PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
Sünnitusmajja tuleks sul minna siis, kui valude vaheaeg on 5-10 minutit. Kindlasti peaksid seejuures arvestama elukoha kaugust sünnitusmajast ning seda millise sõiduvahendiga sinna saad. Korduvsünnitajatel võib sünitus kulgeda kiiremini ning seda peaksid sünnitusmajja minekul arvestama. Sünnitusmajja on vaja kohe minna kui: · Tegemist on enneaegse sünnitusega 4 · Looteveed on rohekad või pruunid · Tupest tuleb heledat verd · Tupest tuleb tumedat verd klompidena · Lapse liigutusi pole tunda · Tunned end halvasti Juhul kui sa ei oska otsust langetada ja soovid kellegagi nõu pidada, võib helisatada sünnitusmajja Mida sünnitusmajja kaasa võtta. Riietus- Iga sünnitusmaja pakub sünnitajatele vahetusriideid nii sünnituseajaks kui ka sünnitus järgseks perioodiks. Paljud naised siiski eelisatavad
kaarja suuni. 2-l seljauimel on ümardunud tipud ja asetsevad kõrvuti; iga uime algus on umbes 2/3 tema kõrgusest. Tagumine osa esimesest seljauimest on veidi väiksem kui esimene osa. Lühikesel robustsel sabal jooksevad nahavoldid piki külge, ja lõppevad suure saba uime juures millel on nüridate nurkadega kolmnurkne kuju. Ülemine pind on kaetud täpilise mustriga heledal/tumedal pruunil taustal, mõningad isendid on lihtsalt pruunid. Alumine pool on puhas valge koos tumedamate uime ääristega. Liik võib kasvada kuni 1 m suuruseks, kuigi tavaline pikkus on isastel 36-38 cm ja emastel 55-61 cm. Suuruse maksimum tundub muutuvat geograafiliselt. Kõige suurem isend on kaalunud 3 kg. LEVIALA, ELUPAIK Laialt levinud ida Atlandi Ookeanis, Sotimaal ja lõuna pool Põhjameres, Hea lootuse neemest lõunapoole , Lõuna Aafrikas, samuti hõlmates ka Vahemere ümbrust
teha ka sügisel. Ilusad on nad peenras mitmekesi koos, kus nendest saab värvide järgi moodustada rõõmsaid laike. 25. Päevaliilia Päevaliilia perekonnas on umbes 15 liiki, mis looduslikult on levinud Kesk- Euroopast kuni Hiina ja Jaapanini. Lühikese mugulja risoomi ja lihakate juurtega püsikud. Lehed juurmised, pikad, lineaalsed ja püstised ning moodustavad tiheda dekoratiivse puhmiku. Õied suured, kollased või oranzid, sortidel ka valged, roosad, punased, lillad või pruunid. Päevaliiliad on vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes, pikaealised ja talvekindlad. Päevaliiliad on tuntud vähenõudlike püsililledena, kasvavad hästi nii päikesepaistel kui ka varjus, nii toitainerikkal kui ka kehval mullal. Päevaliiliate uuemad suureõielised sordid vajavad rikkalikuks õitsemiseks päikesepaistelist kasvukohta ja toitainete- ning huumusrikast parasniisket mulda. Poolvarjus või kehvemal mullal õitsevad nad vähe.
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu Tuia cordata Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides. Pärn on suurepärane meetaim. See on suur, sirge tüve ja laia krooniga heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Vanade puude koor on vaoline, noorte puude koor on hallikas-roheline ja sile, noored võrsed on punakad või pruunid. Lehed on vahelduvad, südajad, tipust teritunud, peenehambalise servaga, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Valkjaskollased õied moodustavad püstja õisiku. Pärn õitseb juulis-augustis. Vili on pealt sile pähklike, mis variseb koos suure kattelehega. Ravimina kasutatakse õisi koos kattelehega. Kogutakse asja puhkenud, täiesti värskeid õisi. Hiljem kogutud õitel ei ole raviomadusi. Ilusate, soojade ilmadega saab õisi koguda 10 päeva, jahedamate ilmadega 15 päeva jooksul
Esialgu ei liiguta ta lillegi. Peale poja sündi hakkab ta talus toimuva vastu rohkem huvi tundma. Talus pakutakse meremeestele öömaja. Kord saabub sinna maailmarändur Leo. Dina ja Leo vahel tekib eriline side, isegi armastus. Dina jääb taas lapseootele, kuid kaotab loote merereisil, mille eesmärk on lisaks kauplemistele ka Leo leida. Dina esimene mees, Jacob Grønelv, oli 48 aastane. Tal olid hallisegused lokkis juuksed. Kui Jacob 15 aastat tagasi Reinsnesile oli tulnud, olid tal pruunid lokkis juuksed, ta oli hea kehaehitusega ja nõtke. Nüüd oli täiesti nähtav kõht, ehkki see ei paistnud eriti välja ning seetõttu võis öelda, et ta on sale. Jacob nägi välja noorem kui Dina isa, kuigi tal oli vanem. Mees oli sõbraliku tenori häälega, mis polnud lauldes eriti puhas, ja ülimalt viisakas. Küll aga võis öömajapidaja terve öö tantsida. Jacob oli erakordselt hea, ta hoolitses vaeste ja teenijate eest. Näiteks saatis ta regulaarselt vaestele
Pikaajalise rahvaselektsiooni tulemusena on Eestis väljakujunenud omanäoline kitsede populatsioon, kes on hästi kohanenud siinsete looduslike tingimustega. Peetakse kohalikku piimatüüpi enamasti sarvedega piimakitse populatsiooni. Senini ei ole eesti piimakits tunnustatud tõuna, sest puudub kitsede tõuraamat ning kitsed on olnud väga piiratult seotud jõudluskontrolliga. Eesti kitsed on enamasti sarvedega, värvuselt valged, hallid või pruunid, kuid leidub ka kirjusid ja musti kitsi. Piimajõudluse kohta objektiivsed andmed puuduvad, sest kitsede osas ei ole Eestis jõudluskontrolli peetud. Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et senini on Eestis tegeldud enam üksikute kitsede pidamise kui kitsekasvatuse arendamisega. Sageli on kitsede pidamise eesmärgiks olnud kitse kui hobilooma pidamine. Enamus kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll
Lõhnava draakonipuu lehed on laiad ja rohelised või rohelise-kollased. Kasvab kodustes tingimustes 1,5-2 m kõrguseks. Käänd-draakonipuu oksad käänduvad tihti huvitava nurga all moodustades laia ja koheva võra. On levinud toataimed tänu vähenõudlikkusele ja vastupidavusele. 7.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Kasvab hästi toatemperatuuril (18-23 kraadi) ja keskküte ei tee taimele liiga. Siiski eelistab ta niisket õhku. Kuivas õhus võivad lehtedele tekkida pruunid laigud. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi, hariliku draakonipuu puhul isegi 10 kraadi. Vältida tõmbetuult. Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt, suvel siiski tihedamini (2 korda kuus). Vältida ülekastmist, sest on tundlik liigse niiskuse suhtes. Mulla liiga märjana hoidmine võib viia juurte vigastamiseni. Sobiv muld on kompost-turvas-liivsavi võrdses vahekorras või 14
paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosfor rohelised silmad, alasti Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad I osa Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas, ning leiavad et kindlasti mitte. Inimesi tänavatel ei liigu. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest (uskumatutest) asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast. "Annuska ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata
Seepärast saadetakse kaugemate vahemaade taha poolvalminult (rohelistena). Valmivad toatemperatuuril järele mõne päevaga. Järelvalmimise ajal muutub vilja väliskest kollakaks või oranziks. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom. Lehed vilja tipus olevast tutist on kergesti väljatõmmatavad. Küps vili säilib +6-7C temperatuuril ja 95%lise õhuniiskuse juures kuni 2 nädalat. Külmutamist ei talu. Juba alla +5C temperatuuril tekivad viljalihas pruunid kuni mustad plekid. Toiduks tarvitatakse eelkõige toorelt seibideks, viiludeks või tükkideks lõigatuna. Söödav osa moodustab umbes 70% vilja kaalust. Kasulikum on osta suuremaid vilju, sest neil on söödavat osa suhteliselt enam. Värskete viljade kõrval on müügil ka konserve, peamiselt kompottide näol, samuti mahla. Ananassist valmistatakse ka karastusjooke, veini, viina, kontsentraate jm tooteid. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:11- 12) Aprikoos
Islandi sambliku toimeainetel on ka omadus katta limaskesti, seepärast on teda kasutatud seedehäirete korral. Islandi käokõrv on Eestis tavaline liik. POROSAMBLIKUD koosnevad esitallusest (pinnasel asuvatest soomustest) ja teistallusest (maapinnalt tõusvad naasklid, karikad, sarvetaolised või põõsasjad samblikukehad). Teistallus on tavaliselt 1,5-4 cm pikk, hallikat või rohekat tooni; vahel on arenenud ka pruunid, kollased või punased seeneeoslad e.apoteetsiumid karikate servades. Porosamblikud kasvavad kuivades liivastes kasvukohtades aga ka kuival turbapinnasel, katustel, kändudel, sammaldunud kividel. Tavalisemad liigid on: kobar-porosamblik, kõdu-porosamblik, lehter-porosamblik, naaskel-porosamblik, sarv-porosamblik, kähar porosamblik, karik-porosamblik jne. Raiestikel: suureneb kõrreliste metskastiku, lamba-aruheina, lubika ja samblike ohtrus.
selline pseudoleetumine : muldade grupeering, mis on tekkinud ühesugustes tingimustes. Võidakse jaotada Deferritisatsioon rauast vaesumine alltüüpideks. Segregatsioon tagasihapendumisel pruunid laigud, kelmed · Alltüüp tüübi alltüüpideks jaotamisel võib aluseks võtta mingid olulised Autoaluminisatsioon Al suhtelise osakaalu suurenemine erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides või ka mullaprofiilide Lõimiste kokkupuutepinnal võib areneda ka lessiveerumine põhimõtteline erinemine mingitel lisapõhjustel. Kõik tüübid ei pea olema
Kõhupool on helehall ja kollaka varjundiga (MacDonald, Barrett, 2002). 23 Tiibade siruulatus on tõmmulendlasel 200-250 mm, küünarvarre pikkus 32-39mm ja kehakaal tavaliselt 4-10 g (Masing, 2001). Tiivad on kitsad ja küljekannus kinnitub jalale varvaste alguskoha kõrgusel, kannus on lühem kui pool sabapikkust (MacDonald, Barrett, 2002). Nina, kõrvad ja lennused on tõmmulendlasel pruunid (MacDonald, Barrett, 2002). Kõrv on 13-17 mm pikk, piklik ning õhuke, mitteläbipaistev ja üsna tume. Kõrvad on lühemad kui habelendlasel ja see on üheks nende kahe liigi eristamise tunnuseks. Traagus on sirge ja terava tipuga (nooljas), tipuosas tume, tagaserv võib olla veidi kumer, ulatub pooleni kõrvapikkusest (Masing, 2001). Kõrvalesta välisserval on selged sälgud, mis ulatuvad teravneva traaguse tipust allapoole. Kõrvalestal on 4-5 põikivolti (MacDonald, Barrett, 2002).
4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom. Küps vili säilib +6-7 temperatuuril kuni 2 nädalat. Külmutamist ei talu, juba alla +5 temperatuuril tekivad viljalihas pruunid plekid . Toiduks tarvitatakse eelkõige toorelt seibideks, viiludeks või tükkideks lõigatuna. Söödav osa moodustab ca 70% vilja kaalust. Kasulikum on osta suuremaid vilju, sest neil on söödavat osa rohkem. Avokaado Müügil on nad tavaliselt poolvalminuna, mil vili on veel kõva. Toasoojuses valmivad järele paari päevaga. Vili on tarbimisküps, kui sõrmedega vajutades koor veidi järele annab ( tundub pehmena) ja raputades on tuuma loksumine vilja sees kuuldav
üle 1000 °C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides ( 1100-1700 °C) 4 Savitellised Savitelliseid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Aseri Tellis". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oransid. Telliste põhisuurused on 250 x 120 x 65 mm ja 250 x 120 x 88 mm. Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%. Külmakindlus peab olema vähemalt 15 tsüklit, mahumass 1800 1900 kg/m³, ühe tellise mass 3,5-3,8 kg. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt
4 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom. Küps vili säilib +6-7 temperatuuril kuni 2 nädalat. Külmutamist ei talu, juba alla +5 temperatuuril tekivad viljalihas pruunid plekid . Toiduks tarvitatakse eelkõige toorelt seibideks, viiludeks või tükkideks lõigatuna. Söödav osa moodustab ca 70% vilja kaalust. Kasulikum on osta suuremaid vilju, sest neil on söödavat osa rohkem. Avokaado Müügil on nad tavaliselt poolvalminuna, mil vili on veel kõva. Toasoojuses valmivad järele paari päevaga. Vili on tarbimisküps, kui sõrmedega vajutades koor veidi järele annab ( tundub pehmena) ja raputades on tuuma loksumine vilja sees kuuldav
mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. 2. Kaudselt – nakatunud kännu juurestiku läbi levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Sagedasem variant. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes moodustavad võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli.
juba kaua toimunud. Julie tüdines Derekist ära, kuna too ei rikkunud reegleid. Derek läheb keldrisse ning lõhub kirstus tsemendi ära. Ta helistab politseisse. Lapsed on kõik Julie toas ning räägivad emast samal ajal kui politsei saabub. 3. Jack on romaani algul 14-aastane ning veidi hiljem 15-aastane. Ta on kahvatu nahaga, kuna viibib päikese käes väga vähe ning pruunid lodevalt rippuvad juuksed. Jackil on näos vistrikud, mille pärast ta isa teda ka narrib. Ühel hetkel otsustab Jack enda pesemise sootuks lõpetada, sest „kes teda ikka vaatab“. Ta juuksed on räpased, pikad ning hambad kollased ja riided haisevad. Jack on puberteedieas ning tal tekivad ebasündsad mõttet oma õest Juliest. Jackil ei ole sõpru ning ta ei tegele millegagi, kuid loeb läbi Sue kingitud raamatu, mis talle väga meeldib
Ahjust tulnud toote temp 40...100°C, järsul jahtumisel jääval tootesse temp.pinged. Põletustemperatuur tellistel 900...1000°C. Põletamisaeg sõltub toote massivsusest ja savist, tellistel 1,5...2 ööp. 6 2.3. Omadused Savitellised keraamiline ehitusmaterjal. Jaguneb alaliikideks. (Aseri ja Eesti tellis on värvuselt, punased, oraanzid, pruunid. Telliste põhisuurused on 250x120x65 mm (tingtellis) ja 250x180x88 mm (moodultellis). 2.4. Saviteliste alaliigid - Täistellis - Auktellis - Viimistlustellis - Vooderdus - Nurktellised - Klombitud tellised - Ahjutellised - Korstnatellis - Samotttellis - Klinkertellis ja Poorsed tellised 7 2.5
Väga headel aastatel võib olla kaks pesakonda. Mink on samuti aasta läbi seotud urgudega, mida vajab varjeks. Vaenlasteks saarmas ja rebane. Tüvepikkus: 45 cm; kaal 0,5 - 2 kg Üksikjälg: sarnaneb tuhkru omale www.jahindusinfo.ee Kärp e suurnirk, (ka hermeliin) ja nirk (ei ole jahiulukid) on mõlemad meie kohalikud liigid. Suvekarvas ülalpool pruunid, kõhupoolelt kollakasvalged, talvekarvas mõlemad valged. Kärp on suurem kui nirk, kuid üksikisenditel looduses on suuruse alusel tihti raske vahet teha. Heaks tunnuseks on saba värvus: nirgil on see vastavuses suve- ja talvekarva värvusega, kuid kärbi saba on alati (nii suvel kui ka talvel) musta otsaga. Üksikeluviisiga, valdavalt öise aktiivsusega loomad. Head ronijad ja urgudes-käikudes liikujad (kütivad niiviisi närilisi kärpi on isegi kodustatud näriliste tõrjeks kodudes.
Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. 7 Eesti selgroogsed Linnud Karvasjalg-kakk Karvasjalg-kakk on kõige enam hakisuurune. Tema selg ja tiivad on pruunid heledate laikudega ja rind ning kõht heledad pruunide laikudega. Saba on samamoodi altpoolt hele ja pealtpoolt tume. Tema nägu näeb välja nagu küliliipööratud hall kaheksa, mille rõngaste keskel asuvad keskmise suurusega silmad ja mille keskkoha all asub kollane nokk. Kakk on oma nime saanud selle järgi, et tema varbad on sulgedega kaetud ja tunduvad karvastena. Küüned nende karvavarvaste otsas on mustad. Karvasjalg-kakku võime kohata tavaliselt suuremates metsades.
Kevadel tuleks tagada aga peenesõmeraline mullastruktuur. Külvamine: Sobiv külviaeg oleks mai I pool. Hilisema külvi korral jääb koristusperiood liiga hiliseks. Sobiv mullatemperatuur külviks oleks 8°C. Sobiv idanevate seemnete arv m²-le on 600...800 (umbes 50 kg/ha). Sobivaks külvisügavuseks on 2...3 cm. Tavaliselt külve ei rullita. Seda tehakse erandina ainult väga kergetel või põuastel muldadel. Koristamine: Lina on koristusküps, kui taimed on pruunid ja taime raputades on kuulda kupardes seemnete sahisemist. Sordist olenevalt võivad varred aga olla veel rohelised. Seemnete niiskus sellel ajal on umbes 30%. Kombaini ummistuste vältimiseks võib põldu 10...15 päeva enne koristust glüfosaadiga pritsida. robleemiks võib kujuneda koristusjärgne taimemass, mis maha jääb. Seda on tavaliselt raske sisse künda. Selle kergendamiseks tuleks põld enne kündi siledaservalise randaaliga künni suunas randaalida või künnieelselt rullida.
Oluliseks uuenduseks on ka lühem töötlemise aeg. Võtab vähem aega, et saada fantastiline värv ja hämmastav sära. Cutrin SCC-Reflection püsivärvide kollektsioon on loodud sobima põhjamaise juukse- ja nahatüübiga. Kogus 60ml. Retsept 1:1. On erinevaid värvipalette: 1. Sügavad Red Berries toonid on inspireeritud looduse punastest marjadest 2. Hard Stones toonid on saanud inspiratsiooni kividest 3. Kuldse varjundiga pruunid Midsummer Golds toonid 4. Pehmed, liivased Midsummer Sands toonid 5. Ilusad Gold Havanna toonid, mis katavad halli 6. Külmad Mystic Mahogany toonid 7. Loomulikud Nordic Naturals toonid 8. Rikkalikud vasekarva Rich Coppers toonid 9. Intensiivsed Wild Woods toonid Valikus on endiselt Neutral Ash ja Matt, Special Blonds, Silver ja Pastel Blonds toonid ning kuus Season Mix segatud tooni. 7.2 Kergvärvid Cutrin Reflection poolpüsivad juuksevärvid
magneesiumi jamas osaline, kuid ka sellele ei pööranud Tooder tähelepanu. Nende jutuajamist segas Aabel. Poistele tundus, et nii Aabel, kui ka Tooder ise, pole täie mõistuse juures. Tooder uskus, et kõik on Jumalast ette määratud. Hr. Hellmann/Helmhotz Kõhn ja vöikesehääleline vanamees, peenike kortsus kael kahe numbri võrra tarvilikust suuremas kõvakraerõngas. Pisikeses halli- ja roosalaigulises näos kuldraamiliste prillide taga olid pruunid silmad. Härra Hellmann oli autoriteet. Mitteainult nelja põlve kösterkoolmeistrite järglane ja endine Mauruse inspektor, vaid poolte keskoolide lõpuklassides pruugitavate füüsikaõpikute autor ühtlasi. Kriiditolm, mis kattis enamus ajast tema rõivaid, oli tema hüüdnime aluseks Tolmuahv. Härraga ei tulnud jorutamisest midagi välja. Tal ei tarvitsenud klassi poolegi vaadata, et näha mis seal sünnib.
Värvus oleneb lisanditest, mida kasutatakse alljärgnevalt: · lisatakse sulamassile · õhuke värviline klaasimassi kiht piserdatakse klaasile puhumise käigus mitmekihiline klaas, · keraamilise pigmendiga kaetakse üks pind · maalimine (värvimine). Näiteks rauaoksiidid annavad klaasile roheka värvi. Peale värvi on värvilistel klaasidel ka muid selektiivseid omadusi: · Kollased ja pruunid klaasid võivad takistada bioloogilisi protsesse · Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust. · Hall klaas tõkestab nähtavat valgust. Tihedus. Tavalise ehitusklaasi tihedus on 2500 kg/m , üldiselt aga 2200-3000 kg/m klaasi koostisest 3 3 olenevalt. Optilised omadused.
Mullaprofiil ajutiste liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud Egl horisont, tekkinud lessiveerum. + ülagleistumisest, osal Baf horisont A all, osal puudub Baf horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, nn. "keetelised" mullad, mida õhem ülemine kiht seda probleemsema veereziimiga. Wakt.0-75 ...2000 t/ha, vajavad sügavkobestamist Muldade boniteet 40-50 hindepunkti e. VI hindeklass. LP pruunid kahkjad - A-Baf-Egl-Bt-C2 L(P) heledad kahkjad - A-Egl-Bt-C2 LPg.- neil on gleistunud ka Bt-horisont (144000 ha) profiil Boniteet põlluna 35-40 hp (VII kl.), pärast kuivendust 40-45 hp. (VI kl.) MKT: jänesekapsa-naadi, Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskm. (>2%), produktiivsus väga kõrge > 15 t/ha aastas, veereziim ei vaja metsana reguleerimist. Leetunud mullad Lk Välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil leetumise tulemusena. - lähtekivim punakaspruun l, sl või ls1
Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida Ananass | Küpse ananassi leidmine poelettidelt on küllalt problemaatiline. Küps vili on muljumisel veidi vetruv ning tema allosast hoomab meeldivat ananassilõhna. Lõhnatut ananassi peaks hoidma toatemperatuuril mõned päevad, kuni on tunda aroomi. Poes proovi valida kergelt lõhnav ja vigastamata vili. Küps vili säilib 67 soojakraadi juures kuni 2 nädalat. Külmutamist ta ei talu, juba alla +5 kraadi tekivad viljalihas pruunid plekid. Seega ei tohiks tervet ananassi mingil juhul säilitada külmikus, tükeldatud ja kooritud vilja aga võib kaetuna hoida külmkapis kuni kolm päeva. Avokaado | Müügil on nad tavaliselt poolvalminuna, kui vili veel kõva. Toasoojuses valmivad nad järele paari päevaga. Avokaado on söömisküps, kui sõrmedega vajutades koor veidi järele annab (tundub pehmena) ja raputades on kuulda tuuma loksumist vilja sees.
Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge seisab tiheda rõngana selle ümber. Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Väike veretäpp munarebus või pruunid täpid munavalges on kergesti eemaldatavad iluvead, mis ei mõjuta muna kvaliteeti. Munakoore pruun ja munarebu tugevkollane värvus on samuti vaid silmailu, mis ei avalda mõju maitsele või toiteväärtusele. Iseasi on eridieediga saavutatud muutused koostises, nagu näiteks tervisemunade puhul. Muna ei sobi mikroahju. Toores muna plahvatab mikroahjus kuumutamisel oma siserõhu mõjul. Ka keedetud muna tasub üles soojendada kuumas vees, aga mitte kunagi mikroahjus,
et marinaad seguneks ja kanatükid saaksid sellega kaetud. Võimaluse korral jäta poolkoivad ööseks külmkappi marineerima või hoia neid toasoojas vähemalt 30 minutit kuni 2 tundi. Kuumuta ahi 210 kraadini. Võta kanatükid kotist välja, pühi liigne marinaad ära ja säti tükid fooliumiga kaetud ahjupannile. Nirista peale ülejäänud 2 sl õli ja küpseta ahjus umbes 30 minutit või kuni kanatükid on pruunid, kohati ülikrõbedad ja mahlakalt läbi küpsenud. REBEKA BANAANIKEEKS (Allikas "Pereköögi kokaraamat") 2 banaani (mida pruunim seda parem) 175 g võid 1 dl suhkrut 3 muna 4 dl nisujahu 2 tl küpsetuspulbrit 2 tl vanillsuhkrut 0,5 tl kaneeli Püreesta banaanid kahvliga. Vahusta toasoe rasvaine suhkruga, lisa vahustamist jätkates üks haaval munad. Sega hulka küpsetuspulbri-jahusegu, vanillsuhkur ja kaneel
erosioon, sest suurem osa maast on järskudel kallakutel. Boliiviast Colombiani on mõõdukatel kalletel ja jõgede kallaste ääres põhiliselt puna-, pruun- ja mustmullad. Halvema äravooluga kohtades on päris viljakad läbilaskva liivase horisondiga mullad. Need mullad on majanduslikult kõige olulisemad Boliiviale, Peruule ja Ecuadorile. Suurematel kõrgustel on mullad õhukesed ja kivised. Mõnel pool on vulkaanilisest tuhast mullad. Colombias on liivased kollased ja pruunid mullad nõlvadel ja kuristikel suurte kohviistanduste aluseks. (Andes Mountains, 2016) 4.2.3. Tootmine Põllumajanduses töötab 32% Boliivia, 25-27% Peruu ja Ecuadori, 17% Colombia ja 13% Tšiili rahvastikust. (The World Factbook, 2016) Paljudel nõlvadel on arendatud terrasspõllud, et suurendada põllumajanduseks sobiva maa suurust. Peamised põllukultuurid on kartul, mais, põldoad, kohvioad ja kinoa. Piirkonna looduslikke
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Toalilled Uurimistöö G1L juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 2. Inglitrompet ..........................................................................................lk 4 3. Ogaõun ............................................................................................. lk 5 4. Dendroobium .......................................................................................lk 6 5. Agaav ............................................................................................. lk 7 6. Adiantum ........................................................................................... lk 8 7. Allamanda .....................................................
Kuressaare Ametikool Sotsiaaltöö ja iluteeninduse õppesuund Juuksur Galina Latkina Peanaha ja juuste probleemid ,haigused ning häired Referaat Juhendaja: Klaarika Muul Kuressaare 2017 Alopeetsia Alopeetsia (Alopecia areata) on levinud autoimmuune nahahaigus, mis põhjustab juuste kadu peanahal ja kehal. Algab see tavaliselt ühe või mitme väikese, ümmarguse ja sileda laiguga peanahal ning süvenedes võib lõppeda kõikide juuste väljalangemisega (alopeetsia totalis ) või kogu keha karvade ( kehakarvad+juuksed ) väljalangemisega (alopeetsia Universalis). Alopeetsiat esineb nii meestel kui naistel igas vanuses. Tihti saab seisund alguse juba lapseeas. On pakutud, et seisund esineb umbes 147 miljonil inim...
Laua ees olevale servale asetatakse nööp või puust ringike. Mängija püüab nööbi nipsutamisega rivis olevaid topse maha nipsutada. Eelnevalt lepitakse kokku, mitu korda iga mängija saab nipsutada. Kes kõige rohkem märki tabab, on võitja. VÄRVIPALETT Eesmärk: õppida eristama põhivärvide variatsioone ja toone tumedust ja heledust Vanus: 5-6 a Vahendid: nt kollased puulehed, rohelised taimede lehed, pruunid puukoore tükid vms Mängu käik: Kõik lapsed korjavad kollaseid puulehti (rohelisi lehti, puukoore tükke, jne). Seejärel panevad lehed kas kaares või sirge rivina alusele, järjestades need heledamast tumedamani üksteise kõrvale. KES PUUDUB? Eesmärk: arendada tähelepanu Vanus: alates 5. eluaastast Osavõtjad: vähemalt 10 (sõltuvalt laste vanusest, noorematega vähem, vanematega rohkem) Mängu käik: Mängujuht saadab ühe lapse rühmaruumist välja
Mari Haavel on pildistanud need narüürmordid uurimaks valge vaheldusrikkust. Supititina range ja skulpruraalne olek ülemises külma valgusega pildis, pehmeneb heledama pildi kollakas valguses nostalgiliseks anumaks. · ... meie kogemusest. Värvuse üle ei otsusta me sageli mitte selle järgi, mida näeme, vaid selle järgi, mida teame. Näiteks ei arva me, et kätepesija käed on olnud enne pesu pruunid nagu nägu varjus. · ... pinna omadusest. Siledalt pinnalt peegelduvad valguskiired paralleelselt, krobeliselt pinnalt ebakorrap äeaselt ja hajuvalt. 5 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON · ... teiste värvide lähedusest tajuväljas.
Tsiilis on põllumaad kasutada üsnagi vähe, maastiku mägisuse tõttu. b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Pinnamood ei soosi põllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa, mille tõttu on põllumajandusega tegelemine küllaltki raskendatud. c) Mullad. Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi-gleimullad ja kastanmullad, lõunaosas pruunid metsamullad ja ka kastanmullad. Muldade viljakus on keskmisest madalam ja ei soodusta looduslikult põllumaade rajamist.Kuna riik on mägine, on seal ka vulkaanilised mullad,mis ei ole viljakad. Samuti mõnedes osades on mullakiht väga õhuke, sest sinna on tekkinud värske, noor muld. d) Maaparandustööd Maade niisutamise ja kuivendamisega Tsiilis ei tegeleta, sest vastavalt regioonile pole see vajalik ja ka otstarbekas.
Naitena voib tuua monede valget tougu koerte ristamise pruunide koertega, kus F1 polvkonnas saadakse ainult valged jarglased. F2 polvkonnas toimub lahknemine 12:3:1 (vastavalt valged: mustad: pruunid). Valgetel koertel esineb dominantne parssiv (inhibiitor) geen I, mis blokeerib pigmendi tekke, selle retsessiivne vorm i aga voimaldab pigmendi sunteesi. Geen B maarab musta varvuse ja selle alleel b pruuni varvuse. Seeparast on genotuubiga I-B-ja I-bb valged, iiB-mustad ja iibb pruunid. Analoogiline lahknemine esineb hobuse varvustunnuste puhul. Epistaatiliseks dominantseks geeniks on halli varvust maarav geen, mis norgendab pigmendi sunteesi ja pohjustab valkjas-halli varvuse. Geen B maarab musta varvuse, b -raudja. Hallide (RRBB) ja raudjate (rrbb) omavahelisel ristamisel saadakse F1-s koik hallid (RrBb), F2-s aga halle 12/16 (R-B-ja R-bb), 3/16 musti (rrB-) ja 1/16 raudjaid (rrbb). Dominantne epistaas lahknemissuhtega 13:3 ilmneb sel juhul, kui hupostaatilise geeni
katusekambrisse ning eest leitakse vana Gray, nuga rinnus ning tema noorpõlve portree. Gray tuntakse ära vaid tänu sõrmusele. Romantismi tunnused (lk. +lõik) 11(a2), 18(1, a1), 49(Henry raamatukogu), 80(2-Sibyl Rosalindana), 85(1,3 teatrisaali rahvas), 98(2), 129(2- Romaani kirjeldus), 134(a1), 135(1-koidu ajal), 188(1), roosvalge poisiiga 223 Tegelased: lord Henry Wotton e Harry - avaldas portree kohta oma arvamuse, 10(a3); 15(3); 21(5); pruunid silmad (62.1), elab Curson Street´il, 23(6), 24(3) Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja (10), kunstnik, tegi portree Gray´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena (19), lk 22, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux (37, 38), Selby on tema oma (38) Lord George Fermon - sõbralik(36-1), laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma (38, 37(a1)), romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta
Sellised on näiteks Rõuge Kaussjärv ja Kooraste Linajärv. Püsiv jääkate tekib Eesi väikejärvedel harilikult novembris, suurematel detsembris. Jääkate sulab aprillis. Jää on kõige paksem märtsis (3050 cm, harva enam). Vee värvus varieerub rohekassinisest kuni punakaspruuni ja tumepruunini. Enamiku järvede vesi on kollakasroheline või rohekaskollane. Suvel on vesi rohekama tooniga, ülejäänud aastaaegadel valdavad kollased ja pruunid toonid. Järvede vesi on tavaliselt väikese läbipaistvusega, seda eriti suvel vetikate vohamise kõrgperioodil. Ligi 50% uuritud järvedest on vee suvine läbipaistvus alla 1,5 m. Kõige väiksem (0,2 0,3 m) on see Harku, Peta- ja Pappjärves. 37% on vee läbipaistvus suvel 1,53,0 m, 3% üle 4,5 m. Järvevee värvus koos fütoplanktoni hulgaga määrab olulisel määral vee temperatuuri- ja hapnikukihistuse. Vee koostis
mittevajalikud sekeldused, aitab rahuneda ja passiivne olla.(9) 18 2.11 Pruun Pruun on loomulik-elegantne värv. Ka see värv võib rõhutada Teie rõivaste kassikalisust. (8) Punakaspruun sisendab leebust ja pehmust, loob kindlustunnet. Beezikaspruun tasandab ja vähendab ülemäärast aktiivsust. Indias on see leinavärviks. (9) Pruun on maalähedased värvid. Pruunid toonid on soojad ja pehmed ning tekitavad turvatunnet. Pruuni eelistavatele inimestele meeldib soliidsus koos mugavuse ja lihtsusega. Inimestena on nad töökad, lojaalsed ja neil on oma tugev arvamus. Siiski sobib kerge huumor alati vestluse juurde. Neile meeldib, et neid ümbritsev on kontrolli all ja nad suudavad kontrollida ka iseennast. Perekond, turvalisus ja kuulumine on tähtsal kohal.(10) 2.12 Valge Valge kiirgab kõikides toonidest rohkem valgust ja energiat
Gellée ● Lorraini peetakse suurimaks peisažistiks, nn. maastikumaali Raffaeliks. ● Lorrain arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate, kulissitaoliste massidena puud, varemed vms., keskel aga avaneb vaade kaugusesse. Hakkab esimesena kujutama päikest – lähtub valguse ja armosfääri meeleoludest. Julgeb päikest kujutada ka tema keskpäevases heleduses. ● Tema varasemates töödes valitsesid rasked pruunid toonid; keskperioodi tööd on maalitud soojades kuldtoonides, hilisema aja maalidele (u. a. 1650) on omane selge, läbipaistev hõbehall koloriit. ● Lorrain pühendas palju aega looduse tundmaõppimisele, sellest annavad tunnistust arvukad natuurist tehtud joonistused. Nendest konstrueeris ta hiljem ideaalmaastikud, kus valitseb rahulik, idülliline ja lüüriline meeleolu. Claude Lorrain. Port Scene with the Villa Medici Claude Lorrain. Merkuur varastab Admetose härjad, 1645
Ega ma väga ei mäleta, mis seal toimus aga kohtusime ühe kohalikuga, kes oli keeldunud sealt lahkumas. Ta käis meie juures söömasiga päev, kuna omakasvatatud toit oli liiga mürgine. Mäletan veel seda, et kala püüdmine oli seal keelatud aga me tegime seda ikka, enda igavuse peletamiseks, ega me neid ei söönud aga tegevust oli vähemalt. Mäletan ka seda, et sealt, kus radioaktiivne pilv üle oli käinud oli kõik pruun. Puud olid pruunid ja taimed, muru üldse ei olnud. Kaitseriietust meil samuti ei olnud. Käisime küll iga päev tuumajaama juures meestele süüa viimas aga mingit kaitseriietust meile ei antud. Suhtlemine meestega, kes seal olid oli lõbus, viskasime kogu aeg nalja ja rääkisime anekdoote, ega meil midagi muud paremat teha nagunii ei olnud. Iga päev jõime „samakat“ enda ravimiseks ja nii see elu seal kulges
TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikuka...
Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, kus pole soodsaid tingimusi põllumajandusega tegelemiseks. Lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus) Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Põud, mis viimastel aastatel teeb suurt kahju, mõjutab just põllumajandust, sest seal on niigi kuiv kliima
25. Millisesse masside vahemikku kuuluvad ,,normaalsed" peajada tähed? Kui mass on üle 100 Päikese massi, siis tähte ei teki. Samuti, kui mass on alla 1/10 Päikese massist, siis ka ei teki (pruun kääbus tekib) 26. Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? Kui mass on liiga suur, siis tekivad mitmiktähed. Kui mass liiga väike, siis sisetemperatuur ei tõusegi vajaliku 10 mln kraadini, t on liiga madal, näha neid ei ole. Pruunid kääbused. 27. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Vt eespoolt küs 24 + juba ammu enne päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilise elemente. Vähemalt osa massiivsemaid tähti pidi olema selleks ajaks oma evolutsiooni lõpetanud. 28. Tähe aastaparallaks on 0,07 kaaresekundit. Kui kaua tuleb valgus sellelt tähelt meieni? D=1/p; 1/0,07=14,3 pc => 46,6 ly 29
folklore.ee/? menu=taime&botid=148. 10.09.2013. Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hkopsur2.htm. 10.09.2013. 1.23 Päevakübarad (Rudbeckia) Konkreetne liik: särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) (joon. 45, joon.46) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-80 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstiste, enamasti harunenud vartega rohttaimed. Lehed: tumerohelised, terved. Õied või õisikud: suured, kollased, oranzid või pruunid. Liigi eritunnused: väga rikkalik õitseja, tundlik liigniiskuse suhtes. Kasvukoha nõuded: päikesepaisteline kasvukoht, vett läbilaskev, tavaline aiamuld. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenar, vabakujuliste rühmadena murus, põõsaste ja okaspuude ette. Joonis 45. Särav päevakübar (http://www.capel.verygreen.co.uk/gh4w_09_idents_1_week1.php) Joonis 46. Särav päevakübar Kasutatud kirjandus: Hansaplant. SÄRAV PÄEVAKÜBAR 'GOLDSTURM'. Kättesaadav http://www.hansaplant
Eestis on paljudel taimedel kõikjal levinud juuremädanikke tekitavad juureingerjad perekonnast Pratylenchus. Rühma kuulub kümneid raskesti eristatavaid liike pikkusega alla 0,5 mm. Kirjanduse andmetel (Decker, 1969; Loof, 1978; Evans et al., 1993) võib neist kaheksa liiki parasiteerida teraviljadel, osa küll ainult soojema kliimaga maades. Kõik niiduingerjad tungivad juurtesse ja neis liikudes jätavad nad enesest järele kahjustatud taimekoe, milles tekivad pruunid või mustjad laigud. Pratülenhoosi üldiseks tunnuseks on mullaväsimus. Taimed kiduvad ja võivad värvuselt olla tervetest heledamad, saak aga langeb tunduvalt. (234 EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA ) 8 Limused Limuste(mollusca) seas on esmapilgul üsna erineva välimusega loomarühmad. Eestis elavad neist karbid ja teod. Nende keha on pehme ja limane
Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad (Wikipedia). Võra võib olla koonusjas, sammasjas, kuhikjas. Koor on hallikaspruun, vanemas eas plaatjas või soomusjas, küllaltki õhuke. Noored võrsed on kollakas- või punakaspruunid. Pungad on teritunud tipuga, pruunid ning vaiguta. Okkad kinnituvad võrsel olevale puidust näsale ja on 1,5-2,5 cm pikad, terava tipuga. Püsivad puul kuni 10 aastat. Isaskäbid on ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel, emaskäbid punakad või rohelised, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul. Valminult käbid pruunid, 8-12 cm pikad. Talub hästi kärpimist, mistõttu iluaianduses on levinud hekitaim (Hariduskeskus). Joonis 5. Harilik kuusk Keila-Paldiski raudtee ääres.
Selge ja puhas oranz on niisiis tähtis värv, mis annab jõudu ja energiat oma ambitsioonide rahuldamiseks, aitab olla aktiivne ja astuda samme ideede realiseerimiseks igapäevaelus. * Oranzikaspunane Kui auras esineb oranzikaspunast, märkame indiviidi juures kalduvust üle reageerida, Eriti raske haiguse puhul kaasnevad mustjaspruunid alad, mis tähendab, et haigusega tuleb nii tavameditsiini kui tervendamise abil kindlasti edasi tegeleda. * Pruunid toonid näitavad üldiselt energiataseme ja elujõu langust, mõnikord ka valu, kuid sel juhul on need peamiselt koos mustade toonidega. Üldiselt võib öelda, et mida tumedam pruun, seda halvem on aura selle osa energeetiline seisund. Erk punakas oranzikaspruun annab sageli märku, et raskel haiges koes toimub tervenemisprotsess. * Kuldpruun Kui indiviid on surres rahulik ja leebe, ilmub ta füüsilise keha ümber
kalu sütel või siis mässiti paberisse ja süüdati põlema andmaks nii oma toidupoolisele suitsu maitset. Kuid siiski peeti kõige magusamaks värske kala liha. Söödi isegi kalamarja, mida kasutati pirukateses ning käkkidena supis. Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
