents ja müügihind on oluliseks valikukriteeriumiks; · kauba omahinnas on ülekaalus püsikulu ja on lootust kiiresti ületada kasumilävi ning kasutada tulevikus mahuökonoomiast tulenevat konkurentsieelist; · on efektiivselt tegutsev laialdane müügivõrk, kes on aldis vastu võtma teie uut kaupa. 59. Andke ülevaade turule sisenemisel aeglase turu hõivamise strateegiast? Võib olla edukas, kui: · potentsiaalne turg on suur ja siiani vähehõivatud, · tulevased ostjad on teadlikud kauba iseärasustest ja ei ole pakkujafirma senipakutud kaupades pettunud,
· puhastunud turg situatsioon, kus majandus on tasakaalustunud täishõives · põhivara amortiseerimine selle jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele · põhivarad on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt · püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul · püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust R · raha hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina · raha emissioon paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale · raha pakkumine laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1
· transpordis küttekulu jne. PÜSIKULUD (fixed costs) on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil · (aasta jne.). · Püsikuludeks on näiteks: · tootmishoone amortisatsioon, · juhatuse esimehe töötasu, · bürooruumi rendikulu jne. Joonis. Püsi- ja muutuvkulude käitumine SEGAKULUD (mixed costs) on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat osa. Segakuludeks on näiteks telefonikulu, kus abonemenditasu on püsikulu ja kõneajaga seotud tasu muutuvkulu. KULUDE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES: · Minimaalne võimalik hind (hinnapõrand) · Soovituslik pika-ajaline keskmine hind KONKURENTS 1. ERINEVAD TURUTÜÜBID (turgude majandusteoreetiline käsitlus) · täiuslik konkurents · monopolistlik konkurents · oligopolistlik konkurents · puhas monopol 2. VERTIKAALNE KONKURENTS (M. Porteri tootmisharu analüüsi skeem). · asenduskaubad · uued sisenejad
puhaseksport – ekspordi-impordi vahe puhastunud turg – situatsioon, kus majandus on tasakaalustunud täishõives põhivara amortiseerimine – selle jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele põhivarad – on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt püsikaup – selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul püsikulu – kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust R raha - hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina raha emissioon - paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale raha pakkumine - laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1
Piirprodukt on tootmisteguri üheühiklise muutusest tulenev toodangu koguse muutus. Püsikulud on kulud, mis ei muutu koos toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui toodangu maht muutub. Kogukulud on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu ATC või AC on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku tootmiseks. Keskmine püsikulu AFC leitakse ohe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna ja saadakse püsikulude jagamisel toodetud kogusega. Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse täiendavalt ühe tooteühiku tootmiseks. Kogutulu TR on ettevõtte poolt toodetud kogutoodangu müügist saadud raha mingi ajaperioodi jooksul.
Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Firma püsi ja muutuvkulud: PÜSIKULUD (FC) on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. MUUTUVKULUD (VC) on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC) mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: keskmine püsikulu AFC=FC/TP; keskmine muutuvkulu AVC=VC/TP; keskmine kogukulu ATC=TC/TP Kuna pikal perioodil pole firmal püsikulusid, on tal ainult üks kogukulukõver ja ainult üks keskmise kulu kõver (LAC). LAC kõver puudutab iga lühiperioodi keskmise kulu (SAC) kõverat sellises punktis, kus antud tootekoguse keskmine kulu on minimaalne. Täielik konkurents Hüviste turu tüübid: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol
kantavaid vahetamiskulusid, või leida alternatiivseid viise klientideni jõudmiseks, et mõjuvõimsaid kanaleid neutraliseerida. Selleks et leevendada kasumit õõnestavat hinnakonkurentsi, võivad ettevõtted rohkem investeerida unikaalsetesse toodetesse, nagu on teinud ravimifirmad, või laiendada tugiteenuseid klientidele. Selleks et turuletulijaid eemale peletada, võivad olemasolevad ettevõtted konkurentsi püsikulu tõsta, näiteks suurendades oma väljaminekuid uurimis- ja arendustegevusele või turundusele. Selleks et asendustoodete riski piirata, võivad ettevõtted pakkuda paremat väärtust uute tooteomaduste või laiema ligipääsu näol tootele. Näiteks kui karastusjookide tootjad võtsid kasutusele müügiautomaadid ning esmatarbekaupade poodide ketid, parandasid nad võrreldes teiste jookidega märkimisväärselt oma toodete kättesaadavust.
mõjutada toote hinda ning sellest tulenevalt tulusid. Maksimaalne kasum saadakse kulude minimeerimisel. KULUD Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta. Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.Näiteks : rendikulu Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks.Näiteks: tooraine kulu Eelnevalt jooniselt on näha, et kui ettevõte alustab tegevust väikese tootmismahuga,
Müügikulud. Siia kuuluvad müügitöötajatele makstavad tasud ja nende tegevusega seotud kulud. Remondi ja hoolduskulud. Väikesemahulised jooksvad remondi ja hooldustööd, mitte suuremahulised ehitus- ja renoveerimistööd. Rendikulud. Kõik see, mida kavatsete rentida, tuleb siia ära märkida. Konkreetsed rendilepingud või ka suulised kokkulepped, mis on nende kalkulatsioonide aluseks, tuleb ära märkida. Transpordikulud. See, milline osa transpordikulust on püsikulu või muutuvkulu, sõltub suuresti firma profiilist ja majandamisest. Juhul, kui kauba laialiveoks kasutatakse transpordifirma teenuseid, on selle kulu näol tegemist muutuvkuludega. Oma firma autode kulud on enamasti püsikulud. Muud kulud. Väiksemaid kulutusi pole vaja lahti kirjutada. Kuna alati ilmneb ettenägematuid kulutusi, siis on rusikareeglina otstarbekas prognooside siia ca 10% teistest kuludest. Varumisplaan
-konkurents – hinnakonkurents ja hinnaväline konkurents -turustuskanali nõuded -riiklikud regulatsioonid – hinnakokkulepete, diskrimineerivate hindade, dumpinghindade, tarbijat petvate hindade keelustamine jne. 37. Hinnakujunduse meetodid: kulupõhine, konkurentsipõhine, tarbijakeskne, turukeskne Kulupõhine hinnakujundus – Hinna määramisel võetakse aluseks toode ning selle valmistamiseks tehtavad kulutused. Kogus x ühikukulu + püsikulu Hind = ------------------------------------------------------------------- Kogus x (1 – kasumiprotsent) Juurdehindlusmeetodi korral lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent või summa. Hind = Omahind x (1+ juurdehindlusprotsent) Hind = Omahind + juurdehindlussumma Kasumiläve meetod aitab leida tooteühiku hinda, mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile. Punkti, kus müügist laekuvad tulud
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
Kulu ühiku kohta kulu kogus Kogus, tk Kogu muutuvkulu Number 3: Ühiku muutuvkulu Number 4: kulu kulu Kogus, tk kogus Püsikulu ühiku kohta Kogu püsivkulu 48. Kulukäitur Tuludele ja kuludele mõju avaldavaid tegureid nimetataksegi tulu ja kulukaituriteks. Kõik tellimusega seotud erinevad kululiigid võivad olla kulukaituriteks (cost driver). Seega kui muutub mõne kulukaituri vaartus, põhjustab see muutusi kogu hinnakalkulatsioonis. Kulukaituriteks võivad olla naiteks materjali kogus, töötunnid, teenindustsuklite arv, toode, projekt, töötajate arv, kasutatud seadmed jms
PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 6.3. Lühiperioodi pakkumiskõver Lühiperioodil jätkavad firmad vahel tootmist isegi olukorras, kus ettevõte saab kahjumit. Mis on selle põhjuseks? Kuna lühiperioodil kaasnevad tootmisega püsikulud, mida firma peab maksma isegi siis, kui tootmismaht on null, siis olukorras, püsikulu > kahjum Kahjum Püsikulu AFC Kogu- kulu Muutuv- Kogu- P kulu tulu AVC
Püsikulud on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodideks. Püsikulud võivad olla tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. (Haldma & Karu, 1999, lk 46) Püsikulud jäävad toodangu muutusel konstantseks ka siis, kui ettevõtte toodang on teatud perioodil null. Need on näiteks rent, laenuintressid, kindlustusmaksed, põhivara hoolduskulud.[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ] Püsikulu on püsiv mingil perioodil seetõttu, et organisatsioon on hankinud mingi hulga ressursse, mis on valmis 10 kasutamiseks, olenemata sellest, kas ja kui sageli ning kuidas seda kasutatakse (Pärl, 2016). Ettevõtte kulude planeerimisel, eelkõige toote või teenuse omahinna kalkuleerimisel on tähtis eristada tootmiskulusid ja mittetootmiskulusid. Tootmiskulud määravad ära ettevõtte tootmisomahinna
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
tootmise sisendid vabalt saadaval õigete, s.o mittemonopoolsete ja seejuures muutumatute hindadega. Kogukulu (TC) võrdub iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga e võib ka öelda, et kogukulu väljendab seost hindade, tegurite koguste, toodangu mahu ja omahinna vahel. Lühiperioodi kulukõverad: üks telg on kulud, teine telg on toodangu hulk kogukulu muutuvkulu püsikulu toodangu hulk Muutuvkulud kogukuluna lühiajas on proportsionaalne kulukõver st mida rohkem tahame toodangut siis materjali kulu muutub samas proportsioonis. kulud Püsivkulu lühiajas on muutumatu nt amortisatsioon. Toodangu hulk 57 Muutuvkulud ühikkuluna on lühiajas püsivad st tehnoloogia ei ole muutunud.
See suurendab riski aktsiaomanike jaoks kuna muutub omakapitali hind. 7. Miks tegevusvõimendus on oluline? Tegevusvõimendus - kasumi elastsus müügitulu suhtes. ● Püsikulude tase (tegevusvõimendus) – mida suurem osa kuludest on fikseeritud, seda suurem on äririsk. ● Mida suurem on püsikulude osakaal, seda suurem on tegevusvõimendus. ● Kõige kõrgem tegevusvõimendus on kasumi-kahjumi piiril (punkt, kus muutuvkulu ja püsikulu summa saab võrdseks müügituluga) ● Alati suurem kui 1 – alla 1 ei saa olla, kuna kasum peale muutuvuskulusid ja enne püsikulusid ei saa olla väiksem kui kasum peale muutuv- ja püsikulusid. Kasumi kasv ületab müügitulu kasvu. 8. Milles seisnevad kaudsed pankrotikulud? Kaudsed pankrotikulud – 10-20% ettevõtte väärtusest. ● Müügitulu ja klientide kaotus kui kliendid hakkavad eelistama konkurenti. ● Ebasoodsad krediiditingimused
muutuvkuluks (nt kullerteenus maksab kindla summa). Transporditeenust osutavatel ettevõtetel võib suur hulk transpordiga seonduvaid kulusid olla samuti muutuvkulud. Reklaam – kiputase pidama muutuvkuludeks, sest reklaam suurendab müügikoguseid. Kuna reklaam ei suuda tagada konkreetses mahus müügitulu, siis loetakse pigem püsikulude hulka. Muud kulud – väiksed, harvaesinevat tüüpi kulutused on enamjaolt püsikulu tüüpi. Finantskulud – intressikulud jms ei ole kuidagi seostatav müügikäibega ning jääb seetõttu püsikulude hulka. Üldiselt, mida väiksemad on ettevõtte püsikulud ning mida suurem on muutuvkulude osatähtsus, seda riskivabam on ettevõtmine ning kergem kasumi teenimine. Paraku kipub reaalsus olema vastupidine. Vaatleme veel üht praktilist probleemi seoses kulude liigitamisega. Nagu eespool kirjas, püsikulud toodangumahust ei sõltu
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
