Vastus leiad õppematerjalist: Eesti vabariik kahe ilmasõja vahel (lühikonspekt)

Eesti vabariik kahe ilmasõja vahel (lühikonspekt) (1)

3 HALB

Esitatud küsimused

Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform?
Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi?
Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis Eestit?
Milleni see viis?
Millal toimus Eestis riigipööre?
Kes olid selle läbiviijad?
Millised muutused toimusid?

EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL

Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt.
Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform ? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega.
2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi?
Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu . Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud
3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde( inflatsioon ), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase.
Milliseid muudatusi tehti
Valitsus hakkas rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule ning esikohale seati põllumajandus (riik abistas ühistegevuse arendamisel, kutseoskuste levitamisel jm). 1928.a. viidi läbi rahareform: senise marga asemel võeti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tööstuse kui põllumajanduse osas, samuti tõusis elatustase.3.2Too üks konkreetne näide tööstusest ja üks põllumajandusestKõige kiiremini arenes tööstus. Kõrvuti eratööstusega kasvasid ka riigi kapitaliga rajatud ettevõtted (näiteks Kehra sulfaattselluloositehas). Väga tähtis oli põlevkivi- ja turbatööstuse laiendamine ning Aseris ja Sindis uute tellisetehaste rajamine.
Laienes põllumajanduskaupade vahetus teiste riikidega.
Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis Eestit?
Paljud tehased, ärid ja talud läksid pankrotti , kasvas tööpuudus, langes elatustase.
smajoones tabas kriis Eesti peamist majandusharu põllumajandust, talude majandusraskused tõid kaasa tõsised probleemid ka teistes majandus- harudes. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, paljud ettevõtted läksid pankrotti, kiirelt tõusis töötute arv (1932.a. oli neid 32 000). Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult põllumehi, töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid
4.1. Milleni see viis?
Elu halvenemise tõttu hakkas rahvas süüdistama võimulolijaid ja levis kiiresti arvamus, et Eestil on vaja kärpida Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht . Usuti, et suure võimuga riigipea suudab korra majja luua. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust.

Millal toimus Eestis riigipööre? 12.märtsil 1934.

Kes olid selle läbiviijad? Konstantin Päts ja Johan Laidoner.

Võrdle Eesti riigi juhtimist 1920ndatel ja peale 1934.aasta riigipööret.
1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul , täidesaatev võim valitsusel. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused.
Peale 1934.a. riigipööret.
Riigikogu saadeti laiali, parteid keelati ( ainupartei Isamaaliit )
Võim ainult riigipeal .

Millised muutused toimusid?
Riigis kuulutati välja kaitseseisukord , suleti kõik vapside organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelati parteid (loodi riiklik ainupartei Isamaaliit) ja meeleavaldused, riigikogu saadet laiali, olulisemate asutuste (sh ülikoolid, kirikud jt) üle kehtestati kontroll, mitu ajalehte suleti.
7. “Vaikiv ajastu”. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga.
 kaitseseisukord
 rahvasaadikute laialisaatmine (parlament „vaikivas olekus“)
 poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine (ainupartei – Isamaaliit)
 trükikodade tsensuur – opositsiooni suu sulgemine
 riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle
 demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga
7.1Millised olid selle negatiivsed ja positiivsed küljed?
Negatiivsed: Eestis lõppes demokraatia, algas autokraatia .
Pätsi ülistamine ehk isikukultus .
Piirati sõnavabadust (ajalehtede sulgemine,tsenseerimine, meeleavaldused keelati)
Positiivne: Majandus arenes kiiresti, peamiseks põhjuseks maailmamajanduse elavnemine, mis ka Eestile soodsat mõju avaldas, suurendati riigi osalust eraettevõt-luses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, samas ei jäetud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes. Tööpuudus kadus peaaegu täiesti.
30.11.1917– Eestimaa rüütelkonna komitee otsusega kuulutab Eestimaa rüütel- ja maiskond end Venemaast sõltumatuks ja palub Saksa riigilt kaitset ning kohest okupeerimist
Oktoober 1917 – Oktoobrirevolutsioon. Eesti kommunistid haarasid võimu ( Kingissepp , Anvelt)
24.02.1918 – Eesti vabariigi väljakuulutamine (Päts, Konik , Vilms – Päästekomitee)
Märts – november 1918 – Saksa okupatsioon
15.juuni 1920 – Esimene Eesti põhiseadus.
2.veebruar 1920 – Tartu rahu allkirjastamine (lõpetas Vabadussõja)..
1.detsember 1924 –korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, rünnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss suruti maha. Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu.
Oktoober 1933 – rahvahääletus kiitis heaks põhiseaduse parandused (need olid koostanud vapsid ).
12.märts 1934 – K. Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus. sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur (Pärast Pätsi ja Laidoneri 12 märtsi riigipööret)
1.jaanuar 1938 – Päts sai presidendiks
Kommunistide mäss.
1924. aasta 1. detsembril korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, rünnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss suruti maha. Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu.

Mõisted TV lk. 40. Lisaks ASUNDUSTALU – mõisamaast moodustatud talu(?). KULTUURAUTONOOMIA- seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal.

Inimesed:
Jaan Poska .
Eestimaa kubermangukomissar,Eesti välissaatkonna juht, välisminister, Venemaaga peetavate läbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht (kirjutas Eesti poolt alla rahulepingule)
Konstantin Konik – Eestimaa Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Vilmsiga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti.
Jüri Vilms – Eesti Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Konikuga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti.
Viktor Kingissepp - Eesti Kommunistliku Partei rajaja ja juht, Enamlased moodustasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille üks juht oli Viktor Kingissepp
Jaan Anvelt.
1. detsembril 1924. a. toimunud relvastatud mässu juhte.
Konstatntin Päts – Päästekomitee liige (koos Vilmai ja Konikuga, koostasid iseseisvusmanifesti);
Riigivanem (täitis ka presidendi kohuseid),
1934. a. teostas riigipöörde (koos Laidoneriga.
1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks.
Johan Laidoner.
Vabadussõja ajal Eesti vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, samal ametikohal detsembrist 1924 kuni jaanuarini 1925 ja märtsist 1934 juunini 1940. Tegi 12.03.1934 koos K. Pätsiga sõjaväe abil riigipöörde.
Artur Sirk. Vapside juht.
Lisaks üks kirjanik, üks kunstnik, üks sportlane, üks teadlane ja nende saavutused.
Kristjan Palusalu – maadleja, võitis Berliini olümpiamängudelt 2 kulda.
Ernst Öpik- astronoom (uurimus tähtede evolutsioonist, Universumi vanuse määramine jm)
A.H.Tammsaare – kirjanik, 5-köiteline romaan “Tõde ja õigus”,, romaan “Põrgupõhja uus Vanapagan ”, näidendid (“ Juudit ”)
Eduard Viiralt-kuulsaim eesti graafik (“ Lamav tiiger”, “Põrgu”,

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 33 allalaadimist

Eesti vabariik kahe ilmasõja vahel-lühikonspekt #1

Eesti vabariik kahe ilmasõja vahel-lühikonspekt #2

Eesti vabariik kahe ilmasõja vahel-lühikonspekt #3

Eesti vabariik kahe ilmasõja vahel-lühikonspekt #4

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Magdaleen Õppematerjali autor

Maareform ja selle tähtsus, üleilmse majanduskriisi mõju, detsembrimäss, riigi juhtimine 1920ndatel ja pärast 1934.a., "vaikiv ajastu", selle positiivsed ja negatiivsed küljed, olulisemad daatumid ja sündmused, poliitikud.

maareform üleilmse majanduskriisi mõju detsembrimäss riigi juhtimine "vaikiv ajastu"

Sarnased õppematerjalid

docx

Mis põhjustas demokraatia kriisi Eesti Vabariigis

Mis põhjustas demokraatia kriisi Eesti Vabariigis? Eesti sai iseseisvaks vabariigiks 1918.a. Esimest korda loeti iseseisvusmanifest ette 23.veebruaril "Endla" teatri rõdult pidulikult ja suure kuulajaskonna ees. 24.veebruaril avalikustati manifest Tallinnas ja seda kuupäeva loetaksegi Eesti Vabariigi sünnipäevaks. 1920.a oli eestist saanud demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata riik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, mis tähendab et võim riigis kuulub rahvale. 15.juunil 1920.a. võttis kokkutulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mis sätestas laialdased kodanikuõigused. Põhiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahääletuste

Ajalugu

docx

Eesti 1918-1939

Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu

Ajalugu

doc

10. klass

*Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. *Landeswehri sõda-1919 juunis puhkenud relvastatud konflikt Eesti kaitseväe ja baltisakslastest koosneva Landeswehri (maakaitseväe) vahel. *Vabadussõjalased-sõjaveterane koondav mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti Vabadussõjalaste keskliit. Hiljem, populaarsust kogudes, võeti vastu ka neid pooldavaid tavainimesi. Esimeheks erukindral Andres Larka, suur roll advokaat Artur Sirkil. *Vaikiv ajastu-sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur. (Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra, riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse

Ajalugu

doc

Eetsi iseseisvumine

I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud

Ajalugu

doc

Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel

Ajaloo arvestustöö nr 4. Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid? 30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia. · Eesti alad liideti üheks kubermanguks, · Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev seadusandlik võim; Maavalitsus täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma

Ajalugu

doc

I Eesti Vabariik

Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament)

Ajalugu

docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid

Ajalugu

doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938

Ajalugu

Rohkem sarnaseid