Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti merejõudude juhataja staabiülem Tartu rahu · Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Eesti osapoolt juhtis Eesti Ajutise Valitsuse välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt Adolf Joffe. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. · Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.
§10. Kunst Itaalias 16.sajandil. Leonardo ja Raffael (Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaeg) Kristjan Tammi Tartu Jaan Poska Gümnaasium 10.a 21.05.13 Kunst itaalias 15. sajandi lõpp Itaalias oli raske: 1)Sõjakäigud Itaaliasse. Kogu maa muutus hispaanlaste ja prantslaste vahelise võitluse tallermaaks. 2)Majanduse arengu aeglustumine 3)Suured maadeavastused > kaubateed Itaaliast mööda 4)Itaalia jäi killustatud maaks Kunst itaalias Kultuuris pole märgata mingit langust, kuna eelmistel
peamiselt oma piiride kaitsega. 18. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? Riikide vastastikune tunnustamine, määratleti riigipiirid, varade küsimus riigivara jaotati põhimõttel, et kummagi riigi varad jöövad antud territooriumi valdaja omandisse), sõjakahju hüvitamine, kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul. 19. Tähtsamad sündmused ja isikud: 24. veebr 1918 ;1918 nov – 1920 3. jaan; 2. veebr 1920; K. Päts, J. Vilms, J. Poska, J. Laidoner, J. Pitka. 24. veebruar 1918 – moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts, asepeaminister Vilms, välisminister Poska). November 1918 – 3. jaanuar 1920 – Eesti Vabadussõda K.Päts – Elas 1874-1956. Eesti riigiteadlane ja Eesti Vabariigi esimene president. J.Vilms – Elas 1889-1918. Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. J.Poska – Elas 1866-1920. Eesti riigimees. J.Laidoner – Elas 1884-1953
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P
Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid val...
kogemusi), baltisakslaste mõju kitsendamine I maailmasõja alguses autonoomia võimaluste oskuslik ärakasutamine ja I maailmasõjas osalenutest sai kogenud kaader tulevasele Eesti armeele. Nikolai II troonist loobumise ja Romanovite monarhia kokkuvarisemise järel 15. märtsil 1917 kuulutas Venemaal moodustatud Ajutine Valitsus välja kursi demokraatliku vabariigi moodustamisele. Eestis moodustati kohe suur hulk poliitilisi parteisid. Määrates Eesti kubermangukomissariks Jaan Poska, andis uus keskvalitsus kohaliku administratsiooni üle eesti poliitikutele. Eestlaste 1905. aastast alates kõlanud, üha tungivamate autonoomianõudmiste survel andis Ajutine Valitsus 12. aprillil 1917 määruse Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja omavalitsuse ajutise korraldamise kohta. Sellega sai Eestimaast (Põhja-Eesti) ja Põhja-Liivimaast (Lõuna-Eesti) üheks haldusüksuseks liidetud Eesti
ülemaailmne organ , mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja teha rahvusvahelist majanduslikku , kultuurilist koostööd. Eri aegadel liikmeid 63. Eesti I maailmasõja ajal Eesti 1917-aastal *2.03 streik, miiting- osales 20 000 inimest.Tartus rahvuslaste nõupidamine(autonoomia seaduse projekt) *26.03 Petrogardis demonstratsioon , osales u. 40inimest 30.03 Eesti sai autonoomseks, loodi ühtne Eestimaa kubermang, Jaan Poska kubermangukomissariks, loodi Maanõukogu ja Maavalitsus, 1. parlamentaarne rahvusesindus, rahvusväeosad: 1. eesti polk(ülemaks J. Laidoner) Oktoobripööre *27. oktoober Sai kubermangukomissariks Viktor Kingissepp *kõrgemaks võimuks Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee(rahvusväeosad saadeti laiali nende asemel punaarmee üksused, omavalitsustes enamlased, kujunes välja parteidiktatuur, arreteeriti rahvuslasi ja baltisakslasi, viidi läbi majanduslikud reformid: riigistati pangad,
Lääne-Läti, Riia. Läti valitsus põgenes Eestisse, palus abi*meie 3.diviis tungis P-Lätti, 15-23.06- Võnnu juures otsustavad lahingud. 23.06-Landeswehr löödi taganema*06 lõpus vabastati Riia, taastati Läti valitsus *07 andis Landeswehr alla, saadeti laiali*Lõuna-Läti vabastati Leedu, Poola armee poolt Vetapp(sügis-talv1919)-*okt algasid rahuläbirääkimised, toimusid Tartus(telegatsioonide juhid:Eesti:J Poska, J Soots Vene:A Joffe, I Gukovski) Tartu rahu-02.02.1920-kirj allaTingimused:1.riigipiir Eesti ja Venemaa vahel(12km laiune maariba Narva jõe taga, Ivangorodi linn, terve Setumaa, Petseri, Irboska) 2.EV ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist iseseisvate riikidena 3.kehtestati diplomaatilised suhted 4.EV sai 11t kulda, millega maksti ära osa võlgadest 5.Eesti ja Vene kodanikel lubati kodumaale tagasi pöörduda*Sõlmiti kaubandus- ja majanduslepingud
algasid Narvas lahingud Eesti rahvaväe ja PA vahel. Samal ajal algasid Tartus rahuläbirääkimised (Vene pool kasutas pealetungikatseid surve avaldamiseks). Dets. õnnestus PA-l Krivasoo ja Vääska juures Narva jõest üle tungida, kuid löödi tagasi. Nov.-dets. kaotas PA 15 000 surnut ja 20 000 haavatut, eestlasi langes 2000. Jätkati vallutamise katseid kuni vaherahu allakirjutamiseni Tartus 31.dets. 1919, mis hakkas kehtima 3.jan.1920. Tartu rahukonverentsil juhtis Eesti delegatsiooni Poska, Vene A.Joffe. Tartu rahulepingule kirj. alla 2.veb. 1920 Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki. Eesti kooseisu läksid mõned vene vallad Narvataguses ja Petserimaal ning saadi endale Setumaa. Kohustati mitte lubama oma alal teisele poolele vaenulike jõudude tegevust, u 38 000 eestlast tuli kodumaale tagasi. Eesti vabanes kohustustest Venemaa ees ja võlgade tasumisest (saadi 15 mln kuldrubla), kultuurivarad ja laevad tagastati Eestile
Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana. V Tartu rahu Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa ettepaneku rahuläbirääkimisteks, kuid esimesed katsed kukkusid läbi, kuna novembris alustas Punaarmee uute katsetega Narva juures Eestisse tungida, kuid rünnakud löödi tagasi. Eesti delegatsiooni juhiks rahukõnelustel oli Jaan Poska. Tartu rahulepingu sõlmimisega 2.veebruaril 1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina de jure Eesti Vabariiki. Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad: 1) Venemaa tunnustas Eesti riigi rippumatust iseseisvust igaveseks ajaks 2) Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad 3) Eesti sai 15 miljonit kuldrubla 4) Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale 5) Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega 6) Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad
Eesti, et rajada alused rahvuslikuks enesemääramiseks, kuid alguses täieliku riikliku iseseisvuse nõuet ei esitatud, kuna Vene keskvõim oli siiski veel küllalt tugev. 12. aprillil kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestile omavalitsuse andmise seaduse, kuna eestlased olid oma demonstratsioonides Venemaal olnud edukad ja Ajutise Valitsuse ära hirmutanud. Selle seadusega ühendati Põhja ja Lõuna Eesti üheks kubermanguks, keskvõimu kõrgeimaks esindajaks sai Jaan Poska. Esimest korda valiti rahvaesindus - Maapäev ja moodustati täidesaatev organ Maavalitsus, mille juht oli Konstantin Päts. Nende organite põhiülesanne oli koondada tagasi kodumaale Venemaale laiali paisatud eesti sõjamehed. 20. mail 1917 andis Vene väejuhatus loe ka esimese eesti rahvaväeosa loomiseks, kuid see ei tulnud kergelt, see oli Veebruarirevolutsiooni tagajärg. Kahjuks juhtus 21. oktoobril midagi. Saksa väed okupeerisid Saare-, Muhu- ja Hiiumaa,
Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Landeswehri sõda toimus 1919.a juunis. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlike Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. 23.juunil 1919 saavutati Landeswwhri üle võit, sellel päeval hakati hiljem tähistama võidupüha. Eesti majanduslik olukord ja ka sõjaline situatsioon nõudis rahu kiiret sõlmimist. Tartus alanud rahuläbirääkimisi juhtus Jaan Poska. Rahulepingule kirjutati lõpuks alla 1920. a 2. veebruaril. Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad: Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust igaveseks ajaks, Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad, Eesti sai 15 miljonit kuldrubla, Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale, Eesi ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega, Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad. Vabadussõda kestis 402 päeva ja nõudis eesti rahvalt 3600
1919 sügisel jõudis Punaarmee taas Eesti piiridele. Narva piirkonnas puhkesid ägedad lahingud, kuid vaatamata suurtele kaotustele ei suutnud Punaarmee Eesti kaitsest läbi murda. Ka Eesti oli sõjast kurnatud. Venemaa tegi Eestile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Lääneriigid seda heaks ei kiitnud, kui Eesti otsustas lähtuda oma rahvulikest huvidest ning sõja lõpetada. 5. detsembril 1919 Tartus alanud läbirääkimised olid rasked ning Eesti delegatsiooni juhiks oli Jaan Poska. Rahuläbirääkimiste ajal üritas Venemaa mitu korda Narva rinnet murda. Kui aga rünnakud läbi kukkusid nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetama.1920 3. jaanuaril lõpetati lahingud rindel ning 2.veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.
Ka need õpingud läksid K. Pätsil hästi korda, eriti oli ta huvitatud Rooma õigusest ja Balti eriõigusest. 1898. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cand.jur. kraadiga. Kuigi mitmed soovitasid tal minna üle teaduslikule tööle ülikoolis, valis ta endale hoopis poliitikakarjääri ning kolis 1900. aastal Tallinnasse. Tegevus enne presidendiks saamist Peale Tallinnasse kolimist hakkas K. Päts tegutsema advokatuuri alal J. Poska abilisena. Ta hakkas planeerima uue ajalehe väljaandmist Tallinnas. Loa siseministeeriumi käest sai K. Päts küllaltki lihtsalt. Esimene number päevalehest "Teataja" ilmus 10. novembril 1901. Sellest peale algaski kauakestev võitlus K. Pätsi "Teataja" ja J. Tõnissoni "Postimehe" vahel. "Teataja" sai kiiresti väga populaarseks Tallinna ajaleheks. Ajalehe normaalset väljaandmist raskendas tsensuur, lehe sisu sai rängalt kannatada. Aprillis 1905 valiti K. Päts abilinnapeaks,
,,Konstantin Päts" Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga, kaitstes doktori dissertatsiooni Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast ...
Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss suruti maha. Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. 8. Mõisted TV lk. 40. Lisaks ASUNDUSTALU mõisamaast moodustatud talu(?). KULTUURAUTONOOMIA- seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal. 9. Inimesed: Jaan Poska. Eestimaa kubermangukomissar,Eesti välissaatkonna juht, välisminister, Venemaaga peetavate läbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht (kirjutas Eesti poolt alla rahulepingule) Konstantin Konik Eestimaa Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Vilmsiga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Konikuga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Viktor Kingissepp - Eesti Kommunistliku Partei rajaja ja juht, Enamlased
28.07.1914 – 11.11.1918 (Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu) I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud: Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu. 2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada. Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotri...
Jaan Tõnisson- Postimehe peaoimetaja(1986), tema juhtimisel tõstis ajaleht esile eeslaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki t...
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei.
Tekkinud segaduses nägid võimalust rahvuslased, kes hakkasid Ajutiselt Valitsuselt taotlema Eestile autonoomsust. Kui AV kõhkles, korraldasid eestlased Petrogradis protestimarsi, kus osales umbes 40 000 eestlast. 30. märtsil kuulutas AV välja Eesti Autonoomia Venemaa koosseisus. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse eesotsa astus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu (Maapäev), täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus. Eesti keel kuulutati kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks. Kõik riigiametnikud pidid oskama eesti keelt. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi. 2. 1917. novembris toimus Venemaal oktoobrirevolutsioon, ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased Viktor Kingissepp võttis võimu üle Jaan Poskalt. Kõrgeimaks võimuorganiks oli enamlastel ESRK (Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee), mille
Eesti Vabariiki, see unistus purustati valgete endi poolt, kes olid piisavalt lühinägelikud, et eestlaste vabadust tunnistada ei tahtnud, mis võttis viimastel tahte neid aidata, samuti nõudsid seda Antandi riigid. 10. Kui kaua käisid rahuläbirääkimised Tartus, kes juhtisid rahudelegatsioone, mille üle vaieldi kõige rohkem? Tartu rahuläbirääkimised kestsid terve kuu. Eesti delegatsiooni juht oli Jaan Poska ja vene delegatsiooni juht Joffe. Kõige enam vaieldi idapiiri pärast. Enamlased nõudsid endale kogu Setumaad ja suurt osa Virumaast. Punaarmee rünnaku nurjumine Narva all sundis siiski diplomaate järeleandlikkusele. 11. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? 2.veebruaril 1920 kirjutati alla ja määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes
Max 40 päevas Viimast 3 kuud ei arvestata, arvutatakse sellele eelneva 9 kuu keskmine 101 päevast 40% kalendripäeva tasust o Töötu toetus (136,71) Nt vangidele (vangis olles ei ole ei töötaja ega töötu) Ajateenija Samaaegsed sissetulekud keelatakse 3. VÄLISPOLIITIKA 3.1. Diplomaatia Esimene Eesti välisminister: Jaan Poska, praegune: Sven Mikser Diplomaatia o Teiste riikide rahumeelne mõjutamine endale kasulikus suunas o Diplomaatia läbirääkimised rahulikul teel o Kahuripaadi diplomaatia üks osapool ähvardab teist (ultimaatum) 3.2. Tegijad rahvusvahelisel areenil Unipolaarne maailm o Üks tegija valitseb maailma Bipolaarne maailm o Kaks konkurenti domineerijad, ülejäänud on kummagi pooldajad
Majanduses- oli suunatud sõjaressursside tootmiseks § 23 1917 AASTA Eesti iseseusvuse eeldused: Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevused, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus eesti vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks, talude päriseksostmine-talupojad oma maa peremehed Poliitilised: 1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad-eestlastest poliitikud, Kestriikide ja Antanti vahel puhkenud maailmasõda Jaan poska tallinna linnapea, ta oli venemeelne-hiljem juba nõudis oma ametnikelt venekeelset asjaajamist V.I.Lenin enamlaste eesotsas Maapäev- oli eesti esimene parlament. Seal olid esindatud kõik tähtsamad parteid, saadikud jagunesid kahe bloki vahel demokraatlik ja sotsialistlik. Kõik rahvuslikud erakonnad taotlesid venemaa föderaliseerimist ja eesti kuulumist selle koosseisu autonoomse vabariigina. Oldi ühel meelel, et eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus.
Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia. Mannerheim- kindral, kes asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Vene kodusõda: Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: Kogu majandus allutati riigi kontrollile. Kaotati palgad ja tasu teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras. Hakati toiduaineid konfiskeerima 2. veebruar 1920- Tartu rahu Jaan Poska ja Johve Miks enamlased võitsid ja valged kaotasid? Valged said lüüa, sest tõrjusid eemale mittevene rahvad. Nende tegevus oli kordineerimata. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed. Valged ei soovinud tunnustada äärealade iseseisvumist.
8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse · Põhjakorpus /Loodearmee üksused, mis loodi vabadussõjas sõdimise jaoks · Landeswehr- Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslaste st koosnev Landeswehr. Isikud · Jaan Poska - rahvuskubermangu komissar, Ajutise Valitsuse esindaja, Tallinna linnapea · Konstantin Päts - tahtis Venemaale vastu astuda. eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. kuulus Asutavasse Kogusse. Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina · Jüri Vilms - Eesti riigimees,Eest i esimene kohtuminister
kaasalöömiseks (välja arvatud õpetajad). 2.6 Võimalused ja probleemid Peab olema valmis viiki jäämisega ning neile esitatakse lisaküsimus, etselgitada välja kohapärijad. Õpetajad võivad mõjutada konkurentsi klasside vahel, öeldes neile õiged vastused ette, see ei ole lubatud. Kuulub ebaausa teguviisi alla ja klassi vastuseid ei arvestata. 3.Vilistlaste poolt kogemuste jagamine ja inspireerimine 3.1 Misioon Sündmuse misiooniks oleks tutvustada õpilastele Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi vilistlasi, kes õpivad Tartu Ülikoolis või töötavad huvitatavatel töökohtadel. Eesmärgiks on õpilasi inspireerida ,motiveerida ja mõtlema panna tuleviku üle(vilistlased, õpingutest ja saavutused). 3.2 Visioon Toimuks ainetunniga seotult. Näiteks kui vilistlane õppis füüsikad, siis füüsika tunni ajast räägib oma kogemusest füüsikaga ja mälestusest kooliga seoses ning selle ainega seoses. Toimuk kooli sünnipäeva nädala neljandal päeval. 3.3 Sihid
Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant.
Vaatamata meie poliitikute kogemuste puudumisele arenesid nii poliitika, kultuur kui ka majandus aastatel 1920 kuni 1939 küllaltki jõudsalt. Kahtlemata polnud alles tekkinud väikeriigi juhtimine kerge ning sai tehtud nii õigeid kui ka valesid otsuseid. Samas kaasnesid omariiklusega tingimata palju rõõmu, isegi kui vahel võis tunduda, et domineerivad pigem mured. Oma riigi loomisel tuli eestlastel alustada täiesti tühjalt lehelt. Isegi peale seda, kui Jaan Poska saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 aastal. See dokument oli demokraatlikkuse ja liberaalsuse poolest üks maailma eesrindlikemaid konstitutsioone, mis andis rahvale väga laialdased kodanikuõigused
Päts, Jüri Vilms, Konstantik Konik. 23. veebruar iseseisvusmanifesti esmakordne avalik ettelugemine Pärnus Endla teatri rõdult Hugo Kuusneri poolt. Paraku sellele ei järgnenud poliitilisi otsuseid. 24. veebruar Eesti Vabariigi väljakuulutamine päästekomitee poolt Tallinnas. Päästekomitee jõudis vastu võtta 5 päeva käsku, millega 1) Eesti kuulutati käimasolevas sõjas erapooletuks 2) ajutise valitsuse moodustamine: esimees K. Päts, kohtunik Jüri Vilms, välisminister J. Poska. 25. Veebruar saksa väed, kes ei tunnustanud Eesti Vabariiki okupeerisid Tallinna ja märtsi alguseks kogu Eesti. Teada üle 8 kuu kestnud saksa okupatsiooni võimude poliitikat Eesti suhtes. 11. november 1918 jätkas taas tööd ajutine valitsus ja maapäev. 2 nädala pärast kasutas ära Saksa vägede lahkumist Nõukogude Venemaa, tühistades ühepoolselt Bresti rahulepingu. Alustas üldpealetungi läände, eesmärgiga: 1) taastada vene impeeriumi 1
Kuperjanovi partisanide soomusrongide divisjoni ülem pataljoni ülem Tartu rahu • Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Eesti osapoolt juhtis Eesti Ajutise Valitsuse välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt Adolf Joffe. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. • Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Tartu rahu tingimused • Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisust de jure, loobudes "igaveseks
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
Rooma õigus ja sellel põhinev Balti eraõigus said tema lemmikaineteks. Päts lõpetas Tartu ülikooli 1898. aastal õigusteaduse kandidaadina. Noor jurist astus peagi vabatahtlikuna ajateenistusse tsaariarmeesse, teenistuskohaks sai Pihkva. Konstantin Päts ei tahtnud Tartusse jääda, ta kolis Tallinnasse. Seal sai ta tööd vene advokaadi Bulazeli juures, kus talle eriti ei meeldinud. Õnneks avanesid uued võimalus, Tallinnas tegutses advokaadina eesti jurist Jaan Poska. Päts hakkas kohe täie jõuga tööle, Poska jättis endale ainult kõige tähtsamad asjad. Advokaaditöö Pätsi siiski ei köitnud ning töö Poska advokaadibüroos vältas umbes aasta (1900-1901). Päts kolis Tallinasse hea ajal, sest sajandi alguses olid sinna siirdunud teisedki samas radikaalses vaimus mõtlevad Tartu ja Peterburi ülikooli lõpetanud mehed. Radikaalide probleemiks oli oma häälekandja puudumine. Tuli üle minna sõnadelt tegudele ja
kubermanguks)(välja jäävad Narva, Läti ja Setumaa) - ühtne Eesti ala - riigi etteotsa valitakse maapäev - 1. Eesti valitsus Eesti Maavalitsus (esimees K. Päts) Autonoomia saamise järel toimunud muutused Eestis: * tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti kubermanguks)(välja jäävad Narva, Läti ja Setumaa) - ühtne Eesti ala * 1. Eesti valitsus Eesti Maavalitsus (esimees K. Päts) * kubermangukomissariks nimetatakse J. Poska * nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus * kubermanguvalitsuses töötanud vene ametnikud asendati eestlastega * kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte * riigi etteotsa valitakse Maapäev * eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaasamiskeeleks * hakati looma Eesti rahvusväeosa
1 § 14 Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Poliitilised erakonnad Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. Veel oli Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli sunnitud tegutsema põranda all. Esimene põhiseadus 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
ümberhaaramise oht kõrvaldada. Tartu läbirääkimised *Selleks ajaks olid Tartus juba alanud Eesti-Vene rahuläbirääkimised *kõigile osalistele oli selge, et läbirääkimiste käik sõltub sellest, kuidas kulgevad lahingud Narva all *vene pool püüdis välja näidata, et rakendab Narva alla vaid murdosa oma jõududest ja võib sinna iga hetkel mõne armee juurde tuua. * vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe, kellele Eesti vabariigil oli välja panna vääriline vastane Jaan Poska näol. *vene poolne järelandlikkus suurened sedamööda, kuidas rtauges punavägede jõud Narva all. *kui saabus teade, et armee on viimase võimaluseni kurnatud ega suuda enam peale tungida, oli aeg kokkuleppeks küps. * 31. dets 1920.a kirjutati alla vaherahulepingule. Selsamal ajal lõppes tegelikult ka Vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 Eesti sõduri elu. *Punaarmee kaotused olid tunduvalt suuremad. Tartu rahu
Võidu tähendus: LÄTI sai vabaks, Ulmanise valitsus + võideti baltisakslasi 5. Millal toimusid rahuläbirääkimised Tartus? Rahuläbirääkimised kestsid umbes 2 kuud. Suurimad vaidlused piiride üle= Petserimaa, Narva jõe tagune ala 15-20 km Eesti valdusesse Kes juhtisid delegatsioone? Eesti delegatsioon Välisminister J. Poska, sõjaminister A.Piip, kindralstaabi ülem J. Soots jt Vene delegatsioon A. Joffe, kindral Kostjajev jt Millal sõlmiti Tartu rahuleping? 2. Veebruaril 1920 allkirjastati lõpuks rahuleping tähtsamad sätted: Venemaa tunnistas eesti iseseisvust; Määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir; Eestlased said õiguse kodumaale naasta (Peamiselt Petrogradist);
koliti Pärnu lähedal asuvasse Raeküla alevisse. Noore Pätsi haridustee jätkus seal asuvas Nikolai koolis. Järgmine kooliaste viis Konstantini eesti eemale, Riia vaimulikku seminari. 1894. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning pärast selle lõpetamist järgnes aastane sõjateenistus Pihkvas. Noor jurist abiellus gümnaasiumipäevalit tuttava naise Helma Peediga ning asus 1900. aastal elama Tallinnasse ning hakkas elatist teenima advokaat Jaan Poska abilisena. Poliitikasse pürgiv Päts taipas peagi, et ühendamaks eesti edumeelsemat seltskonda tuleb rajada ka pealinna oma ajaleht. Aastal 1901 hakkaski Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". Siit sai alguse Tallinna ja Tartu lehtede aastatepikkune vaidlus, kas Eesti ühiskonnale on tähtsam majandus või ideed. Lehe kõrvalt pööras mees ka tähelepanu omavalitsusorganitele. Koos Poskaga
iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. 1917.aastal toimus Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks adminastriivüksuseks Eestimaa kubermanguks. Tekkinud rahvuskubermangule anti Eesti rahvuslike jõudude nõudel 1917. aastal 30. märtsil piiratud autonoomia. Tekkis rahva pool valitud Maanõukogu ehk Maapäev. Eestimaa kubermangude komissaariks määras Ajutine Valitsus Tallinna tolleaegne linnapea Jaan Poska. Veebruarirevolutsiooni tulemusena hakati Läti eeskujuna looma rahvusväeosasid. Samuti kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad( parem ja vasak poolsel skaalal) Kostma hakkas esimesi hääli isesisvuse väljakuulutamiseks. 24. veebruaril 1918 a. kuulutasgi Päästekomitee Tallinnas välja Eesti isesisvuse, koostati Iseseisvusmanifest, milles kuulutati Eesti demokraatlikuks vabariigiks, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ja alustati võimu ülevõtmist.
Eesti jäi alla tööstuslikult arenenud lääneriikidele ja kinnistus Ida-Euroopasse Riigivanema kandidaadid (valimised 34. aprill 1938): - Andres Larka (vabadussõjalased) - Johan Laidoner (Asunike Koondis) - Konstantin Päts (Põllumeestekogud) - August Rei (sotsialistid) Tartu rahu - 05.12.1919 algasid rahuläbirääkimised; sõlmiti 02.02.1920 - 1. ametlik dokument Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel - Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska - Vene delegatsiooni juht Adolf Joffe - tähtsus: mõlemad riigid tunnustasid teineteist sõlmiti diplomaatilised sidemed - punktid: Venemaa tunnustab Eesti riigi iseseisvust pannakse paika riigipiir Eesti ja Venemaa vahel Venemaa andis Eestile 15 milj kuldrubla Vene kullavarudest Eesti ja Venemaa leppisid kokku omavahelises kaubanduses
Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti- vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega
sünnipäevaks maja. Paraku venis sobiva eluaseme otsimine üha edasi, päädides lõpuks 6- toalise korteriga Kadriorus. Selleks sai kastellaani maja alumine korrus. Sellest majast on saanud hiljem tema majamuuseum (vt Lisa 2), milles on säilinud 1930- ndate aastate autentne sisustus. Vilde armastas viibida ka Kadrioru stiilsetes kohvikutes. Tema lemmikpaigaks oli Tirooli austerlasest omanikule kuulunud kohvik Eldorado Poska tänavas. Daame kohviga kostitav ja värsket ajalehte lugev elegantset riietust kandev kirjanik esindas vaimueliidile omast elustiili. 3 1. Eduard Vilde elulugu 1.1 Lapsepõlv Eduard Vilde lapsepõlv on olnud seotud kolme Eesti mõisaga. Ta sündis 4ndal märtsil 1865.a. Pudiveres, kuid juba paar nädalat pärast sündi kolis perekond Muuga mõisa. Seal sai tulevase kirjaniku isa, Jüri Vilde, aidamehe töökoha
Miilitsate hulka kuulusid alguses ka hulk vanglatest lahti lastud. Väljaspool Tallinnat polnud võimalik tööliste ja soldatite nõukogu moodustada, sest neid oli liiga vähe, selleks kaasati sinna ka seltsid, Tartus ka üliõpilased. Paljudes linnades ei moodustunud need nõukogud nii vasakpoolseteks ja revolutsiooniliseks. AV hakkas tagandama seniseid kõrgemaid ametnikke. Sama toimus ka Eestis - 5. märstil nimetas AV Eesti kubermangu esimeheks Jaan Poska ja Liivimaa kubermangu komissariks Riia linnapea Anders Krasnaks. Võimu eestistamine - enamik juhtivatest ametikohtadeks läks eestlaste kätte. Poska korralduseks määrati Põhja-Eestis maakondadesse maakondade komissarid ja miilitsat, kes olid kõik eesti rahvusest. Otsest määramist Lõuna-Eestis ei toiminud, seltsid saatsid oma esindajad Ajutistesse Maanõukogusse, kus valiti enda esindajad. Kõik vene rahvusest ametnikud asendati eestlastega, ainult kohtunike leidmisel tekkis probleeme
Tartu Ülikooli ajaloo osakonna eesti ajaloo õppetooli praeguse määratluse järgi eelneb Eesti uusajale varauusaeg ning järgneb uusim aeg. Eesti lähiajalugu Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi alates 20. sajandi algusest. Eesti NSV 1946. Eesti lähiajalugu Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist Esimese maailmasõja teisel poolel, Märtsirevolutsiooni käigus varises kokku Vene tsaaririik. Võimule tulnud Venemaa Ajutine Valitsus määras Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks ning kinnitas Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega loodi kubermangu komissari juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Eesti lähiajalugu Pärast 24. veebruari 1918 Pärast Vene impeeriumi kokkuvarisemist Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Eesti ennast 24. veebruaril 1918 Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele iseseisvaks vabariigiks ning nähti ette Asutava Kogu valimised
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsion...
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti ...
Eesti iseseisvuse taastamine (20. august 1991) – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam ENSV Liitu ja on iseseisev vabariik ehk „Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest” Eesti krooni käibeletulek (1992) Eestist lahkuvad viimased Vene väeosad (1994) – sõjaväepensionäridel võimalus taodelda elamisluba ÜRO (1991) Euroopa Nõukogu (1994) NATO (2004) Euroopa Liit (2004) Nimed Jaan Poska – Eesti esindaja Tartu rahu sõlmimise juures Johan Laidoner – Eesti Kaitseväe ülemjuhataja Vabadussõjas Viktor Kingisepp – Eesti kommunistide juhtfiguur Jaan Anvelt – Eesti kommunistide juhtfiguur, detsembrimässu planeerija Jaan Tõnisson – Eesti diplomaat ja riigimees, hankis Eestile tunnustust välisriikidest Konstantin Päts – Eesti esimene president, Päästekomitee liige Jüri Vilms – Päästekomitee liige Konstantin Konik – Päästekomitee liige
*Eetika ja moraal, ellusuhtumine-inimesed muutusid realistlikemaks. Revolutsioonid ja kodusõda Venemaal *Sotsialistlik nõukogude Venemaa, kadus tsaarivõim I MS EESTIS -praktiliselt ei jõudnud Eestisse, sõjalõpul -tekitas puudust(tarbekaubad) -1915 saksa allveelaevad erilist mõju ei avaldanud,pommitati pärnut -Eest mehed mobiliseeriti vene sõjaväkke -1916 autonoomia (oma valitsusega) -esimene nõue oli Liivimaa kubermangu ja Eestimaa kubermangu ühendamine. -Jaan Poska esimene Eestimaa kuberner 1.Mis valikud oli Esimese maailmasõja puhkedes a. eestlastel- anda abikäsi venelastele, jääda nende kaitsva tiiva alla.Jääda sõjast välja. b. baltisakslastel-valida Venemaa või Saksamaa pool. Tegid eestlastele ettepaneku teha koostööd. c.Mis oli valikutes erinevat, sarnast? Sarnasuseks teha koostööd Venemaaga, rahvusluse küsimus. Erinevat, eestlased ei mõelnud, et olla Venemaa vastu. 2
Venemaa ja Eesti 1917-1920 . NSVL 1920.- 1930.aastatel I variant 1. Millised olulised sündmused toimusid Venemaal aastal 1917-1918? Selgita konkreetsete näidete abil: 1) Kriis Venemaal-1917. aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõjas, milles osalemine käis talle üle jõu. Rahutused sõjaväes- 1917. aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud miljoneid sõdureid. Majanduslik kaos- Venemaa majandus ei suutnud sõja raskust kanda. 1917. aasta alguses oli majanduse tooraine- ja tööjõu puuduse, transpordi-ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. 2) 1917. aasta märtsis, Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3) Novembris toimus Oktoobrirevolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja alguse sai Ve...
Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude
EV peamine eesmärk välispoliitikas: julgeoleku kindlustamine. Tegurid, mida tuli arvestada: Eesti geopoliitilist asendit et Eesti vahetus naabruses asus NSVL võimaliku toetusega teiste naaberriikide poolt EV -l tuli arendada sõbralikke suhteid naaberriikidega, hoida kaitsevalmis oma relvajõude, toetuda Rahvasteliidule, sõlmida regionaalseid lepinguid, kuulutada erapooletuks konfliktide puhul. Tuntumad välisministrid: Jaan Poska, Ants Piip ( 4 korral), Otto Strandman, August Rei, Karl Selter jt. 1920. aastad – suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola – Leedu, Eesti – Läti, jt. 1923 – sõlmiti EV ja Läti vahel kaitseliidu leping 1920 – Konflikt Eesti ja Läti vahel Valga linna pärast. Rahvasteliidu vahekohus: Valga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
