Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teostamisest. Kõrgrenessansi esimene suurmeister Leonardo (Lisa 1) on meile pärandanud suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallast. Milano hertsogi õukonnas töötas ta sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrval võis tegelda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga. Kõrgrenessansi suurmeistrid ei otsi või ei usalda üldkehtivaid numbrilisi reegleid nagu nende eelkäijad, vaid hindavad nende enda loodud visuaalse kujundi
Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teostamisest. Kõrgrenessansi esimene suurmeister Leonardo (Lisa 1) on meile pärandanud suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallast. Milano hertsogi õukonnas töötas ta sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrval võis tegelda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga. Kõrgrenessansi suurmeistrid ei otsi või ei usalda üldkehtivaid numbrilisi reegleid nagu
· omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest · erinevus loomise ja lihtsalt tegemise vahel · kunstnik = jumalasarnane looja · soosis tegelikult kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid Leonardo da VINCI · pärandanud rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas · tegeles tegelikult pidude korraldamisega ja töötas sõjaväeinsenerina, selle kõrvalt kunst · kunst on üldistav ja suurejooneline, loomisel toetub kogemustele ja teadmistele · kõige mitmekülgsem teadlase tüüpi bioloogia, anatoomia (lahkamine) joonistus ''Loode'' · arhitektuuris ainult kavandatud, skulptuure pole säilinud · ''Madonna kaljukoopas'' · õlimaal, mille sügavus on mattunud poolhämarusse vormid ja värvid sulavad kokku · arvestab õhuperspektiivi, mitte tausta detailide väljatoomisega
Poolsambad ja sambad, mis ulatuvad üle mitme korruse (nn. Kolossaalorder). Lk 67 h. 2. Milliseks muutus kõrgrenessamsi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas? Kunstniku isiku tähtsus tõusis enneolematult. Rõhutati kunstniku erinemist tavalisest inimesest. Usuti geniaalsete kunstnike inspiratsiooni jumalikule päritolusse või koguni tema enda jumalasarnasusse. Soositi kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Lk 67 h. 3. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväeinsenerina ja pidud korraldajana ja selle kõrvalt tegeles ta maalikunstiga, skulpruuri v arhitektuuriga. Kunsti loomisel toetus ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Tal oli harmoonia pildi terviku ja detailide vahel. Ta arendas täiuseni inimeste välimuse väljendamise ja ta süvenes inimeste hingeellu. lk 67 4. ''Püha õhtusöömaaeg'' kujutab endast Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimset
.......................................................3 Perekond..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja noorusaastad...............................................................................................................3 Leonardo kui kunstnik..........................................................................................................................4 Leonardo päevikud..........................................................................................................................8 Teaduslikud uurimustööd.................................................................................................................8 Inseneriteadus ja leiutised................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...........................................................
ISESEISEV TÖÖ 11. klass KÕRGRENESSANSS http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias ARHITEKTUUR 1. Miks sai Itaalia renessansi sünnimaaks? Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaalias, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2. Millised olid muutused renessanssarhitektuuris? Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse
Leonardo da Vinci elulugu: Leonardo da Vinci sündis Vinci külas 1452. aastal 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457- 66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu.
Jõhvi Gümnaasium Leonardo da Vinci Referaat Koostaja Siim-Markus Post 7.b klass Juhendaja Leigi Molodõk Jõhvi 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus-renessansiaeg............................................................................................4 2. Leonardo da Vinci elulugu............................................................................................5 2.1. Perekond, lapsepõlv ja noorusaastad......................................................................6 2.2. Leonardo päevikud.................................................................................................7 2.3. Anatoomia.............................................................................................................. 8 3
Kõik kommentaarid