Geoloogia alused (konspekt) (1)

Geoloogia alused

Endogeenne geoloogia

Planetaarse mineraalaine tasemed
Neid uurivad geoteadused
Planeet
Planetoloogia
Geosfäär
Geofüüsika, geokeemia
Geostruktuur
tektoonika, struktuurigeoloogia
Kivim
Petroloogia
Mineraal
Mineraloogia
Aatom
Geokeemia, isotoopgeoloogia
Geosfäär – globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest
Kontinentaalne koor – 30-70 km
Meeldetuletusküsimused:

• Mida uurib geoloogia?
  
• Kirjelda Maa siseehitust
  
• Millised on kõige levinumad elemendid maakoores?
  
• Mille poolest erineb mineraal kivimist?
  
• Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga?
  
• Nimeta tardkivimeid
  
• Mis on geostruktuur? Too näiteid
  
• Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip?
  
• Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit?
  

Päikesesüsteem:

• Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid?
  
• Millised on Maa kui planeedi parameetrid ?
  
• Mis vahe on asteroidil ja komeedil?
  
• Miks on meteoriidid tähtsad geoloogilises mõttes?
  
• Mida märgivad Kuul heledad ja tumedad laigud?
  
• Võrdle Kuu ja Maa vanust
  

Laamtektoonika :

• Nimeta ookeanipõhja geomorfoloogilisi provintse
  
• Kas Vaikne ookean on passiivsete või aktiivsete äärtega?
  
• Millised murrangutüübid on iseloomulikud ookeani keskahelikele?
  
• Mis on ofioliidid ja kus nad esinevad?
  
• Kuidas moodustuvad atollid?
  
• Miks on süvameresetted peamiselt ränimudad?
  
• Mis on turbitiidid? Mudavoolud mandrinõlvalt mandrijalamile
  
• Mis on iseloomulik aktiivsele ookeani äärele?
  
• Millise geoloogilise protsessiga on seotud vulkaanilised saarkaared?
  
• Mis viitab mandrite triivile?
  

Kuumad täpid:

• Mida märgib kuumade täppide esinemine?
  
• Kuidas kasvab kuuma täpi joonelise ahelike vanus laama liikumise suhtes?
  
• Kui sügavalt tõusevad kuumad täpid?
  
• Mis on aulakogeen?
  
• Mida märgib kontinentaalne riftistumine?
  
• Mida väljendab Wilsoni tsükkel?
  
• Nimeta laamtektoonika olulisemaid iseloomujooni?
  
• Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener?
  

Eksogeenne geoloogia

• Settekivimite moodustumine ehk litogenees
  
• Sedimentogeneesi staadium – settekivimite lähteproduktide teke ( murenemine ), erosioon , edasikanne ja ladestumine settebasseinides
  
• Diageneesi staadium – füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena ladestunud setted muutub kõvastunud settekivimiks
  
• Lubjakivi keemiline koostis – kaltsiumkarbonaat
  

• Tüüpilised settekivimid :
  
  • Lubjakivi
    
  • Liivakivi
    
  • Savikivi
    
• Purdkivimid e detriitsed kivimid:
  
  • Liivaivi
    
  • Savi
    
  • Konglomeraat
    
• Biogeensed settekivimid
  
  • Lubjakivi
    
  • Turvas
    
  • Põlevkivi
    
• Kemogeensed e keemilist päritolu settekivimid
  
  • Haliit – kivisool
    
  • Sülviin – kaaliumkloriid
    
  • Kips – väävliühend
    

Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel:

• Setteosakeste suurus
  
• Keemiline ja
  
• Mineraalne koostis
  

Kemogeensed settekivimid:

• Evaporiidid
  
• Karbonaadid (dolomiidid)
  
• Ferroliidid – ülaküllastunud raua sisaldusega
  
• Manganoliidid – mangaanist üleküllastunud
  
• Lateriidid ja boksiidid – seonduvad troopiliste piirkondadega
  

Biogeensed settekivimid:

• Lubjakivid
  
• Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid)
  
• Karbonaadid
  
• Fosforiidid
  

Allotigeensed komponendid – settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt
Autigeensed komponendid – mineraalid , millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus
Orgaaniline aines – setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused
Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid:

• kvarts
  
• muskoviit, illiit
  
• kaoliniit, smektiit, kloriit
  

Settekivimite struktuurid

Struktuur – setendite tunnuste kompleks , mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted

Settekivimite tekstuurid

Tekstuur – iseloomustab osakeste paiknemist ruumis
Kihilisus : horisontaal-, põimjas ja gradatsiooniline (terateema) kihilisus
Kihipinna tekstuurid: vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid

• Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia?
  
• Kuidas moodustuvad settekivimid?
  
• Milliste parameetrite põhjal jagatakse settekivimid?
  
• Milline on savi, liiva lõimis lineaarsel skaalal?
  
• Mis on allotigeensed/autigeensed settekivimi komponendid?
  
• Millised on kolm kõige levinumat settekivimite koostises olevat mineraali?
  
• Mida tähendavad settekivimite puhul termin struktuur ja tekstuur?
  
• Millele viitab setteosakeste hea ümardatud?
  
• Missuguses keskkonnas esineb põimjaskihilisus?
  
• Nimeta kihipinna tekstuure
  

Stratigraafia ja geokronoloogia

Stratigraafia – geoloogia valdkond , mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega.
Suhteline vanus - sündmuste/kivimikehade ruumilised suhted ja sellest tuletatud vanuseline järgnevus.
Absoluutne vanus - kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu .
Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus ( tardkivim ).
Geokronoloogiline skaala liigestab Maa ~4,6 miljardilise aastase ajaloo erineva pikkusega üksusteks.
Geokronoloogilne skaala on evolutsioneeruv.

• Millega tegeleb stratigraafia?
  
• Kuidas määratakse kivimite suhteline vanus?
  
• Milliseid meetodeid on võimalik kasutada kivimite absoluutse vanuse määramiseks?
  
• Mis on superpositsiooni printsiibi põhimõte?
  
• Mis on algse horisontaalse lasuvuse ja lateraalse pidevuse printsiipide sisuline tähendus?
  
• Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel?
  
• Mida näitab fossiilide koosluste migratsioon ?
  
• Millele viitab katkestuspind?
  
• Nimeta stratigraafilisi alldistsipliine?
  
• Mis on kronostratigraafia ja geokronoloogia vahe?
  

Murenemine: Protsessid ja saadused

• Füüsikaline murenemine ehk rabenemine
  
• Keemiline murenemine ehk porsumine
  

Eluuvium – oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal
Deluuvium – nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld , mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut.

• Millised tegurid kontrollivad murenemist?
  
• Mis juhtub rabenemisel lähtekivimiga?
  
• Millised protsessid iseloomustavad rabenemist?
  
• Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga?
  
• Millise protsessi tulemusel moodustuvad savimineraalid? hüdrolüüs
  
• Kuidas hinnata nt haliidi/ kvartsi porsumistundlikkust?
  
• Milline murenemisprotsess on iseloomulik troopilisele vööndile? Milline arktilisele piirkonnale?
  

Pindmiselt voolava vee geoloogiline tegevus

Erosioon - tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine (kivist/settest)
Abrasioon - voolavas vees kaasaskantavate tahkete osakeste erosioon
Saltatsioon – selline setteosakeste transport, kus setteosake teeb ballistilisi hüppeid edasiliikumiseks. Toimub nii õhus kui ka vees
Kompetents - voolus kaasaskantavate setteosakeste maksimaalne diameeter .
Mahtuvus - antud voolu maksimaalne kaasaskantav settematerjali kogus
Denutatsioon – abrasioon ja erosioon koostöö tulem. Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt.
Meander – jõelooge
Meandrite moodustumine - Jõe väliskülgedel toimub erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine.
Soot – jõest eraldunud seisuveekogu
Koolmekoht – pikimadal
Alluuvium – jõesete:

• Sängi
  
• Lammi
  
• Soodialluuvium
  

Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik
Subaeraalne – pooleldi vee all olev delta piirkonda
Subakvaalne – koguaeg vee all olev delta piirkond

• Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe?
  

• Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus?
  
• Mis on saltatsioon?
  
• Mis on denutatsioon?
  
• Mida tähistab erosioonibaas?
  
• Mis on jõe tasakaaluprofiil?
  
• Miks jõed meandreeruvad?
  

Põhjavesi

• Defineeri mõistet põhjavesi
  
• Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid?
  
• Kivimite veelised omadused?
  
• Millised kivimid juhivad vett hästi? Kuidas hinnata konslideerunud savikivimi veejuhtivust?
  
• Mille poolest erinevad aeratsiooni ja küllastusvöö?
  
• Mis iseloomustab maapinnalähedase põhjaveekihti?
  
• Millised kivimid on enamasti veepidemeks?
  
• Mis on piosemeetriline tase?
  
• Mis juhtub intensiivse pumpamise tagajärjel puurkaevust põhjavee tasemega?
  
• Mis iseloom karsti kui nähtust, nim karsti vorme?
  
• Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud?
  
• Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud?
  
• Mis on soliflukatsioon?
  

Järved ja sood

• Millised on järvede peamised setted?
  
• Millised on järvenõgude võimalikud tekked?
  
• Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? Millised setted on iseloomulikud?
  
• Iseloomusta soode arengu etappe .
  
• Millised on soostumise põhilised viisid?
  
• Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud?
  

Vee liikumine: hoovused

• barrid - veealused liivavallid
  
• tombolo – saare ja maismaa vahele kuhjatud setted
  
• karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km
  

• Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid?
  
• Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis
  
• Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt?
  
• Defineeri lainebaas – sügavus kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest
  
• Kuidas tekib murdlaine?
  
• Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad
  
• Kuidas toimub setete transport rannikul?
  
• Milline tähtsus on ookeani hoovuste kliimale?
  
• Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure
  
• Millised on tüüpilisemad avamere setted?
  
• Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted?
  
• Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid laustuvad sellele sügavusel, räni on vastupidavam
  

Liustikud e. glatsiaalgeoloogia

Liustikud:

• mäestikuliustikud
  
• mandriliustikud ( Antarktika jääkilp)
  

Ablatsioon – liustiku aurumine või sulamine
Liustikujää – hästi kokkupressitud firnide hulk
Firn – killustunud teralumi
Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri.
Troog – pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku veest jõgi
Moreen – sorteerimata liustikusete
Põhimoreen - aktiivse (liikuva) liustiku basaalses kihis moodustuv ja ladestuv moreen
Ablatsioonimoreen – moodustub liustikusisese sorteerimata settematerjali väljasulamisel.
Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka.
Mõhnad tekivad irdjää pangaste vahele jääpaisjärvedes settinud setetest

• Kuidas jagatakse liustikutüüpe?
  
• Milline on liustiku situatsioon, kui ablatsioon on suurem kui akumulatsioon ?
  

• Iseloomusta
  

liustiku plastilist voolamist ja basaalset voolamist.

• Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme
  
• Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid?
  
• Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. – otsmoreen, voored
  
• Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid?
  
• Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks?
  
• Mis on soliflukatsioon?
  

Luited

• Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidetele piirkondadele?
  
• Miks tekivad varjukõrbed? Rannikukõrbed?
  
• Miks on kõrbed punased?
  
• Milline seos on terasuuruse ja tuule kiiruse vahel?
  
• Kuidas tekivad deflatsioonilised katted ?
  
• Nimeta tuule tekitatud kulutuslike pinnavorme
  
• Milline kihilisus on luidetel?
  
• Mille poolest erinevad barhaanluited paraboolluidetest?
  
• Mis on löss?
  

Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu

Devon – levis liivakivi

• Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit?
  
• Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras?
  
• Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud?
  
• Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas?
  
• Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas?
  
• Milliste jääaegade setted on esindatud Eesti Pleistotseeni setetes ?
  
• Kus on Eestis kõige õhem pinnakate ?
  
• Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes?
  
• Kuidas jagunevad neotektoonilised liikumised Eesti kontekstis?
  

Maavarad: Eesti maavarad

Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes.
Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele