Kasulik info puidu kohta (0)

KASULIK INFO 
PUIDU KOHTA
[ Puit loob kodu ]
oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja 
PUIDU OMADUSED
jämehööveldatud sisepind .
Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) 
kasutatav ehituspuit li gitatakse kas visuaalselt või masinaga  
Sisekoor 
Väliskoor 
katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või 
Mähk ehk 
ehk ni n
ehk korp
INSTA -tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse 
kambium
vastava märgiga.
Välisosa ehk 
KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK
maltspuit
Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu.
Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab 
vähem ni skust kui männipuit .
Siseosa 
Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu 
ehk 
vastupidavus ja tugevus sõltuvad sel e paksusest. Üle nelja meetri 
lülipuit
pikkuste sil ete korral on mõistlik kasutada li m- või spoonli mtala.
Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva 
ehituskonstruktori abi.
Kasutuskoht
A1 A2 A3 A4 B C D
Välisosa ehk 
maltspuit
Puusepatooted, nõudlikud 
kasutuskohad
Säsi
Aknalengid ja - raamid , 
ukselengid
Aastarõngad
Mööbel, li mpuitkilp
Kandekonstruktsioonid, sarikad , 
Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit 
teised tugikonstruktsioonid
kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 
kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest.
Välisvoodrilauad
Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolat-
Sisevoodrilauad
sioonivõime 400 korda parem kui terasel , 1500 korda parem kui alu-
mi niumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu ni skus ei konden-
Li stud
seeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka 
külmas.
Välisvoodri kinnituselemendid 
(alusroovitis)
Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisu -
misest. Puit paisub mõnevõrra ni skuse mõjul, ja kahaneb kuivades . 
Põranda aluslaudis
Kui ni skussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 
mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike – ainult 1 mm meetri 
Põrandad
kohta.
Poomkantlaudis (pindlauad)
Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks 
– ni skussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu ni s-
Aiad, tuule- ja lumetõkked
kussisaldus on 10–15%.
Saalungilauad
Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist lasta uuesti 
ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata. 
Pakendid
Puitu on võimalik töödelda lihtsate tööri stadega.
Käsitöö ja puunikerdused
Saunavooder
KVALITEEDI JA TUGEVUSE LIIGITUS
MÕÕDUD JA  NIISKUSSISALDUS
Kuuse- ja männiprussid li gitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse 
A1–A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. 
Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid  
A1–A3.
Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitus-
infokaardis RT 21–1010750-et.
Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), 
VM (väheokslik mänd ), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik 
Mõõdud on toodud mil imeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad 
mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk ), TK 
ni skusel 20%. Kui puitmaterjali ni skus sel est erineb, tehakse 
(terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk).
mõõduparandus sel iselt, et ni skuse suurenedes või langedes 5% 
võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra.
Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem , mis 
põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning 
Saetud puitmaterjali ristlõike lubatud hälve on kuni 100 mm ristlõikel 
+1,0 mm ja üle 100 mm ristlõikel +2,0 mm.
PUIDU KULU
Kalibreeritud ja hööveldatud puitmaterjali paksuse lubatud hälve 
on kuni 20 mm paksusel +0,5 mm ja üle 20 mm paksusel +1,0 mm. 
Puitmaterjali laiuse lubatud hälve on kuni 100 mm laiusel +1,0 mm ja 
Saetud
Hööveldatud
Sulundatud
üle 100 mm laiusel +1,5 mm.
Puitmaterjali pikkused on sammuga 30 cm. Keskmiselt on pikkus 
laius 
kulu
laius 
kulu 
kattelaius
kulu
vahemikus 3,0–4,8 m. Suuremad kogused tasub võimaluse korral 
mm
jm/m2
mm
jm/m2
mm
jm/m2
hankida mõõtutöödeldult, vastavalt enda vajadusele.
50
20,0
45
22,2
35–38
26,3–28,6
Eksportkuiva puitmaterjali tarneni skus on 20 + 4%. Sisevoodriks 
63
15,9
58
17,2
48–51
19,6–20,8
kasutatava puitmaterjali ni skussisaldus peaks olema al a 16%. 
75
13,3
70
14,3
60–63
15,9–16,7
Nõutav ni skussisaldus on vaja kokku leppida tel imise ajal.
100
10,0
95
10,5
85–88
11,4–11,8
115
8,7
110
9,1
100–103
9,7–10,0
125
8,0
120
8,3
110–113
8,9–9,1
150
6,7
145
6,9
135–138
7,3–7,4
175
5,7
170
5,9
160–163
6,1–6,3
200
5,0
195
5,1
185–188
5,3–5,4
MÕÕDUVALIK
225
4,4
220
4,6
210–213
4,7–4,8
Näide: 10 m2 seinapinnale paigaldatavat sulundatud voodrilauda, 
Puidumüüjatel on tavaliselt lai valik erinevate mõõtude ja kvalitee-
mil e kattev laius on 87 mm ja kulu 11,5 jm/m2 vajatakse 10 x 11,5 = 
diga materjale.
115 jm (jooksvat meetrit).
Al pool olevates tabelites on toodud enimkasutatavate hööveldatud ja 
hööveldamata puitmaterjalide mõõdud.
Saematerjali enimkasutatavad suurused on tähistatud musta ringiga . 
Suurused, mida kasutatakse vähem, on tähistatud tühja ringiga. Üld-
LADUSTAMINE JA KASUTAMINE
levinud pikkused on vahemikus 1,8–5,4 m, samm on 0,3 m.
Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päi -
Paksus/laius
kese, sademete ja maapinna ni skuse eest. Soovitatav on virnastada 
50
75
100
125
150
175
200
225
vahelippidega. Nähtavates kohtades sees kasutatavat puitu, näiteks 
19



seina- ja põrandalaudu, tuleb si ski hoida köetud ja hästi ventileeritud 
ruumis.
22
*
*




Ni skus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hal itamisele ja 
25
*




mädanemisele. Vältige ni skuse ülekandumist puitmaterjalile teistest 
32




materjalidest, näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu.
38



Ehitage kuivast puust – seda on lihtsam töödelda ja puhtam kasu-
tada. Nii väldite ka puidu lõhenemist ja kuju muutusi.
44



50
*
*






63


JÄTKUD JA  LIITED
75
*




100



Sõrmjätk  
Tänu sõrmjätkamistehnikale saab tarnida ülipikka 
ja täpseks järgatud puitmaterjali. Sõrmjätk näeb 
125

nähtaval pinnal ilus välja.
150

Liited 
Puiduli teid võib ka ise teha, näiteks ülekatte- või 
* need materjalid on tavaliselt järelsaetud, mistõttu nende nimilaius on 2 mm võrra 
pooltapiga. Välisvoodri li ted tehakse sel ised, et 
väiksem.
vesi ei jääks neisse pidama . Põrandalauad jätka-
takse nii nähtamatult kui võimalik.
Höövelmaterjali suurused. Vähemkasutatavad suurused on tähistatud 
tühja ringiga.
VIIS HEAD NÕUANNET
Paksus/laius
15
21
28
33
45
70
95
120 145 170 195
8





1. Planeerige puidutarne ja valmistage hoiukoht ette.
12




2. Kontrollige tarnitud puitmaterjal peale mahalaadimist ja esitage  
võimalikud kaebused kvaliteedi kohta kohe, enne kauba kasutusele 
14


võtmist.
15








3. Kaitske puitmaterjali sademete, intensi vse päikese, määrdumise 







ja maapinna ni skuse eest nii hoidmise kui ka ehitamise ajal.
18
21








4. Ladustage puitmaterjal õhuliselt ja kindlustage, et presendi või 
muu katte al a ei jääks ni skust.
28





5. Siseruumides kasutatav puit peab olema kuiv ja hästi isoleeritud 
33







sel ega kokkupuutuva materjali ni skuse eest. Katke karkass ja kaits-
ke sademete eest võimalikult ruttu peale sel e püstitamist.
45







70



Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul 
LIIMPUIT
tarvitatakse ilmastiku- ja ni skuskindlat li mi – vineer al ub muide 
ni skusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate , talub see 
ni skust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade 
Li mpuiduks nimetatakse talasid või poste , mis koosnevad mitmest 
arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes 
kokkuli mitud puitelemendist ja mil e süüd ehk aastarõngad asetse-
ja ni sketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava 
vad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või 
erivärvi või muu sobivaga.
mitmest osast.
Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikusele-
Li mpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava 
mentidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja 
koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioo-
puusepatöödes.
nidele sobib ainult männipuit. 
Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levi-
Enamasti kasutatakse kõikides kandvates li mpuitkonstruktsioonides 
numad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400 , 3000 ja 3600 mm.
ilmastikukindlat li mi, mis kuulub U-klassi. Sel isel juhul ei seata 
kasutuskoha ni skusele pi ranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 
90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm.
PUITLAASTPLAAT
Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja li mist, kasuta-
des sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui-
duga , kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sel el eeliseid , näi-
teks süüsuuna puudumine, homogeensus , suur igasuunaline tuge-
vus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning 
pinnakõvadus . Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt 
lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, ni s-
kus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal.
Laastplaatide pinda võib katta kattega , tavalisemad on laminaat , 
melami nvaiguga immutatud paber ja spoon . Plaate tarnitakse ka 
ülevärvituna.
Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alus-
plaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse 
SPOONLIIMPUIT
laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks.
Spoonli mpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen  
soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuli mi-
misel plaadiks ilmastikukindla li miga. Soomes kasutatava spooni  
pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätku -
PUITKIUDPLAAT
kohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 
100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise ni , et samas rist -
lõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel.
Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis li detakse kokku li mi 
ja survega . Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise 
Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid  
kui ka puidu haardumisomaduste abil. Puitkiudplaatide pinnakattena 
paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna 
kasutatakse spooni, paberit, ri et, plastikut, klaasri et, metal i või 
suhtes risti.
korki .
Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, 
Puitkiudplaatide tugevus- ja muud omadused on tasapinnasuuna-
samm 6 mm. Standardkõrgused on 200, 225, 260, 300, 360, 400, 
liselt ühtlased, plaate on kerge töödelda.
450, 500, 600 ja 900 mm.
Standardplaate li gitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad.
Spoonli mpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus.
Urbseid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsiooniks, sisevooder -
Spoonli mpuidu sildeava on tavaliselt 5–12 m. Seda kasutatakse 
duseks, heli summutamiseks ja akustilisteks ekraanideks. Bituumeni 
põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena 
või vaiguga kaetud plaate tarvitatakse üldiselt tuuletõkkeplaatidena. 
ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande- 
Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad 
ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena.
ni skust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevoo-
derduseks.
Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaa-
tideks nii ehituses kui ka sisustuses.
Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp ) kasutatakse kateteks, 
VINEER
sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides 
koos puiduga (vöötalad).
Kõik puitkiudplaadid on tuleohtlikud.
Vineeri valmistatakse õhukese spooni kokkuli mimisega. Spoonikihi 
paksus on 1,4–3,2 mm. Kihid laotakse sel iselt, et kõrvuti olevate 
MDF-plaadi (medium density fibreboard) tegemiseks pressitakse 
spoonikihtide süü suund vaheldub. Kihte on alati paaritu arv (vähe-
puitkiud li miga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea 
malt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline.
ni skustaluvus. MDF on 3–30 mm paks ning ei muuda oma kuju 
nagu puit. Plaati kasutatakse enamasti mööbli valmistamisel, uste 
Vineeri paksus on 4–30 mm.
konstruktsioonis ja li studena. Pinnakateteks kasutatakse värvi või 
Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase - ja okaspuud. Okaspuu -
plastikut. MDF-plaati on võimalik valmistada ka tulekindlana.
vineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse 
lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati 
kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam.
www.puuinfo.ee