Eesti 1917 - 1920 konspekt (0)

?￰ﾟﾎﾃVenemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71
ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon )
? Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim
POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon)
?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust
KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre)
?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga.
?Toimus venemaa demokratiseerimine.
1) Kõik parteid legaliseeriti
2) anti poliitiline amnestia
3) kaotati surmanuhtlus
Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad.
TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts)
?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus
?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine
?24-26 oktoober enamlaste relvastatud võimuhaaramine pertrogrados
Hinnang oktoobripöördele: 1) see tähistas venemaal demokraatliku arengu lõppu ja totalitaarse diktatuuri kujunemist ($14). 2) oktoobripööre muutis ka maailma ajalugu, kuna enamlaste välispoliitika eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni teostamine.
?￰ﾟﾎﾃEESTI 20. SAJANDI ALGUL($25, 26)
?Iseseisvumise eeldused
(Paljunduselt)
?1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile (lk 9-13)
1). 17. oktoobri manifesti alusel asutas Jaan Tõnisson Eesti esimese legaalse partei "Eesti Rahvameelne Eduerakond".
2). Eestlased said valida oma esindajad riigiduumadesse (lk 14).
3). Nõrgenes venestus kuna lubati asutada eesti ja saksakeelseid erakoole.
4). Rahvas ärkas poliitilisele võitlusele.
?￰ﾟﾎﾃEesti 1917. aastal ($27)
1. maailmasõjaga kaasnesid uued poliitilised eeldused nii rahvusvahelisel tasandil Venemaa ja Eesti sisepoliitilises arengus. (Õpik lk 16-19).
Rahvusvahelisel tasandil:
1) impeeriumid (Saksamaa + Austria-Ungari Venemaa vastu) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas välja Venemaa.
2) Bresti rahukõneluste katkemine (10. Veebruar 1918) ja sellele järgnenud saksa vägede üldpealetung 18. veebruar 1918
3) eeskujuks Soome iseseisvumine 6.12.1917
4) 1 maailmasõjast said võitluskogemusi tulevased eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond
?￰ﾟﾎﾃVenemaa sisepoliitiline areng:
1) veebruarirevolutsioon ja Nikolai 2 kukutamine
2) venemaa demokratiseerimine ajutise valitsuse poolt
?￰ﾟﾎﾃEesti sisepoliitiline areng
Venemaa demokratiseerimist kasutasid ära Eesti poliitikud autonoomia taotlemiseks.
Autonoomia- sisemine omavalitsus ehk osaline iseseisvus mis antakse keskvalitsuse poolt mõnele riigi osale vastava õigusaktiga.
30. märts 1917 andis ajutine valitsus eestile autonoomia vastava määrusega.
Autonoomiaga kaasnenud muudatused (ühtlasi uued poliitilised eeldused)
1) Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks = Eestimaa kubermanguks eesotsas kubermangukomissari Jaan Poskaga.
2-5) leidke ise lk 22
30. märtsil
1) Toimusid esimesed rahvaesinduse maanõukogu ehk maapäeva valimised (62 liiget).
2) Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostanud maavalitsuse.
3) Asjaajamise keeleks kuulutati eesti keel.
4) Hakati looma rahvusväeosi, mis koondati eesti diviisiks eesotsas Juhan Laidoneriga.
?￰ﾟﾎﾃSuund omariiklusele
Võeti 1917 aasta sügisel (J. Tõnisson lk 26). See oli tingitud saksa vägede edukast pealetungist septembris- oktoobris 1917, millega sakslased okupeerisid riia ja Lääne-Eesti saared. Taheti eralduda sõjaliselt nõrgast venemaast ja kuulutada eesti riik sõjas erapooletuks. Lisaks kardeti enamlaste võimuhaaramist. 23-27 oktoober enamlaste võimuhaaramine Tallinnas. 15. November 1917 jõudis maapäev enne laialisaatmist enamlaste poolt võtta vastu otsuse kõrgeimast vöimust, millega maapäev kuulutas enda ainsaks kõrgeimaks võimukandjaks, kel ainuõigus määrata Eesti saatust. (Kuni Asutava koguni). Pärast laialisaatmist jätkas salaja kooskäimist Maapäeva vanemate kogu, eesmärgiga soodsal võimalusel Eesti riik välja kuulutada ja vabaneda enamlaste võimust.
?￰ﾟﾎﾃEesti 1918. aastal ($28)
10. veebruaril katkesid Bresti rahukõnelused, millele järgnes 18. veebruaril saksa vägede kiire pealetung idarindel. Maapäeva vanemate kogu otsustas ära kasutada enamlaste põgenemisega tekkinud võimuvaakumit.
19. veebruar moodustas Maapäeva vanemate kogu 3-liikmelise Eestimaa päästekomitee: K. Päts, Jüri Vilms, Konstantik Konik.
23. veebruar iseseisvusmanifesti esmakordne avalik ettelugemine Pärnus Endla teatri rõdult Hugo Kuusneri poolt. Paraku sellele ei järgnenud poliitilisi otsuseid.
24. veebruar Eesti Vabariigi väljakuulutamine päästekomitee poolt Tallinnas. Päästekomitee jõudis vastu võtta 5 päeva käsku, millega 1) Eesti kuulutati käimasolevas sõjas erapooletuks 2) ajutise valitsuse moodustamine: esimees K. Päts, kohtunik Jüri Vilms, välisminister J. Poska .
25. Veebruar saksa väed, kes ei tunnustanud Eesti Vabariiki okupeerisid Tallinna ja märtsi alguseks kogu Eesti.
Teada üle 8 kuu kestnud saksa okupatsiooni võimude poliitikat Eesti suhtes.
11. november 1918 jätkas taas tööd ajutine valitsus ja maapäev. 2 nädala pärast kasutas ära Saksa vägede lahkumist Nõukogude Venemaa, tühistades ühepoolselt Bresti rahulepingu. Alustas üldpealetungi läände, eesmärgiga: 1) taastada vene impeeriumi 1. maailmasõja eelsed piirid 2) teostada maailmarevolutsiooni laiendades relvadega kommunismi sõjast kurnatud Euroopasse
?￰ﾟﾎﾃEesti vabadussõda ($29) 28. november 1918 - 2. veebruar 1920
28. november punaarmee rünnak Narvale, kuna sarnaselt Saksamaale ei tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki. 29. novembril kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva kommuun . See polnud mitte iseseisev riik vaid Nõukogude Venemaast sõltuv moodustis , sellega taheti varjata Nõukogude Venemaa agressiooni, näidates et eestis on kodusõda ja nõukogude venemaa aitab eesti töörahva kommuuni viimase palvel. Jaanuari algul peatati punaarmee pealetung ja toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti Vabariigi territoorium vabastatud.
Teada vabadussõja murrangu ja võidu põhjuseid: sisemised ja välised.
1919. aasta kevadel - suvel kaldus sõjategevusNõukogude Venemaa pinnale (Pihkvamaa okupeerimine, 2 pealetungi Petrogradile koos Judenitši Loodearmeega).
?Landeswehri sõda 5. juuni - 3. juuli 1919
Landeswehr e maavägi - Läti pinnal 1918-1919 aastal tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis.
23. juuni 1919 - võit Võnnu ( Cesis ) lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast hakati tähistama Võidupühana.
Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel.
?Asutava Kogu valimised ja tegevus (lk 40-42) ($30)
Asutav Kogu - uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus.
23. aprill 1919 alustas tööd 120-liikmeline Asutav Kogu, mis tegutses Eesti Vabariigi parlamendina kuni 1920. a lõpuni.
Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus (eesotsas riigivanem Otto Strandman) (töö lõpetasid Maapäev ja Ajutine valitsus) 2) võeti vastu 2 olulist õigusakti
Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 15.05 1920 (lk 40-41):
1) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraatlik vabariik, eesotsas 100 liikmelise 3 aastaks valitava riigikoguga.
2) laialdased kodanikuõigused, sealhulgas naistel meestega võrdne valimisõigus alates 1920
3) rahvas kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: riigikogu valimised, rahvahääletus e referendum, rahvaalgatus .