Eesti ajalugu (3)

Eesti ajalugu
Eesti ajalugu
Eesti ajaloo periodiseerimisel on palju
võimalusi. Järgnevalt on toodud üks
võimalik periodiseering:
1) Eesti esiajalugu
2) Eesti keskaeg
3) Eesti varauusaeg
4) Eesti uusaeg
5) Eesti lähiajalugu
Eesti esiajalugu
Mesoliitikum
Neoliitikum
Pronksiaeg
Rauaaeg
Eesti esiajalugu põllundus
Esiajaloolisel ajal hariti põlispõlde
kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris
iga talu eraldi, kuid külakonna ühise
külvikorra järgi. Muidu oleks paljudel
lappides segamini asetsevate maade
harimine kujunenud väga tülikaks.
Vanem rauaaeg
Nooremal rauaajal oli Eesti autonoomsete
maakondade liit. Läti Henriku andmetel
käidi peaaegu Eesti mandri keskel
kooskäimistel kord aastas nõu pidamas.
Põllundus tõusis teiste majandusharude
seas esikohale.
Noorem rauaaeg
Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate
ajaperioodidega suurenes. Alemaid haris kogu
küla või saraskond ühiselt. Kord aastas valiti
alemaist üks teatud tükk, külvati sellele 34
aastat järjest vilja ja jäeti see kurnatuna 1520
aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse
alla. Sedasi toimus alemaade harimine
perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja haarasid
enda alla suuremaid maaalasid, kui alalised
põllud.
Mõned sündmused Eesti esiajaloos
1030 Jaroslav Targa sõjaretk maalaste
vastu ja Tartu vallutamine.
1219 Novgorodlaste röövretk liivlaste
alale. Ordu teine retk Novgorodlaste alale.
1228 Hämelaste ulatuslik vasturetk
Novgorodi aladele.
Eesti keskaeg
Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil
toimuvaid sotsiaalmajanduslikke ning poliitilisi
protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse
eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227,
kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal
alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja
lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana
Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus
Eesti keskaeg
Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga
VanaLiivimaa koosseisu.
Eesti keskaeg
Keskajal oli Eesti algselt jaotatud
Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu),
Tartu piiskopkonna, SaareLääne
piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel.
Taani müüs oma valdused PõhjaEestis
1346. aastal Jüriöö ülestõusu tagajärjel ja
sisesegaduste tõttu Saksa ordule, kes
pantis selle 1347. aastal Liivi ordule.
Eesti keskaeg
Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis
järgmised moodustised:
1) Liivi ordu
2) SaareLääne piiskopkond
3) Tartu piiskopkond
Ametlikult kuulus kogu VanaLiivimaa
SaksaRooma riigi koosseisu.
Mõned sündmused Eesti keskajal
1234 Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi
retk suurearvulise sõjaväega Tartu
ümbruskonda.
1242 Jäälahing sakslaste ja
novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil.
1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska
ajutiselt Ordu käes.
1268 Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi
vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle
Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel
hulga koopasse põgenenud maalasi.
Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti.
18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine
lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel.
Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi
vürst Dowmont rüüstab tagasiteel
Virumaad.
1501 Moskoviidid tungivad röövides ja
rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa
aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele
hävib palju majapidamisi ja väheneb
kohutavalt rahvastiku arv.
11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558
toimub uus Moskoovia pealetung 60 000
80 000mehelise väega.
Eesti varauusaeg
Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil
Eesti territooriumil leidsid aset olulised
muutused, mis asendasid keskaegse
riikliku, majandusliku, kultuurilise ja
ühiskondliku korralduse uusaegsega.
Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja
kesteajaks umbkaudu aastaid 1550­1800,
kuid mõnikord on kasutatud ka teisi
aastaarve.
Sümboldaatumeid kasutades määratakse
periood tavaliselt aastatega 1558, mil
algas VanaLiivimaa riikidesüsteemi
lagunemine, ja 1816/1819, mil Eestimaal
ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Mõnikord on
varauusaja lõppdaatumiks võetud ka
asehalduskorra kehtestamise aeg.
Eesti varauusaja saab jagada mitmeti
erinevateks perioodideks, kõige
tugevamalt on esimesele perioodile
(aastad 1561­1710/1721) ilmselt
kinnistunud nimetus Rootsi aeg, aga on
kasutatud ka nimetust sõdade ajastu või
riikliku killustatuse aeg ,mis hõlmab
lühemat perioodi.
Sõdade ajastut ja Rootsi aega on
kasutatud ka koos, üksteisele järgnevate
perioodide tähenduses, sel juhul on kahe
perioodi eraldusjooneks tavaliselt võetud
1629. aasta, mil Eesti mandriosa läks
täielikult Rootsi võimu alla.
LõunaEestis võib aga eristada Poola
aega (1561­1625) ja Saaremaal Taani
aega (1559­1645). Lisaks neile võib lisada
veel ka Liivi sõja aegse Vene
võimuperioodi (1558­1583).
Varauusaja teist poolt on tavaliselt
nimetatud kas Vene ajaks või tsaariajaks
(mis kestis kuni 1918. aastani, hõlmates
seega ka Eesti uusaja).
Tartu ülikooli asutamine
Tartu ülikool avati 1632. aastal.
Ülikooli asutamise töö tegi ära Liivimaa
kindralkuberner Johan Skytte.
Valdavalt õppisid Rootsi ja Soome päritolu
tudengid.
Mõned sündmused Eesti
uusajal
1575 Moskoviidid vallutavad Pärnu.
1577 Tallinna ebaõnnestunud piiramine
Johann IV poolt.
1707 Moskoovia ratsaväe suurem
rüüsteretk PõhjaTartumaale, Põltsamaa,
Puka, Sangaste ja Karula suunas.
Põletatakse uuesti Valga.
Eesti uusaeg
Eesti uusaeg on ajalooperiood Eesti
ajaloos, mis hõlmab ajavahemikku, mil
Eesti alal kujunes rahvuslik eneseteadvus
ning arenesid majandussüsteemid, viies
maa kapitalismi.
Uusaja ajalisteks piirideks võib lugeda
laias laastus 19. sajandit,
sümboldaatumeid kasutades võib selle
alguseks lugeda, kas eestlaste
vabastamist pärisorjusest 1816/1819,
mõnikord kasutatakse ka varasemat
daatumit, paigutades uusaja alguse
asehalduskorra kehtestamise ajale 1782.
aastal.
Uusaja lõpuks võib lugeda kas "Tartu
renessanssi" ehk poliitilise rahvusluse
võidukäigu algust 1896. aastal, Esimese
maailmasõja algust, lõppu või ka Eesti
Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24.
veebruaril. Tartu Ülikooli ajaloo osakonna
eesti ajaloo õppetooli praeguse
määratluse järgi eelneb Eesti uusajale
varauusaeg ning järgneb uusim aeg.
Eesti lähiajalugu
Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi
alates 20. sajandi algusest.
Eesti NSV 1946.
Eesti lähiajalugu Enne Eesti
Vabariigi väljakuulutamist
Esimese maailmasõja teisel poolel,
Märtsirevolutsiooni käigus varises kokku
Vene tsaaririik. Võimule tulnud Venemaa
Ajutine Valitsus määras Jaan Poska
Eestimaa kubermangu komissariks ning
kinnitas Eesti ajutise omavalitsuse
seaduse, millega loodi kubermangu
komissari juurde nõuandva organina
Eestimaa Kubermangu Ajutine
Maanõukogu.
Eesti lähiajalugu Pärast 24.
veebruari 1918
Pärast Vene impeeriumi kokkuvarisemist
Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Eesti
ennast 24. veebruaril 1918 Manifestiga
kõigile Eestimaa rahvastele iseseisvaks
vabariigiks ning nähti ette Asutava Kogu
valimised. Pärast Eesti Vabadussõda ja
Tartu rahu, mis sõlmiti 2. veebruaril 1920,
säilitas Eesti oma iseseisvuse kahekümne
kaheks aastaks
Eesti lähiajalugu Omariikluse
kaotus
1939. aastal natsiSaksamaa ja
Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Molotov
Ribbentropi Pakti tagajärjel okupeerisid
Nõukogude väed Eesti juunis 1940. Paljud
riigi poliitikud ja haritlased sattusid
tapmiste ja repressioonide ohvriks,
sealhulgas ka Eesti esimene president
Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse.
Eesti lähiajalugu Saksa
okupatsioon
22. juunil 1941 Nõukogude Liitu rünnanud
Saksa armeegrupi "Nord" üksused
ületasid EestiLäti piiri juba 7. juulil.
Juuniküüditamine oli löönud rahva
julgeolekutundesse sügava haava ning
sakslastesse suhtuti kui vabastajatesse.
Vahepealset ajapuhvrit venelaste
lahkumise ja sakslaste tuleku vahel
kasutati mitmel pool omariikluse
taastamiseks.
Asutustele paigaldati uuesti rahvuslipud ja
üritati vabaneda kõigest, mis seotud
venelaste tegevusega riigis. Enne lõplikku
lahkumist viidi taganevate venelaste poolt
PõhjaEestis ning saartel läbi
sundmobilisatsioon, mille käigus viidi
kaasa hinnanguliselt 30 000 meest.
Eestis kuulutati välja uus mobilisatsioon,
mis kuidagi ei tahtnud vedu võtta.
Mobilisatsioon õnnestus alles peale Eesti
Vabariigi viimase peaministri (Jüri Uluots)
avalikku toestust sellele. Vastu ootusi
astus sõjaväeteenistusse loodetust
märkimisväärselt suurem hulk mehi.
Eesti lähiajalugu Iseseisvuse
taastamine
1990. aasta 8. mail tunnistas eelmisel
päeval asutatud Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu kehtetuks riigi nimetusega
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning
taaskehtestas Eesti Vabariigi. Eesti
Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu
seaduse ,,Eesti sümboolikast", millega
sätestati, et Eesti riigivärvid on sinine,
must ja valge.
Eesti taastas oma iseseisvuse Nõukogude
Liidus toime pandud riigipöörde ajal 20.
augustil 1991 pärast neli aastat kestnud
laulvat revolutsiooni.
Viimased vene väeosad lahkusid 31.
augustil 1994.
Eesti liitus NATOga 29. märtsil 2004 ja
Euroopa Liiduga 1. mail 2004.
Eesti Vabariik 19901991.
Kasutatud kirjandus
www.neti.ee
www.google.ee
www.et.wikipedia.org
õpik Eesti ajalugu 1.