I Maailmasõda kordamisküsimused (0)

28.07.1914 – 11.11.1918
(Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu )
I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud :
Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu.
2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada.
Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel
2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda.
3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise .
Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed:
Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga .
Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotring ja Elsass hõivata ja seejärel Saksamaale tungida .
Inglismaa: Puudus iseseisev sõjaplaan, oldi vaid valmis koostööks Prantsuse vägedega.
Venemaa: Sõjaks nõrgalt ette valmistunud ( armee suurem, kuid viletsalt varustatud), sõda toimus kahel rindel. Suurte vahemaade tõttu läks kaua aega.
Austria-Ungari: Sõda kahel rindel, lõunas Serbiaga ja idas Venega. Arvestati Saksa toetusega.
I MS lahingud:
Marne 'i lahing: Pariisi pealetung (ei mindud kaarega Pariisi taha vaid otse Pariisi peale), sakslaste edasiliikumine pandi Inglismaa abiga seisma, tekkis positsioonisõda
Ypres 'i lahing: saksa väed kasutasid mürkgaasi inglaste vastu ( kanti küll raskeid kaotusi kuid suudeti rünnak tagasi lüüa)
Verduni lahing: Verduni kindlus (kaitses juurdepääsu Pariisile), enneolematult suur suutrükivägi sakslaste poolt, lahing kestis 10 kuud, loodeti sõda võita kuid sakslased said pmst lüüa.
Somme'i lahing: Ing ja Pr tahtsid saksa positsioonidest läbi murda, võeti esimest korda kasutusele tankid ,
Jüüti merelahing: inglased üritasid saksa laevastiku varitsedes sisse piirata ja hävitada, kuigi saksa laevastik inglaste haardest läbi murdis käitusid nad edaspidi passiivselt ega käinud baasist väljas
Sõttaastunud riigid
Antant – Suurbritannia (kui Saksa Belgia neutraliteeti rikkus), Prantsusmaa, Venemaa, lõpus ka Itaalia
Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, alguses Itaalia
Muutused ühiskonnas ja igapäevaelus sõja ajal
Kurnas ühiskonda, elatustase langes järsult, toidupuudus , epideemiate levimine, naised asusid tööle (kokkuvõttes aitas see kaasa naiste iseseivumisele ja võrdsete õiguste saamisele meestega), traditsiooniline peremudel sattus kriisi, kasvasid maksukoormused.
Mõisted:
etniline puhastus: juutide tapmine Armeenias Türgi poolt 1915 (1,5 miljonit inimest)
ersatskaubad : toidupuuduse leevendamiseks tehtud kaubad (pidid olema samaväärsed nagu originaalid kuid ei olnud)
kadunud sugupõlv: sõjast tagasi tulnud mehed, kes ei suutnud kohaneda normaalse eluga, nad suhtusid elusse passiivselt, neile tundus, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt
reparatsioon : sõja võitnud riigile hüvitatud kahju kaotanud riigi poolt
Rahvasteliit: esimene ülemaailmne organisatsioon , mille eesmärk oli maailmarahu, tekkis Pariisi rahukonverentsi tulemusel
sõjakommunism: Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal(kõigi töötasu võrdsustati, talupojad pidid ära andma enda vilja mida valitsuse arvates neil vaja ei lähe)
terror : hirm
Weimari vabariik: 1918. aasta revolutsiooni käigus troonist loobus Wilhelm II, Saksamaa kuulutati vabariigiks ja kuna kuulutati välja Weimaris siis riiki hakati nimetama Weimari vabariigiks
interventsioon : ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse.
Sõja lõpp
11. november 1918, Compiegne metsas, kindral Fochi vaherahu
Versailles 'i rahuleping : 28. juunil 1919 alla kirjutatud Versailles' lossis - Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tšehhoslovakkia . Saksa pidi vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud olla lennu- ega allveelaevaväge, Suured reparatsioonid . Kaotajad ei saanud kaasa rääkida, otsustasid ainult võitjad.
Revolutsioonid Venemaal:
Veebruarirevolutsioon: Ajendiks on Petrogradi vilets varustamine toiduainetega(inimeste rahutused ), sõjavägi oli ülestõusnute poolel. 27. vbr 1917 oli võim ülestõusnute käes. Asi lahenes Nikolai II troonilt loobumisega ja andis võimu Ajutisele Valitsusele
Oktoobrirevolutsioon: 25. okt 1917 võtsid enamlaste väeüksused Petrogradi enda kontrolli alla(Ajutine Valitsus teadis plaani kuid nende autoriteet oli nii madal, et nad ei oleks saanud midagi teha), moodustati esimene nõugkogude valitsus - Rahvakomissaride Nõukogu, selle liidriks sai enamlaste liider Vladimir Uljnov( Lenin ), võeti vastu rahu- ja maadekreet
Kes on
Lenin - Rahvakomissaride Nõukogu esimees, enamlane ,
Kerenski - Ajutise Valitsuse esimees,
Foch - liitlasvägede ülemjuhataja,
Araabia Lawrence - Thomas Edward Lawrence, legendaarne Inglise sideohvitser, kihutas türklaste vastu mässule araablased kõrbesõjas.
Mustafa Kemal - Türgi rahvuslaste eesotsas olev kindral, hakati rahulepingule vastu, uue Türgi vabariigi president
Kodusõda Venemaal:
Puhkes kuna Venemaa piirkonnad keeldusid uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast, tekkisid valged valitsused kelle eesmärgiks oli ''ühtse ja jagamatu'' Venemaa taastamine
Kodusõtta sekkus Antandi riigid, võeti ära sadamad, et need sakslaste kätte ei läheks,
Enamlased võitsid(olid rohkem koordineeritud, neil olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed)
Sõlmiti rahud Eesti, Läti, Leedu, Soomega kuid Venemaa nendest kinni ei pea
Kodusõda lõppes 1922, maailmas kujunes esimene totalitaarne riik
Eesti Vabadussõda
Algas punaarme rünnakuga Narvale 28. november 1918. Eestlaste löögijõuks olid enamasti vabatahtlikud ja palju oli koolinoori. Lubati tasuta maad, kui sõtta minnakse. Seda ka said. Vallutati suur osa eestist, ei usutud Eesti võitu. 1919 ootamatu pööre (Laidoner)– eestlased palju organiseeritumad, moraali tõstis merelt aidanud Inglise laevastik, Soome vabatahtlikke saabumine, jaanuari lõpuks paisati punaarmee Eestist välja.
1919 alustati uut pealetungi, kuid ei suudetud eesti kaitsest läbi murda, koostati rahuleping ja selle käigus jätkas Venemaa Narva ründamist, alles läbi kukkudes oldi nõus rahuga ja 2. detsembril 1920 see allkirjastati Tartus ( Poska ). Pandi paika piirid, tunnustati teineteist ning Eesti sai osa tsaari kullafondist.
I Maailmasõja tagajärjed
Katastroof – hukkus 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit, kellest 3,5 jäid vigaseks. Kokku varisesid A.-U., Vene ja Saksa. Algas USA esiletõus.
Kuidas muutus sõda ja sõjapidamine I MS käigus? Mida tähendab väljend , et I MS oli moodne sõda?
Plaanid muutusid - läksid keerukamaks, täpsemaks, jäigemaks, võeti kasutusele uut sõjatehnikat nagu tankid, mürgigaas, suurtükivägi