AEROCK ECO Therm 375 plokkidest välisseinad, tugevad täispalkmajadele iseloomuliku sisekliima välisfassaadi puitosad toetuvad 150mm metallist termoprofiilile ja on soojustatud 160mm paksuse kivivillaga. Rockwool Fasrock krohvialuse fassaadi soojustusplaadid on valmistatud soojust- ja heli isoleerivast tule levikut takistavast ning niiskus- ja veekindlast Rockwood kivivillast. Fasrock kivivillaplaate kasutatakse krohvitavate välisseinte ja soklite soojustamiseks krohvialuste pinnakate. Fasrock fassaadiplaat moodustab mineraalsetele krohvidele isoleeriva ja toetava aluspinna. Plaadi tihedus annab krohvialuse pinnale head tugevusomadused ning krohvi vastupidavus mehaanilistele mõjutustele paraneb oluliselt. Välisfassaadi soojustamine 1.Fassaadi pind 2.Fasrock 3.Fassaadi tüübel 4.Aluskrohv 5.Krohvialune võrk 6.Viimistluskrohv Fasrock plaadid liimitakse või vajadusel kinnitatakse täiendavalt mehaaniliselt
Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Devon levis liivakivi - Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit? - Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? - Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? - Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? - Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? - Milliste jääaegade setted on esindatud Eesti Pleistotseeni setetes? - Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? - Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? - Kuidas jagunevad neotektoonilised liikumised Eesti kontekstis? Maavarad: Eesti maavarad Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele
jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud (fotod) ja jääkündevaod. 6 Eesti Maavarad Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tard- ja moondekivimitest aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta (vaata geoloogilist läbilõiget). Seetõttu on sama vanusega kivimite lasuvussügavus Lõuna-Eestis suurem kui Põhja-Eestis. Vetevõrk Kliima ja pinnamood on põhjuseks, miks Eestis on palju väikesi siseveekogusid. Aastane sademete
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
seejärel uhub vihmavesi eraldunud mustuse klaasi pinnalt. Kuna Pilkington Activ on hüdrofiilne, siis vesi ei moodusta pisaraid, vaid levib ühtlaselt kogu klaasi pinnal. Vesi kuivab klaasi pinnal võrreldes tavalise klaasiga kiiremini ja ei jäta inetuid kuivamisjälgi. Kui klaasid on eriti määrdunud ja kestab pikem kuiva periood või vihmavesi ei satu klaasi pinnale, on pesemine vajalik. Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. Pilkington Activ-it võib kasutada kõikides klaasitavates kohtades akendel, talveaedades, klaasfassaadides ja klaaskatustes. Eriti hästi sobib Pilkington Activ raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, nagu näiteks katuseaknad ja klaaskatused. 16 Tuletõkke klaas
• Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt graniidist ning on moodustunud ürg- ja aguaegkonnas ligikaudu 570 – 3500 miljonit aastat tagasi. Aluspõhi – moodustunud peamiselt kambriumis, siluris ja devonis tekkinud settekivimitest. Pinnakate – koosneb pudedatest setetest 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Lähtekivim – mullatekkeprotsessi aktiivselt haaratud kivim. Aluskivim – mullatekkeprotsessis otseselt mitte haaratud kivim.
Ülekarjatamine on üks põhjusi loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Kui see ala asub kõrbelise piirkonna lähedal, on kõrbestumine pea möödapääsmatu. Teine põhjus: suured niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Milline on kõrbe nägu? Kõrbele annab oma näo pinnakate ehk milline on pinnas. Luited ei ole tegelikult kõrbe kõige iseloomulikum tunnus, sest igas kõrbes ei olegi nii võimsaid luiteid kui me tavaliselt kõrbe puhul ette kujutame. Pinnakatte järgi jagatakse kõrbeid : liivakõrbed soolakõrbed klibukõrbed savikõrbed kivikõrbed lössikõrbed Iseloomustavaid suurusi:
kasutusvõimalustest; · iseloomustab jooniste ja temaatiliste kaartide abil Eesti geoloogilist ehitust; · tunneb ära graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, savi, liiva, kruusa ja moreeni; · teab Eestis leiduvaid maavarasid nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD · kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik;
tööd. Küll aga on küla rahulik keskkond suurepärane koht laste kasvatamiseks. Loodusressursid ja nende kasutuselevõtmise hindamine Maa, maakasutus Enamik maad on põllumajanduslikult haritav, seda teeb enamasti põllumajandusühistu AS Võhmuta PM, sest külas elavatel inimestel ei ole vahendeid ja ka motivatsiooni põllu harimiseks. Ühistul on kultuurkarjamaad veiste karjatamiseks ja neile silo ja heina varumiseks. Geoloogiline info Pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 meetri), kohati on aluspõhja karbonaatkivimid kaetud alla meetri paksuse pinnakattega. Põhjavesi on u 4-5 m, sügavusel. Reljeef on väga tasane, merest asub küla 108-110 m kõrgusel. Kliimaressursid Pandivere kõrgustik erineb muust Eestimaast üsna tugevalt kliima poolest. Lumikate on paksem, kevad saabub sellesse piirkonda hiljem, sügis varem, ka külmavaba periood on Eestis kõige lühem, koguni 50 päeva võrra lühem kui rannikul. Veevarud
Võru-Hargla nõo pindala on 985 km² , see on 2,17% Eesti pindalast. Alljärgnev maastiku eripära kirjeldus on toodud Ivar Aroldi (2005: 230) järgi. Hargla nõgu on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast Haanja aluspõhjalisest kõrgustikust lääne pool, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Karula kõrgustiku teke jagas lavamaa kaheks, jättes selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol, mis (hilis)jääajal oli keelenõoks, on suures osas lavamaa iseloom säilinud. Sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi, mis on liivakivine põhja- ning paekivine lõunaosas, Läti piirialal. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud Mustjõe, Pärljõe, Peetri ja Vaidava jõe org. Nüüdispinnamoe moodustavad seal peamiselt liustikukeele sulamisel tekkinud vormistikud (mõhnad). Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune ja
Vineeri paksus on 430 mm. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200,
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...
Kuna Pilkington Activ on hüdrofiilne, siis vesi ei moodusta pisaraid, vaid levib ühtlaselt kogu klaasi pinnal. Vesi kuivab klaasi pinnal võrreldes tavalise klaasiga kiiremini ja ei jäta inetuid kuivamisjälgi. [6] Kui klaasid on eriti määrdunud ja kestab pikem kuiva periood või vihmavesi ei satu klaasi pinnale, on pesemine vajalik (Joonis 2). Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. [6] Joonis 2. Klaasi puhastus protsess [6] 2.4 Müra summutavad klaasid Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes akendes ja fassaadi klaasides klaase või klaasidevahelisi kaugusi. [7] 2.4.1 Klaaside mõju heliisolatsioonile
Vooremaa peamised tunnusjooned. See on omakorda ajendanud rahva fantaasiat otsima Vooremaa kujunemisele seletust, seostades voori ja nendevahelisi piklikke nõgusid Kalevipoja künnivagudega (Estonica 2001a). 3.2. Aluspõhi ja pinnamood Vooremaa põhja-loodeosas moodustavad aluspõhja ülaosa peamiselt Siluri ladestu Raikküla lademe karbonaatkivimid (detriit -, afaniit- ja biohermlubjakivi ning dolomiit, ka mergel). Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk-Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995). Ehkki nimetatud pealiskorra kivimid ei moodusta otseselt voori, on nende osakesed moreenide koostises (Arold 2008). Enamik voorestikust asub 45 85 m kõrgusvahemikus. Kõige kõrgem 144 m on maapind Laiuse voorel (suhteline kõrgus 63 m) ja kõige madalam 34 m Amme jõe orus Vasulas (Arold 2008) Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja
krbestuvad (nt. California poolsaar). Viimasel ajal on krbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist phjust. Esimine on lekarjatamine - koduloomad hvitavad taimestiku ning juurevrgu puudumise tttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub krbeala lhedal, hakkab see krbestuma. Teine phjus on see, et suured niisutusssteemid vivad lhedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub krbeks. Krbete liigid Krbesid liigitatakse pinnakate jrgi. On olemas jrgmised krbete liigid: liivakrb, kivikrb, klibukrb, soolakrb, lssikrb ja savikrb. Enimlevinud on kivikrbed. Nad on tekkinud kunagistest mestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tttu ra ja murenesid. Pinnavormid on nendes sna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mnikord tekivad vga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai lemine osa toetub alt ahanevale jalale.
saar (92,9 km2; rannajoon 109 km ). Saaremaa ja Hiiu saare vahel on Soela Väin (u 5,4 km) mis on tõenäoliselt kunagi olnud ürgse jõe org. Hiiumaa maastiku mitmekesisu tuleneb selle üsna vaheldusrikka pinnakattega maismaatüki järkjärgulisest kerkimisest mere alt. Maakerkel kujundasid lainetus ja tuul ümber jääaegadel tekkinud setted ning neist moodustunud pinnavormid. Pinnakattest moodustavad väga suure osa (70%) liivad. Liivane Pinnakate on Hiiu saare metsasuse üks 2 peapõhjustajaid. Hiiumaa oma ümbrusega on kõige intesiivsemalt (2,5-3mm/a) kerkiv Eesti osa. Omapärane suur pinnavorm on 68 m üle merepinna küündiv Kõpu Kõrgend. Kõrgendit katavad suures ulatuses liigavad, milles kohati on ka kruusa ja veeriseid. Saare järkjärgultkerkimisel Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriinamere ning Limaneamere vetest on moodustunud Läänemere
muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:mullagenees – mullaareng, muldade klassifitseerimine,mullabioloogia,mullamineroloogia – murenemine,mullageograafia – paiknemine.Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada), metsanduslik, maaparanduslik, mullakaitse. Pinnakate Klindi eelne (sinakashall karbonaadi vaene) – tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja-kivid, kristalsete kivimite mureng – materjalid. Kruusast savini. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaadivaesem (5-30%) rähkmoreen. Dolomiitne, lubjakivi materjal
70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava
70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava
Kuna polümeerse krohvi kiht on paksem kui värvil, siis tema eluiga on tunduvalt suurem. Objektid polümeerkrohviga on püsinud juba 50 aastat. Neid on kasutatud kõikides kliimatsoonides. Polümeerkrohvi täiteaine tera suurus on üle 0,25mm. Väiksema teraga masse nimetatakse värvideks. Krohv tehakse valmis tehases ja tarnitakse töötlemisvalmina. Kui mineraalsete krohvide puhul on järgmised mõisted: töödeldav segu on mört ja pinnakate on mineraalne krohv, siis polümeersel krohvil on järgmised mõisted: töödeldav segu on kattemass - pinnakate on polümeerne krohv. Polümeerses krohvis on sideaineteks polümeerid dispersioonis või lahustis (akrüülhappeestrid, vinüülatsetaat, vinüülpropionaat, stüroolakrülaat jm.). Sideaine peab tagama hea siduvuse, vähese termoplastsuse ja väikse imavuse. Täiteained on samad nagu dispersioonvärvidelgi: karbonaadid, titaandioksiid, sulfaadid, oksiidid.
Pinnakate on kujunenud kvaternaaris (s.o. viimase 2 milj. Aasta jooksul), mis jaguneb: * pleistotseeniks e. jääajaks; setted: moreen(gl), jääjärve(lgl) ja jääjõe(gfl) setted * holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks; setted: turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne. Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas. Olulisus: _ Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. _ Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. _ Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. VEND = EDIACARA > 600 mln a ! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu. Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu KAMBRIUM 542-488 mln a
Nende kogupaksus ulatub 100 meetrist Eesti põhjaosas 600 meetrini lõunas. Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud maakoore platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase 1,5-2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holotseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukese kihina. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1 mln km² suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes
Tootmistingimuste parandamiseks tuleks põlde massiivistada, korjata kive ja kuivendada. Lupjamist vajavad umbes 6-25% põllumaade pindalast. Mullad on nõrgalt kivised ja boniteediklass on üle 50 [3 lk 210-219] 3. Mullakaeve Mullakaeve viidi läbi Jõgevamaal, Palamuse vallas, Pikkjärve külas. Kaeves olev muld määratsi leetjaks mullaks (KI), huumusprofiil mlv2 sl Ala kuulub Kõrg-Eesti allprovintsi. Koha absoluutne kõrgus on 80,5 meetrit. Antud piirkonna pinnakate on jääjärvelised setted. Kõrgendikest jäevad lähedale erinevad voored ja Pandivere kõrgustik ja madalikest Peipsi äärne madalik. Suurematest soodest asub lähemal Endla soo ja Alam-Pedja rabamassiiv. Keskmiseks temepratuuriks on veebruaris -6 C ja juulis +18 C. Aastane sademete hul on umbes 650-700 mm/a. Lumikattepaksus on umbes 40 cm. Viimane öökülm kevadel esineb umbes mai keskel. Esimene öökülm esineb umbes septembri lõpus. Keskmine lumikattega päevade arv on 120. 3
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
" Nagu näha, läksid need sõnad kuhjaga täide. Kuusest sai koguni kõrgeim puu talus ja kogu ümbruskonnas. 9 Koobas Oidrema Pangamäel Lihula-Pärnu maantee läheb Oidrema bussipeatuse lähedal üle Pangamäe. See peamiselt sarapuuvõsaga kaetud mägi koosneb Jaagarahu lademe kõvadest, osalt biohermsetest peeneteralistest dolomiitidest. Pinnakate on siin väga õhuke, kohati alla 10 cm. Mäe põhjanõlval esineb 1-2 m kõrgune astang väiksemate aluspõhjapaljanditega, millest ühes mustendab väike koopaava laiusega 2 ja kõrgusega 0,5 m. See on 2 m pikk vana abrasioonikoobas, mis kulgeb horisontaalselt, tagapool on ta veidi madalam kui ava kohal ja põhi on paeklibuga kaetud. Koopalae paksus on kuni 1,2 m. Maapinnal laiub loopealne, kus esineb avalõhesid ja pisikesi karstilohke. Varem on Pangamäel olnud teisigi koopaid. E
söötühikut). Maade viljakuse hindamiseks on kasutusele võetud 100-punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi. 1. olemasoleva seisu boniteet 2. perspektiivboniteet kõik mulla parandamisvõimalused Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. Metsaboniteet näitab metsa headust. Metsa- kasvukohatüüp näitab mulla headust. Parimad on: sinilille kasvukohatüüp, jänesekapsa, sõnajala ja ka naadi kasvukohatüüp. Aluspõhi, pinnakate, lähtekivimid Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320-400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem-Devoni setted
Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta ala...
milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320- 400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem-Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koostise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo-naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal. · Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja taganemiseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sulamisel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja mineraloogilisele koostisele: · Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi vaene - tugevasti kruusakas materjal,
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkoo...
tagasi) 43. Devon koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik. Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng. Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. 47. Pealiskord ehk aluspõhi. 48. Aluskord hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50
tagasi) 43. Devon – koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar – kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik. Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng. Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. 47. Pealiskord – ehk aluspõhi. 48. Aluskord – hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim – ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50
20. - väga halvad mullad (Peipsi äärsed maad) 10. - väga halvad mullad 1. olemasoleva seisu boniteet 2. perspektiivboniteet - kõik mulla parandamisvõimalused Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. Metsaboniteet näitab metsa headust. Metsa-kasvukohatüüp näitab mulla headust. Parimad on: sinilille kasvukohatüüp, jänesekapsa, sõnajala ja ka naadi kasvukohatüüp. Aluspõhi, pinnakate, lähtekivimid Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo- viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320-400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem- Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koos-tise järgi
deflatsioon- tuule transport korrasioon- tuule kulutus Jää geoloogiline tegevus tekivad jääliustikud mandrijää ja liustikujää viimane jääaeg 12000 a.t Taganemisel tekkisid setted moreenid e. Jääsetted- sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus jääsulamisvete setted- tera suuruse järgi sorteeritud 6. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord- graniitidest Kristalne aluspõhi- kambriumis,siluris,devonis kujunenud settekivimid Kristalne pinnakatte- katab aluspõhja 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mulla aluskivim- mullaprotsessist otseselt mittehaaratud osa Mulla lähtekivim- mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa 8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. MOREENID a) Põhja-Eestis valkjas, tugevasti karbonaatsed. Lõimiselt tugevasti koreseline
(3) Maa-aluse kastmissüsteemi kasutamisel tuleb selle täitmise järel juurestikku kasta ka pealtpoolt. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 8 Avalikule alale puude istutamise kord § 13. Multimine (1) Multi kasutamise vajadus ning selle tüüp määratakse haljastusprojekti või istutusjoonisega, võttes aluseks lisa 3 soovitused. Mult on umbrohtumist takistav ning niiskust hoidev pinnakate, mis laotatakse pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale 5−10 cm paksuse kihina ning tüvest vähemalt 10 cm eemale. (2) Multi kasutatakse ringina üksikpuude ümber, lausistutusaladel kaetakse multiga suurem ala. (3) Puu tüve ümbrus tuleb multida vähemalt 0,5 m raadiuses (vähemalt istutusaugu ulatuses). (4) Valmis multikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. § 14. Võrahooldus
Siinseid mudasid saab kasutada polüartriidi, närvipõletike ja teiste haiguste raviks. Ravimuda maardla jääb Käina linnukaitse piiridesse. Looduskeskkonna säilitamise eesmärgil ei ole seda maardlat otstarbekas lähiajal kasutusele võtta (Suuroja , Kadastik, 1998). Savi Hiiumaal on uuritud mõned savi leiukohad (Kleemo, Soovälja jt.). Hiiumaa savi sobib hästi telliste tootmiseks põlemistemperatuuril 900-980°C. Taastumatest 6 Joonis 1.Hiiumaa pinnakate Allikas: Arold, 2005 loodusressurssidest on üksnes keraamilise savi (viirsavi) varu Hiiumaal praktiliselt piiramatu, selle kasutamist võiks seetõttu soovitada. Varud paiknevad väljaspool asustatud ja puhkemajanduslikke piirkondi, nende kasutuselevõtt ei kujuta ka keskkonnakonflikti (Suuroja, Kadastik, 1998). Turvas Hiiumaa turbavarud asuvad saare keskosas. Pihla rabas asub tüseidaim turbalasund, mis on 2- 4 m. Turba kaevandusmahud on piiratud, nii ei mõjuta see lähedalasuvat Pihla-
Seda, et struktuur on teistsugune, on näha ka silmaga, sest mida suuremad on terad, seda paksem on värv ja krobelisem lõpptulemus. Ainsaks puuduseks struktuurvärvil võib tunduda tema üsna kõrge hind. Aga teda kantakse pinnale vaid üks kiht ja värvi kulub seejuures mitte väga palju ning tulemus on ilus ja vastupidav, nii et lõpptulemuseks võib olle isegi kokkuhoid. Enne pinna katmist struktuurivärviga tuleb see ette valmistada. Selleks tuleb vana lahtine pinnakate eemalda pahtlilabidaga ja siis töödelda liivapaberiga. Kui seinal on hallitus, siis tuleb see hoolikalt puhastada ja töödelda spetsiaalse vahendiga, mis hoiab ära hallituse tekke. Pinnanle võib jätta kuni kahe millimeetriseid ebatasasusi, kuna struktuurvärv peidab väiksemad pinnadefektid. Suuremad ebatasasused tuleb pahteldada. Peale pinna ettevalmistamist tuleb see kruntida. Krunt moodustab kaitsekihi, mis soodustab värvi nakkumist ja vähendab värvikulu. Näiteks võib
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
· Maakera mudel on gloobus. Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult. · Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates. Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke. · Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused. · Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera ...
taaskasutada, kas need tekivad biopõhiselt juurde (st et ei peaks taastumatuid ressursse vahepeal kasutama), millised on keskkonnamõjud (sünteetika vs looduspõhine). Näited: vanade puitakende (isegi 100 aastat vanad) vahetamine plastikakende vastu selle asemel, et neid restaureerida. Orgaanilised jäätmed segatud „tsemendi“ sisse ja vaadatakse, kuidas see erineb nt betoonist (termoisolatsiooni eelis). Loodusliku veeringe imiteerimine (selline pinnakate, mis laseks veel imbuda ja samaaegselt transpordil liigelda). Kortermajadel kasvatakse puid ja teisi taimi (Itaalia, Austria). Park-katus (Lissabon). Toidu kasvatamine kortermajade seintel (horisontaalselt ja vertikaalselt). Kivilinna ja roheluse integreeritus (äärekivid puuduvad ehk käia võib igal pool). Green building systems- linna ehitiste süsteem, mille ehitamise süsteemid/põhimõtted peaksid olema rohelised. Green building sites- maastik/territoorium peaks olema roheline/mitmekesine
Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp Glittertind, kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk. ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Mullad ja pinnakate: Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele merepinnast, settisid paksud savi-, aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel
..........6 3.1 Asukoht......................................................................................................... 6 3.2 Geograafiline ehitus...................................................................................... 6 3.3 Geoloogiline ehitus........................................................................................ 7 3.3.1 Aluspõhi.................................................................................................. 7 3.3.2 Pinnakate................................................................................................ 8 3.3.3 Põhjavesi................................................................................................. 9 3.4 Hüdrogeoloogia........................................................................................... 10 3.5 Taimestik ja rohevõrgustik...........................................................................11 3.6 Loomastik...................................
Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord. Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord. Peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis, settekivimiline pealiskord Paleosoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest Aluskord Kristalset aluskorda on uuritud arvukate puuraukude abil, kuna Eesti alal see ei paljandu
ossa. Sügavama aluskorra moodustavad tugevasti kurrutatud eelkambriumi tard- ja moondekivimid. Nende kulutatud ja murenemiskoorikuga kaetud pinnal lamavad üldiselt rõhtsa lasumusega pealiskorra settekivimid, mis siin tekkisid osalt eelkambriumis (vendiumi ajastul), peamiselt aga kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul. Devoni ladestust nooremaid aluspõhja kihte Eestis ei esine. Aluspõhja kivimeid katab kvaternaari ladestu setteist koosnev pinnakate, mis koosneb jäälistest, jääjõelistest, jääjärvelistest, järvelistest ja meresetetest. Valdavalt on need liiv- ja savipinnased. Soostunud aladel leidub ka rohkesti turvast ja allikalupja. Aluskorra struktuuride tektooniline areng Iõppes Ida-Euroopa platvormil põhiliselt enne pealiskorra kihtide kujunemist, kuigi ka hilisema geoloogilise ajaloo vältel on teatud piirkondades esinenud tema pangaselist liikurnist . Aluskorra pealispind on Põhja- ja Kesk-Eestis üldiselt väikese
· lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (harvem ka aluspõhja) ülemist osa
on 60 km. Rannajoone pikkuseks on ligi 310 km ning rannad on nõrgalt liigestatud. 2. Geoloogia ja pinnamood Hiiumaa maastiku mitmekesisus tuleneb selle üsna vaheldusrikka pinnakattega maismaatüki järkjärgulisest kerkimisest mere alt. Maakerkel kujundasid lainetus ja tuul ümber jääaegadel tekkinud setted ning neist moodustunud pinnavormid. Pinnakattest moodustavad väga suure osa liivad (70 %). Liivane pinnakate on Hiiu saare metsasuse üks peapõhjustajaid. Hiiumaa oma ümbrusega on kõige intensiivsemalt kerkiv Eesti osa (2,5-3mm/a). Omapärane suur pinnavorm on 68m üle merepinna küündiv Kõpu kõrgend, mille tüvendi moodustab 83m kõrgune keeruka koostisega rändpangas. Kõrgendit katavad suures ulatuses liivad, milles kohati on ka kruusa ja veeriseid. Saare järkjärgulisel kerkimisel Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriinamere ning Limneamere vetest on moodustunud
uhtudes, kasutades vajadusel pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Isepuhastuvat klaasi võib kasutada kõikides klaasitavates kohtades akendel, talveaedades, klaasfassaadidel ja klaaskatustes. Eriti tõhus on see just raskesti ligipääsetavates kohtades, näiteks katuseakendel ja klaaskatustel. Tehnilised andmed: Isepuhastuva klaasi eriline pind aktiveerub ainult UV-kiirguse ehk päikesevalguse toimel. Klaasi pinnakate on küll kõva, kuid see on siiski tundlik teravatele esemetele, terasvillale ja abrassiivsetele puhastusainetele. Isepuhastuvat klaasi on saadaval 4mm ja 6mm paksusena. 17 2.3 Dekoratiivklaasid Mustriliste dekoratiivklaaside ühele küljele on pressitud vastav ornament. Tulemus saavutatakse kuuma klaasi juhtimisel läbi vastavate rullikute. Nii
Sinised jooned märgivad paekaldalt langevaid jugasid.)) ((Joonis: Pakri panga läbilõige. Siin paljanduvad Ordoviitsiumi lubjakivi, liivakivi, kiltsavikivi. Panga jalamil on näha vanemaid kivimeid Kambriumi kiltsavi ja liivakivi.)) Devoni ajastu lõpust kuni Kvaternaari alguseni (1,5-2 miljonit aastat tagasi) oli Eesti maismaa, kus valdasid kulutusprotsessid. Seetõttu puuduvad meil nooremate ajastute (Karbon, Perm jt) settekivimid. Kvaternaari setetest kujunenud pinnakate on erinevate mandrijäätumiste (mida arvatakse olevat olnud 3-6) tagajärg. Need kujundasid sügavaid orge ja vormisid künkaid. Jääliustikud ja nende sulamisveed kandsid Skandinaavia mäestikust siia rohkesti materjali. Jääsulamisveest tekkinud järved katsid Eestit veel kaua pärast liustike taandumist. Peamiselt moreenist koosnev pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. Liustike kulutavat tegevust oli rohkem
Gneiss, graniit - Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi, Kambriumi, Vendi - Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? Savikivim ja karbonaadid - Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? Kambrium, Devon, Vend - Milliste jääaegade setted on esindatud Eesti Pleistotseeni setetes? Elster, Saale, Weichsel - Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? Põhja-Eestis - Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? Moreeni, liiva, kruusa, savi, aleuriiti Maavarad: Eesti maavarad Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele
Sõrve läänerannikul, koosnedes õhukesekihilistest lubjakividest savikate ja liivakate vahekihtidega. Peale majandusliku otstarbe (kaarma dolomiidi kaevandus) on Saaremaa aluspõhja moodustavad kivimid ka teadusliku tähtsusega, kuna nad sisaldavad väga palju kivistisi ning on hästi alal hoidunud. Pinnamoe poolest on Saaremaa Lääne-Eesti madaliku koosseisu kuuluv paelava, kus esineb nii aluspõhjalist kui ka pinnakattest tingitud väiksemaid pinnamoe ebatasasusi. Pinnakate on enamasti rähkmoreen, klibu, mere- ja tuiskliiv. Pinnakatte paksus on kohati (valla keskosas) alla 5 m, valla kaguosas 5-10 m. 7 Karstialad Karst on nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse (näit. lubjakivi, dolomiit, marmor) aladel, kus neid kivimeid on rohkesti ja vesi on agressiivne
mõhnastikud (24%) ja keeruka reljeefiga suurvormid (12%). Muldade lähtekivimiks on üle 80% alast moreen (Arold 2005:191). 5 Pühajärve ümbrusele iseloomulik reljeefitüüp hõlmab kõrgustiku läänetiiva kõrgema osa, kus on 40-50 m suhtelise kõrguse ja kuni 30 kraadise nõlvakaldega kõrgendikke. Neid esineb ka idatiival, kuid seal on nad madalamal. Paljudel suurtel kõrgendikel (Kuutsemägi, Savimägi, Juusa mägi) on savist 2-3 (5) m pinnakate, tasane lagi, järsud ning uhtorgudega nõlvad. Lääneosa suurvorme, keskosa madalamate vormide lagesid ning järvede kaldaid katavad peamiselt karbonaatsed viirsavid, mis on kujunenud seal siis, kui järvede veetase oli 150-160 m kõrgusel. Lavamõhnadel esineb kohati aga kuni 2-4 m paksune liivakiht (Arold 2005: 191-192). Eelmisest madalamal asendil paiknevad väiksemad, 10-25 m kõrgused ebakorrapärase kujuga moreenkõrgendikud ja mõhnad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
