1. maailmasõda (0)

1.I ms põhjus, ajend, riikide sõjaplaanid Põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend:Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Riikide sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa. Kogu sõja võitmine 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Inglismaa: sõjaplaan puudus, kuid oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Kaks rünnakusuunda: Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari: Lõunas sõditi serbia vastu, idas Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 2.Tsaari kukutamine Venemaa, kaksikvõimu loomine, enamlaste võimu kehtestamine 1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süvenevast kriisist andsid tunnistus: * rahutused sõjaväes *majanduslik kaos *keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv Revolutsioon puhkes veebruari lõpul. Ajendiks Petrogradi halb varustamine toiduainetega. Kasvas avalikuks vastuhakuks ning sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Järgnesid mitmed teised Venemaa suurlinnad. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsi 1917 alla aktile, millga loobus troonist. Peale keisrivõimu langemist kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Ajutine Valitsus. Kuid Ajutise Valitsuse autoriteet langes, kuna see ei rahuldanud rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses polnud AV vastuseid. Kaksikvõimu ajal tõusis esile 4 parteid. Kadetid , esseerid , vähemlased, enamlased (proletaraadi diktatuuri kehtestamine). Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad tahtsid- nende populaarsus kasvas. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Enamlaste tegevuse käigus langes AV autoriteet nii madalale, et ükskõik mis riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Nii võtsid 25. okt 1917 enamlased Petrogradi enda alla. (Oktoobripööre). 26.okt vormistas nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele ning, moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu- enamlased ja vasakpoolsed esseerid. Enamlased ei tulnud siiski veel Venemaal võimule, pidid siiski arvestama teiste parteidega. 1918. a kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 3. Saksamaa kokkuvaresemine, sõja lõpetamine ja Saksamaa lüüasaamise põhjused. 1918.aasta juuli lõpuks lõppes sakslaste jõud ning lääneliitlased alustasid vastupealetungi tehnilise ülekaaluga. 8.augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi, pärast mida sakslased hakkasid mõistma, et ei suuda sõda võita ning 28.septembril tegi Saksamaa keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Lisaks Saksamaa sõjalisele kokkuvarisemisele varisesid kokku ka tema liitlased. Saksamaa oli jäänud üksi. Lüüasaamise mõjul tekkinud rahulolematus kasvas 1918 aasta novembris revolutsiooniks, Saksamaa kuulutati vabariigis, Weimaei vabariigiks.11.nov. 1918 kirjutas Saksamaa delegatsioon alla Compiegne 'i vaherahule, mis lõpetas I MS.
Lüüasaamise põhjused: *murtud võitlusvaim sõduritel *Saksamaa liitlaste väljumine sõjast *USA astumine sõtta 1917 *sotsiaalse revolutsiooni puhkemine Saksamaal *lääneliitlaste sõjaliste jõudude suurenemine *võrreldes liitlastega üldine majanduslik tase nõrgem 4.I MS tagajärjed Hukkus u. 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit. Kokku varisesid A-U, Venemaa ja Saksamaa, nende varemetele kerkis suur hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, esile hakkas kerkima USA. Sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ja moraalse aluse. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, mis tõi kaasa demokraatia kriisi. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid maailma II MS-ini. 5. Versailles 'i rahuleping Kirjutati alla 28.juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ). Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirati laevastiku suurust. Võitjariikidele tuli maksta reparatsioone. 6. Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Venemaast eraldusid: Eesti 24.veebruar 1918 Läti 18. november 1918 Leedu 16. veebruar 1918 Soome 6 detsember 1917 Saksamaast: Elsass ja Lotring Poola ( koridor ) Belgia Taani Austria-Ungarist: Jugoslaavia Tšehhoslovakkia Austria Ungari 7.Enamlaste võidu põhjused kodusõjas * Enamlastel õnnestus Punaarmee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks *Kehtestasid oma võimualal karmi korra *Rakendati sõjakommunismiks nim. Majanduspoliitikat *nende kätte jäid tööstuspiirkonnad nind raudteesõlmed *valged tõrjusid potentsiaalseid liitlasi *valgete tegevus oli kordineerimata *valged ei tunnistanud äärealadel tekkinud riikide iseseisvust 8. Eesti Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale 28. nov 1918 algas Eesti Vabadussõda. Suures ülekaalis Punaarmee vallutas 1919 jaanuari alguseks suure osa Eestist (30-40km Tallinnast). Paljud eestlased ei uskunud, et suudavad suurele Venemaale vastu seista, ridele läksid peamiselt vabatahtlikud, kelel hulgas paistsid silma just koolinoored. 1919 algul tuli aga sõjaseisus ootamatu pööre.
Eesti väed olid jõudnud organiseeruda, merelt toetas neid Inglise laevastik ja toeks oli ka Soome vabatahtlike saabumine. Eesti kaitseväe juhataja kindral Johann Laidoneri juhtimisel läksid eestlased vastupealetungile ning paiskasid jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja. 1919 kevadel alanud uues pealetungis vallutasid eestlased Pihkva ja Põhja-Läti. Lõunast tungisid edasi Saksa väed kindral Rüdiger von der Goltzi juhtimisel ja see tähendas enamlaste võimu likvideerimist Lätis. 1919 juunis sattusid Eesti-Läti väed Põhja-Lätis Landeswehri sõjas kokku von der Goltziga. Saksa väed purustati ja Lätis taastati rahvuslik valitsus. 1919 sügisel jõudis Punaarmee taas Eesti piiridele. Narva piirkonnas puhkesid ägedad lahingud, kuid vaatamata suurtele kaotustele ei suutnud Punaarmee Eesti kaitsest läbi murda. Ka Eesti oli sõjast kurnatud. Venemaa tegi Eestile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Lääneriigid seda heaks ei kiitnud, kui Eesti otsustas lähtuda oma rahvulikest huvidest ning sõja lõpetada. 5. detsembril 1919 Tartus alanud läbirääkimised olid rasked ning Eesti delegatsiooni juhiks oli Jaan Poska . Rahuläbirääkimiste ajal üritas Venemaa mitu korda Narva rinnet murda. Kui aga rünnakud läbi kukkusid nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetama.1920 3. jaanuaril lõpetati lahingud rindel ning 2.veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.